Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Autor

Meeli Tankler

Meeli Tankler on avaldanud 22 artiklit.

EMK Pärnu Agape kogudus.

Sõbrale sünnipäevaks

Kuis kinkida aega? See võimatu tegu. 

Meil igal on ajaga isiklik lugu. 

Meil pause, mis otsekui seiskaksid aja –  

Ja tormised spurdid, kus kiirust on vaja. 

Meil päevad, mis suruvad maadligi maha 

Ja teised, mil pilvisse tõusta on iha.  

Meil ajad, mis loovad meis sügavad armid  

Ja teised, mis jätavad kullase helgi.  

Saab ometi kinkida hetki, mis soojad, 

Mis päikese juurde meid üheskoos toovad. 

Saab jagada päevisse kogunen’d vaeva 

Saab üheskoos paluda Isa, kes taevas.  

Kuis kinkida aega? Kui südamest soovid 

Ja sõprusetundes teist toetada proovid, 

Siis avastad aegade ühise osa 

Ja mõistad, kuis võimatut kingitust teha. 

Foto: Lachlan Ross @ Pexels

25 aastat Euroopa kirikuosaduses

Olav Pärnamets ja Jaan Kiivit

Leuenbergi Konkordia[1] (Euroopa reformatoorsete kirikute konkordia) võeti vastu 16. märtsil 1973 Baseli lähedal Leuenbergis luterlike ja reformeeritud kirikute poolt. Tänaseks on leppega liitunud enam kui 100 kirikut Euroopas, sealhulgas metodistid. Osaduskond kannab aastast 2003 nime Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE) ja sellesse kuuluvad kirikud on üksteisega kantsli- ja armulauaosaduses. Üheskoos ollakse võimelised pidama jumalateenistust; seega on tegemist eelkõige praktilise, jumalateenistusliku osadusega. Lepe väljendab veendumust, et kirikuteosadus rajaneb Jeesuse Kristuse enda kohaolul ja toimimisel. Tema on kiriku alus ja kriteerium.

Loe edasi

Ateismist Piiblini on vaid üks samm

Aastal 1976 olin E. Vilde nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi üliõpilane raamatukogunduse ja bibliograafia erialal. Sel kevadel olime kolme sõbrannaga kujundanud välja eksamiteks õppimise rütmi: istusime neljakesi pikkade päevade kaupa kellegi juures (tihti minu kodus) ja lugesime kordamööda konspektidest ja õpikutest üksteisele ette kordamisküsimuste vastuseid.

Loe edasi

Pastorina kohapeal elamine aitab mõista inimeste elurütmi

Paide koguduse pastor Kristina Lepik kolis Tallinnast Paidesse, et teenida kogukonna inimesi kohapeal. Mis teda selle otsuseni viis ja kuidas edeneb seal tema töö, uuris Meeli Tankler.

Kuidas tuli sulle selgus, et Jumal kutsub sind pastoriteenistusse?

Enamasti kõigel me elus on eellugu, mingid varasemad sündmused ja olukorrad on valmistanud meid tänaseks. Umbes viis või kuus aastat enne pastoriteenistusse astumist tundsin, et mu süda valutab inimeste pärast, kes ei ole kogenud Jumalat oma päästjana, ja mulle tegi meeletult haiget, kui keegi kogudusest lahkus. Kogudusega seonduv ei jätnud mind kunagi külmaks ja pani mõtlema, kas saaksime või peaksime tegema midagi teisiti. Õppisin sel ajal ülikoolis, olin aktiivne Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühenduse töös, kuid igatsus või n-ö püha rahulolematus kogudusetöö suhtes käis minuga kaasas. Minu palve oli neil aastatel, et Jumal võtaks mu elu ja südame ning kasutaks seda oma riigi jaoks.

Loe edasi

EMK Pärnu Agape Kogudus – 100

Agape koguduse ühispilt 100. juubelil

Tagasivaade Pärnu koguduse algusesse

Toomas Pajusoo

Esimeste metodisti kiriku teerajajate Vassili Tähe ja Karl Kuuma evangeelse kuulutustöö tulemusena kinkis Jumal 1907. aastal Saaremaal vaimuliku ärkamise. See levis Saaremaalt edasi Tapale, kus Karl Kuuma poolt rajati esimene Mandri-Eesti piiskoplik metodisti kogudus (15. juulil 1912). Seejärel tekkisid uued kogudused Haapsalus (9. märtsil 1918), Rakveres (24. sept 1920) ja Pärnus (30. aug 1921). Seega käesoleval aastal möödub sada aastat EMK Pärnu Agape Koguduse sünnist.

Loe edasi

Pastorid evangelismist

Tartu Koguduses

Meeli Tankleri abiga küsisime kolmelt EMK pastorilt, milliseid evangelismi tahke on nemad oma koguduses esile seadnud – kas rõhk on olnud isikliku pöördumise vajadusel või koguduse kui terviku kutsumusel kujundada evangelistlik õhustik, kus inimesed, kes ei ole Kristust isiklikult oma ellu vastu võtnud, kogevad, mida elu Kristusega võib tähendada? 

Räpina koguduse pastor Ele Paju: 

Oleme koguduses püüdnud kujundada evangelistlikku õhustikku, mis juhib inimese otse Kristuse juurde. Meie ei suuda ei sõna ega teoga anda inimesele seda, mida ta tõeliselt vajab, küll aga leiab ta Kristuses nii vastused kui ka lahendused, mida suudab täita vaid Jumal.  

Roomlastele 10:13-15 “Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse. Kuidas nad siis saaksid appi hüüda teda, kellesse nad ei ole uskunud? Aga kuidas nad saaksid uskuda sellesse, kellest nad ei ole kuulnud? Kuidas nad saaksid kuulda ilma kuulutajata? Kuidas aga saadaks kuulutada, kui ei olda läkitatud? Just nagu on kirjutatud: „Kui kaunid on nende jalad,kes kuulutavad head rõõmusõnumit.””  

Siit tuleb esile teine evangelismi tahk, mida oleme koguduses rõhutanud: Hea sõnumi (evangeeliumi) jagamine ja edasi kandmine nii maailmas kui ka koguduses. See on kindlasti väljakutseks meile kõigile. Tänasel päeval vajab inimene selget Jumala riigi õpetust, mille kaudu toob Jumal esile meeleparanduse, kus mõistetakse vajadust muutuse järele ning võetakse vastu Jumala pakutav pääste armu kaudu. Teekond otsuseni osutub erinevaks ja on erineva pikkusega. Põhjusteks võivad olla nii kuulutaja ja sõnumitooja kui ka kuulja-poolsed erinevad aspektid. Pean oluliseks otsuse kindlust ja sellest arusaamist.  

Seejärel peame oluliseks ka juhitud kasvamist, on see siis väikegrupis osalemise või isikliku jüngerdamise kaudu. Meenub ühe mehe lause peale ühist raamatu lugemist: „Ma ei ole enam endine peale sellist teekonda üheskoos.“ 

Rakvere koguduse pastor Taavi Hollman: 

* jõuab oma patususe tajumiseni,  
* kahetseb oma jumalatut olemisviisi,  
* pöördub Päästja Kristuse poole,  
* kogeb uut-sündi, hakkab kasvama Kristuse sarnasuses ning 
* temast saab Jumala tahet mõistev ja seda tahet igapäevaselt täitev Jeesuse jünger.  

Evangelism kui protsess on mitmetahuline tervik, mille käigus Kristusest mitteteadlik inimene: 

Ühe või teise eelnevalt mainitud tahu eriline esiletoomine või ainurõhutamine ning ainult selle tahu praktiseerimine ei too Jumalast seatud eesmärki. Kõiki tahke tuleb võrdselt rõhutada. Piltlikult võiks öelda, et evangelism on kui kolmejalgne taburet, mis täidab oma eesmärki vaid siis, kui kõik jalad on täpselt ühepikkused ja koormus jaguneb enam-vähem võrdselt kõigile kolmele jalale.  

Mida ma selle all mõtlen: evangelism uustestamentlikus mõttes saab toimida siis, kui leiab aset: 

a) Jumala järgi vajadust kogeva inimese patukahetsus ja pöördumine Jumala poole, 
b) Jumalast seatud vaimuandidega varustatud isikute juhendamisel vastpöördunute juhatamine,
c) Kristuse koguduse rüpes vastpöördunu jätkuv kasvamine Kristuse sarnasuses ja teenimises. 

Ülalkirjeldatud protsessi näeme nii Uue Testamendi aegses algkoguduses kui ka Wesley-aegses teenimispraktikas. Wesley enda sõnade kohaselt ei olnud mõtet inimest usulise äratuseni juhtida, kui puudus võimalus teenida vastpöördunut väikegrupis, kus pidi edasine kasv aset leidma. Rakvere koguduse teenimispraktikas paneme rõhku nii inimese isikliku pöördumise hädavajalikkusele kui ka armastavale koguduslikule osaduskonnale, kus inimene saab kuulda Jumala sõna, kasvada isikliku vajaduse tekkimiseni, Kristuse armu kogemiseni ja vaimus kasvamiseni. 

Tartu Püha Luuka koguduse pastor Priit Gregorios Tamm: 

Olen omal nahal kogenud nii soterioloogilist kui ka missioloogilist paradigmat. See tähendab seda, et minuga on loetud nn patuse palvet kui ka seda, et mind on koguduses vastu võetud ja lastud mul küpseda omas tempos. Huvitaval kombel evis just see viimane mulle elumuutvat mõju. Nähtavasti on see kogemus vajutanud oma pitseri ka mu enda evangelismi-alasele praktikale. Sestap olen oma teenimistöös ja meie koguduse üldisemas selleteemalises hoiakus lähtunud põhimõttest: „Tule ja vaata!“ – Filippuse sõnad Naatanaelile, kui too kõhkles, kas Jeesus on üldse tõsiseltvõetav tegelane – … ja otsusta siis. Nagu me teame, muutis kohtumine Jeesusega Naatanaeli skepsise päästvaks äratundmiseks, et Jeesus on Jumala Poeg. Nii oleme ka meie lasknud inimestel tulla ja käia koos meiega, et nad kogeksid, milline on elu Jumalaga. Neil, kes on sisse astunud ja kohe esimese kogemuse põhjal soovinud koguduse liikmeks saada, oleme tavaliselt hoogu pidurdanud ja soovitanud mõnda aega koos meiega osaduses olla ja Jumalat teenida ja alles siis teha oma otsus. Me ei otsi kogudusele liikmeid, vaid Kristusele järgijaid. Sama käib ka katehhumeenide (usuõppijate ehk ristimiseks valmistujate) kohta. Katehhees (ristimisettevalmistus) meie koguduses on üpris pikk (vähemalt pool aastat) ja rõhk ei ole mitte niivõrd teoreetiliste teadmiste andmisel ristiusu kohta, vaid kristlase elu elamisel, kirikuaasta rütmil ja Jeesuse järgijaks saamisel. See nõuab aga aega ja harjutamist.  

Foto: Tartu Koguduses,
autor Jana Tamm

Aga tema jäi välja…

Going away

Sina kuulutasid talle tõde –
Aga tema vajas armastust 

Sina kutsusid sõbrad kokku,
et tema hingele kasu tuua
Aga tema ootas võimalust olla kahekesi sinuga ja rääkida sellest, mida sina olid leidnud ja tema alles otsis 

Sina kuulutasid kõigile, kuidas tema Jumalat otsib
Aga tema oleks tahtnud otsida väga vaikselt 

Sina tõid ta juurde suuri ja vägevaid
Aga tema hoolis kõige enam sinu lihtsast tunnistusest, mille sa andmata jätsid 

Sina tõid talle kuulata laule ja lugusid hellast Jeesusest 
Aga tema oleks tahtnud kuulda hellemaid noote sinu hääles, selleltsamalt Jeesuselt pärinevaid 

Sina rääkisid imedest, mis siin ja seal toimusid
Aga tema ootas imet sinu isiksuse juures 

Sina rõõmustasid, et Jumal on sind muutnud
Aga tema nägi, et sa polnud muutunud 

Sina püüdsid ta pilku Jeesuse peale suunata 
Aga tema nägi sind seismas tema ja Jeesuse vahel 

Sina rääkisid, mida usk on sulle andnud
Aga tema nägi seda, mida sinu usk temalt ära oli võtnud 

Sina läksid üha usinasti kirikusse
Aga tema tegi kõike seda, mida sina oma uues usinuses teha ei olnud jõudnud 

Sina kutsusid teda kirikusse
Aga tema lootis Jumalat ka mujal kohata 

Sa said ägedaks, et ta ei tulnud, kuigi sa olid meelitanud, palunud, nutnud, manitsenud, ähvardanud. Sa olid teda rünnanud kõigi relvadega. Sa ei olnud enda meelest midagi tegemata jätnud. 

Aga tema jäi välja… 

Igal aastal jälle

Jõulud perega kujunduspilt

Leeni oli jõululugu kuulnud juba mitmeid kordi, see oli talle päris tuttav. Kõik see lauda ja inglite ja karjaste lugu. Aga kui jõulud jälle lähenema hakkasid, mõtles ta selle peale natuke uut moodi. Sest Leeni oli suvel maal olles päris laudas käinud. Ja see ei olnud üldse selline armas valgete lammaste ja helendavate inglite ja lõhnavate heintega koht nagu jõulupiltide peal. Päris laut oli pime, seal oli paha lõhn ja ämblikuvõrgud ja igasugused putukad ja hein tegelikult torkis. See ei olnud kohe üldse niisugune koht, kus Jeesuslapsuke võiks sündida.

Loe edasi

Kuidas sünnib ajakirja sisu

„Koduteel“ oli juubeli eel huvitatud oma püsiautorite mõtetest seoses kaastöö tegemise ja ajakirja tulevikuga. Sel eesmärgil saatsime välja kirjalikud küsimused, uurides artiklite kirjutamiseks vajaliku motivatsiooni allikaid, kaastöö tegemise tähendusrikkust nende endi jaoks ja sedagi, kas või kuidas nad on kogenud tagasisidet oma kirjutistele. Küsisime autoritelt ka seda, millised on nende endi isiklikud ootused ja lootused ajakirja oleviku ja tuleviku suhtes.

Loe edasi

Annetamine kui kristlik teenimistöö

Novembris viibis Tallinnas Scott Gilpin, ÜMK Kõrghariduse ja Kristliku Teenimise Kesknõukogu (General Board of Higher Education and Ministry) globaalse arengu ja finantsjuhtimise direktor. See nõukogu on viimaste aastate vältel oluliselt arendanud suhteid teoloogiliste kõrgkoolidega üle maailma, luues selleks lausa uusi struktuure eri maailmajagudes (nn LeadHubid) ja pakkudes mitmesuguseid koolitus- ning koostöövõimalusi.

Loe edasi

Kas meil on õigus keelata?

Üks meie koguduseliige küsis valimiste eel: „olen segaduses: kas peaksin valima kristlase, kes ei käitu kristlase moodi, või lihtsalt hea inimese?“ teisisõnu: kas valin väidetavalt „omade sekka kuuluva“ inimese või valin nii-öelda „võõra“, kes tundub minu jaoks moraalses mõttes usaldusväärsemana?

Omade ja võõraste küsimus on suur ja tõsine küsimus. Sellele toetub enamik meie hoiakuid, hinnanguid, mõtteid, aga sageli ka meie konkreetne käitumine, näiteks äsjaste valimiste puhul.

Loen jutluse aluseks Mk 9:3839: „Johannes lausus talle: „Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel kurje vaime välja ajamas ja me püüdsime teda keelata, sest ta ei käi koos meiega.“ aga Jeesus ütles: „Ärge keelake teda, sest ükski, kes teeb minu nimel vägeva teo, ei saa järgmisel hetkel rääkida minust halvasti.“

Loe edasi

Mine asukohta Üles