Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Pille Mägila 70

Pille ja Arved Magila

Septembrikuus tähistab väärikat sünnipäeva Tallinna koguduse kauaaegne liige Pille Mägila. Paljud kogudusekaaslased teavad Pillet kui pühapäevakooli õpetajat, kes meie kiriku lastelaagrites oli alati valmis ka meditsiiniabi andma, ja suure pere ema (nüüd juba ka vanaema). Teised teavad Pillet kui ansambel Sela lauljat ja solisti, naistetöö organisaatorit või teoloogilise seminari vilistlast.

Loe edasi

Traditsioon kui rongirööpad

Koduteel nr 149 kaanepilt. Rongirööpad

Traditsioon on nagu rongirööpad – ei ole vahet, milline on maastik, mis värvi on rong või kui kiirelt see sõidab – oluline on kindlalt rööbastel püsida. Sellise tabava võrdluse tõi ühel vestlusel traditsiooni kohta pastor Ele Paju.  

Käesoleva numbri fookusteema – traditsioon – on üks neljast usualusest John Wesley teoloogias. Eelmises numbris keskendusime Pühakirjale, mis on Wesley hinnangul teiste ususammaste suhtes ülimuslik. Piiblis ilmutatud kristliku õpetuse interpreteerimisel abistab meid kiriku traditsioon – meie eelkäijate, ennekõike varakiriku tõlgendused Pühakirja kohta. Traditsioon aitab meil Pühakirja mõista ilma seda omakasupüüdlikult väänamata. Piibel annab ohtralt võimalusi kontekstist väljavõetud tekstiosi tõlgendada vastavalt soovile. Kiriku traditsioon Pühakirja tõlgendamisel seab sellele vajalikud piirid – mööda raudteerööpaid liikudes ei saa ära eksida.  

Selsamal traditsiooni teemalisel vestlusel ütles Ele, et traditsioonid perekonnas tekitavad ühtekuuluvustunde, annavad turvalisuse ja on osa pereliikmete identiteedist. Sarnaselt toimib traditsioon ka kirikus – meid defineerib ja liidab „üks Issand, üks usk, üks ristimine“ (Ef 4:4).  

Mõnikord võib juhtuda, et mõne kirikuinimese identiteedi kujunemisel saab kristliku õpetuse asemel määravamaks kirikuhoone, jumalateenistusel kasutatav muusikastiil või jumalateenistuse struktuur. Mulle tundub, et eelnimetatu kuulub Ele poolt toodud võrdluses „rongi“ kategooriasse – vahend, mille abil eesmärgini jõutakse. Vaidlusalaseks teemaks on, kas rongi disain on maitse-eelistuse küsimus, midagi, mida tuleks kohandada lähtuvalt ühiskonnas toimuvatest muutustest, või midagi, mis peab jääma muutmatuks läbi aastatuhandete. Rongi värv, disain, lisavarustus ja restoranvaguni olemasolu on rongisõitjate jaoks kindlasti olulised, kuid sellest tähtsam on, kuhu jõuavad välja rööpad, millel rong sõidab.  

Marja Luist
Marja Luist

Ärkamise ootel

Armas on kodupaik Eesti —
maa, saared, pikk merepiir,
maailma mastaabis väike,
meile ta piisavalt suur.

Loodus on siin põhjamaine,
talvel külm, lühike päev.
Lume all uinuv nii vaikselt
ootamas kevadet.

Kui valgus ja soojus tuleb,
tervitab linnulaul,
kaob ära tardunud olek,
pungad ja õied on puul.

Põllumees valmistab pinda,
kuhu võiks külvata. Ta
künnab ja kobestab mulda,
et vili võrsuda saaks.

Mure ning vaeva ja tööga
rajataks midagi uut,
niisama kergelt ei tule
see, mille väärtus on suur.

Mõnigi ükskõikseks jäänud,
tihti siin ümbrus on hall.
Armastus, usk ära läinud,
lootus on minekul.

Oleme imesid näinud,
Sul on veel tööd, kogudus!
Tea, meie Jumal on võimas
ja ta teeb midagi uut.

Veel Issand vajab me käsi,
palveid ja kuulekat meelt.
Ärka, siis rahvas saab abi
ning Issand saab austatud veel.

Hea majapidaja

149 hea majapidaja jutlus piibel. Foto: Shutterstock

Käesoleva teema üle mõtisklema ärgitas mind John Wesley samanimeline jutlus, mille ta pidas Edinburghis 1768. a mais. Uue Testamendi üks tuntumaid tähendamissõnu räägib talentide kasutamisest (Mt 25). Enne võõrsile rändamist jagas isand oma varanduse sulaste vahel ning tagasi saabudes päris neilt aru, kuidas sulased olid nende kätte usaldatud varandusega ringi käinud. Kahele sulasele, kes olid isanda rikkust suurendanud, sai osaks tunnustus – „sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle.“

Loe edasi

Traditsioonist

Nr 149 artikkel. Traditsioon. Foto: Andreas Fjodorov, TI kaasabil.

us tühjalt kohalt, kuigi praktikas on seda olnud kohata, kus eriti need liikumised või üksikkogudused, mis eitavad eelnenud kristlust selle ajaloolistes uskkondades, loovad omaenda tõlgenduse, eirates suuremal või vähemal määral Kristuse Kiriku aastatuhandete pikkust pärandit. Ent Evangeeliumi edasiandmine ja vastuvõtmine inimeselt inimesele, paigast paika ja põlvkonnalt põlvkonnale on ristiusu ajaloo olemuslikuks dünaamiliseks elemendiks. Sõnastused ja praktikad, mis kasvasid välja konkreetsetest olukordadest, moodustavad varaste kristlike osaduskondade ühiskogemuse pärandi.  

Loe edasi

Eraldumisprotsess

Käesoleva aasta märtsis kinnitas Ühinenud Metodisti Kiriku Põhja-Euroopa ja Euraasia Keskkonverents kirikukorra sätted, mille alusel on EMK-l võimalik ÜMK-st eralduda. Lahkumisprotseduuri järgi tuli EMK eraldumise kohta läbi viia hääletus igas EMK koguduses. Eraldumiseks on vaja vähemalt 2/3 EMK koguduse toetust. Artikli koostamise hetkeks on hääletus toimunud 21 koguduses ning kõik senised hääletustulemused on olnud EMK eraldumise poolt. Eesti Metodisti Kirikus on praeguse seisuga 24 kogudust. Lahkumistingimuste viimaseks nõudeks on aastakonverentsi lõplik kinnitus EMK lahkumiseks Ühinenud Metodisti Kirikust. Kui see on tehtud eraldub Eesti Metodisti Kirik Ühinenud Metodisti Kirikust 1. juulil 2023.

Metodismi tee Wesleyst Eestini (1. osa)

Metodismi tee John Wesleyst Eestini. Toomas Pajusoo. Koduteel.

1. Metodismi algus Inglismaal 

XVIII sajandil puhkes Inglismaal uus võimas usuline ärkamine, mille silmapaistvateks juhtideks olid anglikaani vaimuliku Samuel Wesley pojad John (1703−1791) ja Charles (1707−1791). Nad mõlemad olid tolleaegse Inglise riigikiriku vaimulikud kuni elu lõpuni. John paistis silma suurepärase evangelistina ja Charles heliloojana ning vaimulike laulude kirjutajana, kelle meloodilised kirikulaulud rikastavad veel tänapäeval kristliku muusika varasalve. Mõlema venna pühendunud vaimuliku töö tulemusena kinkis Jumal algul Inglismaale, hiljem kogu maailmale metodistliku liikumise.  

Loe edasi
1 2 3 35
Mine Üles