Ma oma vilja veel ei näe,
Veel seemet varjab maa.
Veel pole saabunud see päev,
Mil sirpi haarata.
Ma oma vilja veel ei näe,
Kuid külvan hoolega.
Ei tohi väsida mu käed,
Kui loodan lõigata!
Ma oma vilja veel ei näe.
Kell tiksub kiiruga.
Tean, iga tühja läinud päev
Mind jätab viljata.
Ma oma vilja usus näen
Ja tahan tänada:
Vaid sina, Jumal, annad väe,
Mis vilja kasvatab!
Tänulikkus Jumala sõna väe eest, mis on võrreldud mõõgaga – igavene, tõde paljastav ja kahtlusi hajutav.
Ajakiri keskendub Eesti Metodisti Kiriku identiteedile ja wesleyliku kvadrilateraali alustele. Käesolevas numbris rõhutatakse Pühakirja ülimuslikkust, mida
Kristuse muutumatus annab kindla aluse ebakindlatel aegadel, tuues lootust ja tuge. Eesti Metodisti Kirik jääb ustavaks
