Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

  • Marjana Luist

    Toimetajalt

    Immaanuel – Jumal on meiega. Selles ajakirja numbris võid igalt leheküljelt saada kinnitust sellele, et Jumal on meiega! Meie taevane Isa on meiega nii headel päevadel kui ka siis, kui… Loe edasi

  • Jõulurahu

    „Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu inimeste seas, kellest temal on hea meel! “ (Lk 2:14) Eestis on traditsiooniks enne jõulupühi kuulutada välja üleriigiline jõulurahu. 13. sajandi Skandinaaviast… Loe edasi

Suurim ime ajaloos

Nimi Immaanuel on ristiusu keskmes ja südames. Jesaja 7:14 prohveteeringust pärinev nimi on Matteuse evangeeliumis omistatud Jeesusele: „Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja … Loe edasi

Mina olen

Metonoorte sügislaager 2019. Foto Naatan Hollman

24.-27. oktoobril toimus Tallinna metodisti kirikus metonoorte sügislaager, mille teema oli väga sügav, kuid inspireeriv „Mina olen…“ Inspiratsiooni ja sügavust aitasid avada ja jagada meile Taavi Hollman, Robert Tšerenkov, Vitali Baranov ja Urmas Sassian.

Kohale oli tulnud üle 40 noore, enamikus Eesti erinevatest metodisti kogudustest (Tallinn, Räpina, Pärnu, Tartu, Võru, Tapa, Rakvere, Ruusmäe, Paide).

Loe edasi

Üksinda kaua ei jaksa

Meeli ja Üllas Tankler

Õppepäev 19. oktoobril Pärnus oli meeskonnatöö-teemaline ja kandis nimetust; „Üksinda kaua ei jaksa“. Koolitus oli sisukas, kinnistas olemasolevaid teadmisi ning andis uusi, ka mõtteainet, kogemusi, oskusi kogudusetööks.
Kogu koolituspäev oli üles ehitatud suurepäraselt, sisaldades kinnitavaid, selgitavaid kirjakohti, arutelu gruppides jm. Koolitajateks lugupeetud Üllas ja Meeli Tankler. Loe edasi

Erakonnad eraldasid „katuseraha“

Tuleval, 2020. aastal, saavad erinevatelt Riigikogus esindatud erakondadelt regionaalseid toetusi ka paljud kirikud ja kogudused. Nii annab Keskerakond toetust 26 kogudusele ja kiriklikule allasutusele – kokku 219 000 eurot, Isamaa 20 kogudusele ja allasutusele – kokku 129 000 eurot. Isamaa toetab tänuväärselt ka SA EMK Kristlikku Laagrit Giideon 8000 euroga. Sotsiaaldemokraadid toetavad 4 kogudust – kokku 30 000 euroga.

EKRE toetab 18 kogudust ja kiriklikku allasutust – kokku 234 500 euroga. Sealhulgas saab meie rõõmuks toetust EMK Pärnu Agape kogudus – 10 000 eurot; ja meie eriline tänu kuulub EKREle just EMK ajakirja Koduteel toetamise eest 5000 euroga! Reformierakond loobus toetuste jagamisest teist aastat järjest.

Koguduste rajamise seminar

Koguduse rajamise seminar 2019

Viie Eestimaa kiriku (EMK, EELK, EKNK, AKEL, EKBKL) osalusel tegutseb Koguduste Rajamise Ümarlaud (KRÜL), mis korraldas 1. novembril 2019 koguduste rajamise seminari Tallinnas. Seminaril tegid ettekanded Dietrich Schindler Saksamaalt, Jakob Remmel Eestist ja Oystein Gjermelt Norrast. Meeskonna ülesandena tuli igal kirikul koostada koguduste loomise tegevusplaan üheks aastaks. EMK esindajad – Robert Tšerenkov, Taavi Hollman, Urmas Sassian, Ele Paju, Aleksandr Fjodorov, Joel Aulis ja Marjana Luist – seadsid meie kiriku aasta eesmärkideks:

  • tugevdada koguduste rajamise mõtteviisi metodistide hulgas,
  • töötada välja kodugruppide strateegia evangeeliumi kuulutamise eesmärgil ning
  • toetada Tallinnas uue venekeelse koguduse rajamise ettevalmistust.

Lastetöö visioonipäev

18. jaanuaril 2020 toimub Tallinnas Eesti Metodisti Kiriku lastetöö tegijate visioonipäev. Plaanis on tulla kokku, et jagada seda, kuidas erinevates kogudustes lastetööl läheb ning üheskoos mõtiskleda ja unistada EMK lastetöö tuleviku üle. Oodatud on esindajad kõikidest kogudustest, nii selle tööharu juhid kui ka aktiivsed lastetöö tegijad. Visioonipäeval osalevad ka mõned kirikuvalitsuse liikmed, et toetada selle tähtsa töö arengut meie kirikus.

Võru koguduse tekkimise ja kasvamise lugu

„Me soovime, et sellest saaks Võru metodisti kirik!“ ütles abielupaar Kask superintendent Olav Pärnametsale ja äsja Ruusmäe koguduse pastoriks õnnistatud Kaupo Kandile oma poolelioleva ehituse kohta Võru elumajade rajoonis. Oli aasta 1993. Olav võttis lahke pakkumise vastu ning järgmise aasta varakevadel sõideti Tallinna poole kinkelepingut vormistama. Teel tuli vastu suur palgiveoauto, millelt just kaskede auto möödumise hetkel kukkus üks piirdetala. Õnneks põrkas tala vastu kõige tugevamat raami ning tänu Jumalale jäi reisiseltskond terveks ning hoone Võru linnas Uuel tänaval läks EMK omandisse.

Loe edasi

Aastapäev Kohtla-Järve koguduses

27. oktoobril tähistas EMK Kohtla-Järve Kolgata kogudus oma 25. aastapäeva. Toimus pidulik jumalateenistus, kus tänati Jumalat Tema rohkete õnnistuste eest nende aastate jooksul. Esinesid koguduse lapsed, muusikaga teenis koguduse laulurühm ja tänati pastorit, Sergei Sutškovi, kes on ustavalt teeninud seda kogudust kõik need aastad. Oma tervitused ütlesid mitmed koguduse sõbrad ja pastorid, ning jutluse pidas superintendent Robert Tšerenkov.

Kohtla-Järve kogudus on väga üksmeelne, väga palju on aastate jooksul tegeletud lastetööga; suurt rõõmu teeb see, et viimase aasta jooksul on regulaarselt toimunud noorteõhtud, kus mittekristlastest noored kuulevad evangeeliumi.
Soovime kogudusele rohkeid Jumala õnnistusi ja jõudu, olemaks valguseks ja soolaks Kohtla-Järve linnas!

Ameeriklase teekond sõprussuhetesse EMK-ga

Esimest korda tekkis mul huvi Ida-Euroopa teenistuse vastu, kui olin Millersville Ülikoolis õppimas. Osalesin ülikoolidevahelises kristliku organisatsiooni töös, kus kuulsin vend Andrew’d rääkimas sellest, kuidas ta viis Piibleid salakaubana Ida-Euroopa ja Venemaa kristlastele, kes olid teiselpool raudset eesriiet taga kiusatud. Kohtumise lõpus kogesin, et Issand kutsub mind midagi tegema selle piirkonna heaks, aga ma ei teadnud veel, mis see on.

Loe edasi

Jumala juhtimine ja ajastus

Tahan jagada ühte kogemust. Käisin oktoobris perega USA-s. Minule oli see esimene kord USA-d külastada. Reisi eesmärgiks oli tegelikult algselt minu abikaasa Tarmo soov näha pilvelõhkujaid. Suurt reisieelset vaimustust või kõrgeid ootusi meil nagu polnudki. Oleksin ise eelistanud suurte linnade asemel ilmselt lõunapoolseid osariike, aga New Yorgi nägemise vastu otseselt ka midagi ei olnud.

Loe edasi

Tšerenkovide pere advendi- ja jõulutraditsioonid

Intervjuu Robert Tšerenkoviga

Kuidas teie peres advendiaega tähistatakse?

Meil on saanud traditsiooniks kinkida lastele jõulukalendreid, kus 1. detsembrist 24. detsembrini on iga päeva jaoks väike aknake, mille taga on maiustus. Soovime abikaasaga, et advendiaeg ei oleks pelgalt šokolaadi söömine, vaid sellel oleks sügavam vaimulik tähendus. Seega, advendi ajal hommikusöögilauas, enne kui lapsed avavad advendikalendris aknakese, et kätte saada šokolaadi, loeme pühakirja, palvetame ja mõnikord laulame mõne jõululaulu. Piibli lugemiseks kasutame advendi ajaks koostatud Jeesuse sündimise loo piiblitekste, millest on esile toodud lühike meeldejääv fraas. Me mõtiskleme Jumala imelise plaani üle – päästa maailm, saates oma Poja väikese beebina maa peale. Selle loo kaudu avastame Jumala südant ja loomust ning õpime nende inimeste eeskujust, keda Jumal valis oma plaani siin maa peal täitma. Me katsume läbi enda südamed ja valmistume Tema tulekuks.

Millised on teie pere jõulutraditsioonid?

Jõulude ajal toome tuppa ja ehime kuuse. Meil on aastate jooksul kogunenud väga palju kuuseehteid, mis ei ole lihtsalt pallikesed, vaid on kristliku sümboolikaga ornamendid. Seega kaunistame jõulupuud kristlikku tähendust kandvate kuuseehetega.

24. või 25. detsembri tähistame jõule oma sugulastega. Tavaliselt on kokku ligikaudu 30-40 inimest. Jagame kingitusi, laulame jõululaule, sööme.

Jõulude ajal osaleme jõulujumalateenistusel. Tallinna vene koguduses toimub jõuluteenistus 25. detsembri õhtul. 26. detsembril on alati olnud lasteüritus, kuhu tuleb väga palju lapsi, nende hulgas ka palju mittekristlasi. Eelmisel aastal oli laste jõulujumalateenistusel kokku ligikaudu 400 inimest.

Mis on teie pere jaoks kõige väärtuslikumad advendi- ja jõulutraditsioonid?

Muidugi jumalateenistus. Jõulud ei ole vaid peo või kingituste pärast. Keskmes on Kristus. Ka sugulastega kokku saamine on üpris tähtis.

Kuna sinu abikaasa on pärit Ameerika Ühendriikidest, kas teie pere jõulutraditsioonid sisaldavad ka Ameerika kombeid?

Jõuluhommikul paneme lastele mänguasju või maiustusi jõulusokkidesse, mida tavaliselt riputatakse kamina või ahju juurde. See traditsioon on pärit Ameerikast.

Kas jõuluvana ja päkapikud kuuluvad teie jõulukommete hulka?

Mitte eriti. Kui suguvõsaga koos oleme, siis keegi võib-olla tõmbab punase mütsi pähe ja mängib jõuluvana, aga otseselt jõuluvanaks kostümeerimist ja välja hiilimist ei ole. Me ei ole oma lastele kunagi öelnud, et jõuluvana toob kinke.

Päkapikutraditsiooni meie peres ei ole olnud. Meie pere lastel ei ole kunagi sussi aknalaual olnud. Meil on alati kasutatud jõulukalendrit. Kui mina väike olin, siis mäletan, et meil oli sussiperiood ka, kuni hakkasid advendikalendrid müüki tulema.

Nii et sina lapsena uskusid ikkagi päkapikke ka?

No ma ei tea, kas ma neid uskusin, aga hommikuti võtsin sussi seest ikka kommi küll.

Mis sa arvad, kuidas Jeesus tahaks, et Tema sünnipäeva ja selle ootust tähistataks?

Kindlasti Ta sooviks, et me kasutaksime jõuluaega selleks, et mõelda, kes on selle jõulupüha keskmes – Kristus ise. Jõulud ei tohiks muutuda kommertslikuks peoks või ürituseks. Usun, et Kristus tahaks seda, et me jõuluajal kuulutaksime evangeeliumi ja teeksime head. See on üks põhjuseid, miks me oleme aastaid ja aastaid kirikus lastele jõuluüritust korraldanud. Tallinna vene kogudus on jõulude ajal valmistanud sadu ja sadu kommipakke ning käinud koolides ja lasteaedades rääkimas, mis on jõulude tähendus. Usun, et Kristus kindlasti tahab, et me tooksime jõuluajal Kristuse fookusesse ja paneksime tähele ning aitaksime neid, kes abi vajavad. Mulle meeldib, kui jõulude ajal tehakse positiivseid üllatusi. Näiteks, kui koguduses kogutakse raha pastori perele või tehakse üllatuskingitus kellelegi, kelle jaoks on see tähendusrikas ja kes vajab abi. Need on sellised väärt kombed, kuidas jõule tähistada.

Küsitles
Marjana Luist

Foto: Photo Tijana Drndarski, Unsplash

Superintendendilt

Jeesus ütles Matteuse evangeeliumis: „Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!” (Mt 9:37,38). Kristlikul tööpõllul on alati palju tööd ja küll on hea, kui Jumal saadab innukaid ja ustavaid töötegijaid, kes soovivad näha Jumala riiki kasvavat ja arenevat.

Koduteel kolleegiumil on suur rõõm teatada, et sellest sügisest on ajakiri saanud uue toimetaja – Marjana Luisti. Marjana on olnud tubli kiriku töötegija juba palju aastaid. Olles pärit Reekülast, tegi ta aktiivselt noortetööd kohalikus EMK Reeküla koguduses. 2002. aastal lõpetas ta EMK Teoloogilise Seminari. Marjana on mitmeid aastaid olnud EMK Kirikuvalitsuse liige ja palju kaasa aidanud meie kiriku ilmikute tööle. 2019. aasta kevadel lõpetas ta Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži magistriõppe teenuste disaini erialal ja alates augustist töötab Marjana meie kirikukeskuses superintendendi assistendina.

Marjana Luist
Marjana Luist

Koduteel kolleegiumi poolt on meil suur rõõm, et Marjana on selle uue vastutuse enda kanda võtnud. Tere tulemast ja rohkeid Jumala õnnistusi ajakirja töös!

Metsad on kuldsed ja säravad

Metsad on kuldsed ja säravad,

taevas haneparvede keed.

tuul avab sügisel väravad,

hüüan linnuparvedel kaasa – head teed!

 

Sügis, sügis – hingematvalt ilus

ja lehekulda täis on terve õu.

näe, kress veel põleb vana ploomi vilus

ning pudenenud vilju täis ta põu.

 

Ja usin külvaja, kel kaasas palved

sai Isa õnnistuse – vihma, päikese.

nii täidet’ uudseviljast jälle salved,

ning tänu tuua võib nii suur kui väikene.

Kas meil on õigus keelata?

Üks meie koguduseliige küsis valimiste eel: „olen segaduses: kas peaksin valima kristlase, kes ei käitu kristlase moodi, või lihtsalt hea inimese?“ teisisõnu: kas valin väidetavalt „omade sekka kuuluva“ inimese või valin nii-öelda „võõra“, kes tundub minu jaoks moraalses mõttes usaldusväärsemana?

Omade ja võõraste küsimus on suur ja tõsine küsimus. Sellele toetub enamik meie hoiakuid, hinnanguid, mõtteid, aga sageli ka meie konkreetne käitumine, näiteks äsjaste valimiste puhul.

Loen jutluse aluseks Mk 9:3839: „Johannes lausus talle: „Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel kurje vaime välja ajamas ja me püüdsime teda keelata, sest ta ei käi koos meiega.“ aga Jeesus ütles: „Ärge keelake teda, sest ükski, kes teeb minu nimel vägeva teo, ei saa järgmisel hetkel rääkida minust halvasti.“

Loe edasi

Aastakonverents 2019

EMK aastakonverentsi osalejad kogunesid Pärnu agape kirikusse 14.–16. juunil 2019. aastakonverentsi fookus oli apostel Pauluse sõnadel kirjast efeslastele 3:16, kus apostel palub, et Jumal annaks neile “… väge saada tema vaimu läbi tugevaks seesmise inimese poolest.”

Avateenistusel tõdesime, et vajame Jumala väge nii isiklikus usuelus kui ka koguduse teenimises – ainuüksi inimlikest jõupingutustest jääb väheks. Seega tuletasime meelde Püha vaimu väljavalamist nelipüha päeval ja seda fakti, et ka meile on antud sama tõotus ja vägi.

Aastakonverentsil esitatud superintendendi aruanne sisaldas statistilisi andmeid: EMK-s on 48 vaimulikku (nendest 11 on emerituuris) ja kiriku liikmeskonda kuulub 1688 inimest. võrreldes eelneva aastaga vähenes liikmete arv 22 inimese võrra.

Loe edasi

Suvekonverents 2019

Sellel aastal toimus metodisti kiriku 15. suvekonverents, mille teemaks oli „olge pühad, sest mina olen püha“. Esimene õhtu lõppes toreda peoga, mida viis läbi Räpina koguduse pastor ele Paju. Vanemad inimesed said meenutada möödunut, sest Ele oli kogunud pildimaterjali, noorematele oli seal aga palju uut. See õpetab olema tänulik tänaste tingimuste eest. kohati oli isegi uskumatu ja koomiline näha, milliste vahenditega on laagrit korraldatud, kuid ometi saadi hakkama. Õhtu lõppes tordisöömise ja ühe ilusama ilutulestikuga, mida ma olen näinud. Ka tort oli kõige suurem, mis ma kunagi olen teinud, sellest jagus ligikaudu 200 inimesele – seda kõike muidugi tänu andekatele abilistele!

Loe edasi

1 2 3 14
Mine asukohta Üles