Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

  • Toimetajalt

    Ajakirja kolleegium valis selle numbri fookusesse teema, mis on ühest küljest seletamatu ja teisalt kõikehõlmav – Püha Vaim. Tema Jumalik vägi on meile kinkinud kõik, mis on vajalik eluks ja… Loe edasi

  • Püha Vaim

    Püha Vaimu tuvi

    Püha Vaimu tuvi istub taral,silmis arukas ja ustav pilk.Tahad minna oma rammu varalvõi talt abi palud iga silmapilk?Nagu näed, ta pole üldse kaugel.Ootab, et sa sirutaksid käe,puudutaksid sulekuube valget,unustaksid omaenda… Loe edasi

Taevatrepp. Vicki Nunn. Pixabay

Uus aeg

Kui küsida kirikuinimestelt, millised on kõige tähtsamad ristiusu pühad, siis saame kindlasti vastuseks jõulud ja ülestõusmispüha. Tõesti, mõlemad pühad on äärmiselt olulised: … Loe edasi

Rahupreemia Olav Pärnametsale

13. märtsil andis Metodisti Maailmanõukogu peasekretär piiskop Ivan M. Abrahams Olav Pärnametsale üle nõukogu kõrgeima autasu – rahupreemia, mille saajate hulgas on varasemalt olnud Ameerika Ühendriikide president Jimmy Carter, Makedoonia president Boris Trajkovsky, Egiptuse president Anvar Sadat, Lõuna-Aafrika Vabariigi inimõiguslane ja president Nelson Mandela ja mitmed teised. Rahupreemia antakse inimesele, kes on oma tegutsemisega näidanud üles vaprust, loovust ja järjepidevust.

Loe edasi

In Memoriam – Rudolf Siirak

Rudolf Siirak

Rudolf Siirak (7.11.1927–15.12.2021) sündis ja veetis noorpõlve Kullamaal. Õppis puidutöötlemist, töötas Haapsalus ja oli vennastekoguduse jutlustaja.

1957. aastal liitus ta Haapsalu metodisti kogudusega. Rudolf õnnistati diakoniks ja ordineeriti vanemaks. 1971. aastal määras superintendent emeeritus Valdo Ojassoo Rudolfi kogudust pastorina teenima. Ametisse õnnistas superintendent Aleksander Kuum.

Loe edasi

In Memoriam – Heino Seppel

Eino Seppel

Heino Seppel (29.09.1948–6.03.2022) sündis Reeküla koguduse pastori Johannes Seppeli perre, kus oli kokku 10 last. Oma nooruspõlve veetis Heino Saaremaal ning seejärel asus elama Tallinnasse, kust leidis endale abikaasa Malle. Olles küll kristlikus peres kasvanud laps, elas Heino mingi perioodi oma elust siiski maailma radadel. Kirikusse jõudis ta uuesti oma laste kaudu, kes hakkasid aktiivselt kirikus käima ja kutsusid sinna ka oma vanemaid.

Loe edasi

Karjaseametist

Taavi Hollman

Apostel Pauluse kirjas efeslastele (4:11) on üks tähelepanu vääriv kirjatekst, kus öeldakse, et Jeesus on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi valmistada abistamistööle Kristuse ihu ülesehitamiseks … Nimetatud pühakirjatekstis on palju avastamisväärset, mida uurima asudes võiks küsida: mida?, miks?, kes?, millal?, kui kauaks? jne. Meie võtame siit täna vaid ühe osa. Jeesus koguduse peana (Ef 5:23) paneb ise oma kogudusele karjased ehk pastorid, kes on kutsutud Jumala karja hoidma, kaitsma ja juhendama.

Loe edasi

Mis on sõdade sõnumid?

Gümnaasiumi päevil kirjutasin kirjandi teemal „Mis on sõdade sõnumid?”. Ukraina sõja tõttu on kirjandi pealkiri mu mälestuste kaevust pinnale kerkinud ja leian end taas sellele mõtlemas. Toona noore ja kogenematu, sõjaga üksnes ajalootunnis kokku puutunud tütarlapse arvamus erineb paljuski mu tänasest mõttelennust. Kuid on jäänud tõdemus, et sõda kannab erinevaid sõnumeid: sõnumeid agressorile ja kodumaa kaitsjatele, kannatavatele, leinavatele ja põgenevatele tsiviilisikutele, maailma rahvastele ja riigijuhtidele, mittekristlastele ja kristlastele – igaühele meist. Millest sõda pajatab Sulle, hea lugeja, on tõenäoliselt mõneski osas erinev sellest, millest see mulle räägib. Tahaksin Sinuga jagada kolme mõttekäiku, mis on Ukraina sõja valguses minu südamesõelale jäänud.

Loe edasi

Lühiülevaade EMK koguduste ja Gideoni laagri tööst põgenikega

Giideoni laagris

Praegu (maikuus) tegeletakse ukraina sõjapõgenikega 9 EMK koguduses ja Gideoni laagris. Oleme sõja algusest alates majutanud kokku üle 137 põgeniku: peredes, ühiselamus, hostelites, korterites ja Gideoni laagris, tasudes koguduste ja kiriku poolt nende majutuskulud. Sõja algusest saadik oleme üheskoos abistanud rohkem kui 225 põgenikku: varustades neid toidu, ravimite, hügieenitarvete, riiete-jalatsite, mööbli, kodutehnika, muusikainstrumentide, jalgrataste, nõude, sülearvutite, telefonide, tahvlite, vajalike dokumentide vormistamise, eluaseme leidmise ja muuga.

Eelpool mainitule lisaks on kogudused korraldanud põgenikele laste-, noorte-, naiste- ja muid ühisüritusi ning mitmekeelseid jumalateenistusi. EMK korraldas Tallinnas EMK koguduste vahelises koostöös ülestõusmispühade jumalateenistuse ukrainlastele. Mitmed meie vaimulikud ja ilmikliikmed on põgenike majutuskohtades üle Eesti teenimas hingehoidjate ja abilistena. Järgnevalt annan lühiülevaate EMK koguduste ja Gideoni laagri tööst põgenikega.

Loe edasi

EMK Tapa kogudus 100

EMK Tapa kogudus 100

EMK Tapa Kogudus oli mandri-Eesti esimene metodisti kogudus. Asutamise kuupäevaks on märgitud 15. juuli 1912, asutaja Karl Kuum (1967-1932). Koguduse kooskäimise kohaks oli esialgu Karl Kuuma oma kodu, Pärna tn 9 Tapa linnas. Neid inimesi, kes kogunesid K. Kuuma kodus, hakati Tapa linnas nimetama „Kuuma-usulised“. Nii hakkas „kuumus“ levima, liikmete arv kasvama, ruum jäi väikseks ja tekkis vajadus oma kirikuhoone järele. Tänast, Kesk tn 11 asuva kirikuhoone ehitust alustati 8. juulil 1923 ja see valmis 1924. aastal.

Loe edasi

Õiglase sõja teoloogia

Fotol naisterahva müts pommirusude sees.

Tänavu 24. veebruaril alustas Venemaa Ukraina vastu ebaõiglast sõda. Kui sa loed seda artiklit, oled sa tõenäoliselt eestlane või elad Eestis ja seetõttu ilmselt nõustud artikli esimese lausega. Me teame, et see sõda on ebaõiglane, aga miks? Millist mõõdupuud me kasutame? Allpool kirjutan mõõdupuudest, mille kirik on aegade vältel välja kujundanud ja mida paljud kristlased on õigeks pidanud.

Loe edasi
1 2 3 … 30
Mine asukohta Üles