
Euroopa konservatiivsete metodistide kohtumine

ÜMK lõhenemisest tingituna on tekkinud vajadus luua kontakt ning leida võimalusi osaduseks ja info jagamiseks Euroopa konservatiivsete metodistidega. Horvaatia metodisti kiriku pastor Vatroslav Župančić otsustas kokku kutsuda Euroopa konservatiivsete kirikute esindajad, et luua sidemeid, olla osaduses ja jagada mõtteid tuleviku osas.
Loe edasiAastakonverentsist

16.–18. juunil 2023 toimus Tallinnas EMK Aastakonverents, millest võtsid osa vaimulikud, EMK koguduste pastorid ja ilmikdelegaadid, EMK töövaldkondade juhid ja mitmed külalised. See artikkel annab ülevaate aastakonverentsi olulisematest otsustest ning esitab noppeid superintendendi aruandest.
Loe edasiMeie ühine suvekonverents

150 numbrit ja 33 aastat ajakirja Koduteel

Ajakirja toimetamisest

Sain ajakirja peatoimetaja vastutuse enda õlule 2019. aasta sügisel. Sellest ajast on trükivalgust näinud 16 numbrit. Neli aastat ja 16 numbrit on vaid ligikaudu kümnendik selle ajakirja eksisteerimisest, kuid piisav, et näha, kui palju töötunde ja kui suur hulk inimesi on iga numbri taga.
Loe edasiPille Mägila 70

Septembrikuus tähistab väärikat sünnipäeva Tallinna koguduse kauaaegne liige Pille Mägila. Paljud kogudusekaaslased teavad Pillet kui pühapäevakooli õpetajat, kes meie kiriku lastelaagrites oli alati valmis ka meditsiiniabi andma, ja suure pere ema (nüüd juba ka vanaema). Teised teavad Pillet kui ansambel Sela lauljat ja solisti, naistetöö organisaatorit või teoloogilise seminari vilistlast.
Loe edasiTraditsioon kui rongirööpad

Traditsioon on nagu rongirööpad – ei ole vahet, milline on maastik, mis värvi on rong või kui kiirelt see sõidab – oluline on kindlalt rööbastel püsida. Sellise tabava võrdluse tõi ühel vestlusel traditsiooni kohta pastor Ele Paju.
Käesoleva numbri fookusteema – traditsioon – on üks neljast usualusest John Wesley teoloogias. Eelmises numbris keskendusime Pühakirjale, mis on Wesley hinnangul teiste ususammaste suhtes ülimuslik. Piiblis ilmutatud kristliku õpetuse interpreteerimisel abistab meid kiriku traditsioon – meie eelkäijate, ennekõike varakiriku tõlgendused Pühakirja kohta. Traditsioon aitab meil Pühakirja mõista ilma seda omakasupüüdlikult väänamata. Piibel annab ohtralt võimalusi kontekstist väljavõetud tekstiosi tõlgendada vastavalt soovile. Kiriku traditsioon Pühakirja tõlgendamisel seab sellele vajalikud piirid – mööda raudteerööpaid liikudes ei saa ära eksida.
Selsamal traditsiooni teemalisel vestlusel ütles Ele, et traditsioonid perekonnas tekitavad ühtekuuluvustunde, annavad turvalisuse ja on osa pereliikmete identiteedist. Sarnaselt toimib traditsioon ka kirikus – meid defineerib ja liidab „üks Issand, üks usk, üks ristimine“ (Ef 4:4).
Mõnikord võib juhtuda, et mõne kirikuinimese identiteedi kujunemisel saab kristliku õpetuse asemel määravamaks kirikuhoone, jumalateenistusel kasutatav muusikastiil või jumalateenistuse struktuur. Mulle tundub, et eelnimetatu kuulub Ele poolt toodud võrdluses „rongi“ kategooriasse – vahend, mille abil eesmärgini jõutakse. Vaidlusalaseks teemaks on, kas rongi disain on maitse-eelistuse küsimus, midagi, mida tuleks kohandada lähtuvalt ühiskonnas toimuvatest muutustest, või midagi, mis peab jääma muutmatuks läbi aastatuhandete. Rongi värv, disain, lisavarustus ja restoranvaguni olemasolu on rongisõitjate jaoks kindlasti olulised, kuid sellest tähtsam on, kuhu jõuavad välja rööpad, millel rong sõidab.

Ärkamise ootel

Armas on kodupaik Eesti —
maa, saared, pikk merepiir,
maailma mastaabis väike,
meile ta piisavalt suur.
Loodus on siin põhjamaine,
talvel külm, lühike päev.
Lume all uinuv nii vaikselt
ootamas kevadet.
Kui valgus ja soojus tuleb,
tervitab linnulaul,
kaob ära tardunud olek,
pungad ja õied on puul.
Põllumees valmistab pinda,
kuhu võiks külvata. Ta
künnab ja kobestab mulda,
et vili võrsuda saaks.
Mure ning vaeva ja tööga
rajataks midagi uut,
niisama kergelt ei tule
see, mille väärtus on suur.
Mõnigi ükskõikseks jäänud,
tihti siin ümbrus on hall.
Armastus, usk ära läinud,
lootus on minekul.
Oleme imesid näinud,
Sul on veel tööd, kogudus!
Tea, meie Jumal on võimas
ja ta teeb midagi uut.
Veel Issand vajab me käsi,
palveid ja kuulekat meelt.
Ärka, siis rahvas saab abi
ning Issand saab austatud veel.
Hea majapidaja

Käesoleva teema üle mõtisklema ärgitas mind John Wesley samanimeline jutlus, mille ta pidas Edinburghis 1768. a mais. Uue Testamendi üks tuntumaid tähendamissõnu räägib talentide kasutamisest (Mt 25). Enne võõrsile rändamist jagas isand oma varanduse sulaste vahel ning tagasi saabudes päris neilt aru, kuidas sulased olid nende kätte usaldatud varandusega ringi käinud. Kahele sulasele, kes olid isanda rikkust suurendanud, sai osaks tunnustus – „sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle.“
Loe edasiTraditsioonist

us tühjalt kohalt, kuigi praktikas on seda olnud kohata, kus eriti need liikumised või üksikkogudused, mis eitavad eelnenud kristlust selle ajaloolistes uskkondades, loovad omaenda tõlgenduse, eirates suuremal või vähemal määral Kristuse Kiriku aastatuhandete pikkust pärandit. Ent Evangeeliumi edasiandmine ja vastuvõtmine inimeselt inimesele, paigast paika ja põlvkonnalt põlvkonnale on ristiusu ajaloo olemuslikuks dünaamiliseks elemendiks. Sõnastused ja praktikad, mis kasvasid välja konkreetsetest olukordadest, moodustavad varaste kristlike osaduskondade ühiskogemuse pärandi.
Loe edasiEraldumisprotsess

Käesoleva aasta märtsis kinnitas Ühinenud Metodisti Kiriku Põhja-Euroopa ja Euraasia Keskkonverents kirikukorra sätted, mille alusel on EMK-l võimalik ÜMK-st eralduda. Lahkumisprotseduuri järgi tuli EMK eraldumise kohta läbi viia hääletus igas EMK koguduses. Eraldumiseks on vaja vähemalt 2/3 EMK koguduse toetust. Artikli koostamise hetkeks on hääletus toimunud 21 koguduses ning kõik senised hääletustulemused on olnud EMK eraldumise poolt. Eesti Metodisti Kirikus on praeguse seisuga 24 kogudust. Lahkumistingimuste viimaseks nõudeks on aastakonverentsi lõplik kinnitus EMK lahkumiseks Ühinenud Metodisti Kirikust. Kui see on tehtud eraldub Eesti Metodisti Kirik Ühinenud Metodisti Kirikust 1. juulil 2023.
Metodismi tee Wesleyst Eestini (1. osa)

1. Metodismi algus Inglismaal
XVIII sajandil puhkes Inglismaal uus võimas usuline ärkamine, mille silmapaistvateks juhtideks olid anglikaani vaimuliku Samuel Wesley pojad John (1703−1791) ja Charles (1707−1791). Nad mõlemad olid tolleaegse Inglise riigikiriku vaimulikud kuni elu lõpuni. John paistis silma suurepärase evangelistina ja Charles heliloojana ning vaimulike laulude kirjutajana, kelle meloodilised kirikulaulud rikastavad veel tänapäeval kristliku muusika varasalve. Mõlema venna pühendunud vaimuliku töö tulemusena kinkis Jumal algul Inglismaale, hiljem kogu maailmale metodistliku liikumise.
Loe edasiMõtteid vanaemadele ja vanaisadele

Kui perekonda sünnivad lapsed, siis ei ole kellelgi otsest kohustust vanemluskoolitustele minna või kasvatusvaldkonna raamatuid lugeda. Üksikud innukad vanemad siiski käivad koolitustel loevad ka vastavat kirjandust. Vanemluskoolitajana olen märganud, et huvi oma last mõista ja toetada suureneb pigem siis, kui laps hakkab teismeikka jõudma.
Loe edasiStrateegiline palve

Me kõik võime ette kujutada pilti, kuidas andekas väejuht koos oma staabiga kummardub õhtusel või südaöisel tunnil kaartide kohale ja seab paika sõjalise tegevuse plaane. Küllap oleme sellist pilti isegi näinud, näiteks Napoleoni kohta, keda peetakse üheks ajaloo parimaks väejuhiks just oma strateegia ja taktika poolest.
Loe edasi