Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

  • Marjana Luist

    Toimetajalt

    Immaanuel – Jumal on meiega. Selles ajakirja numbris võid igalt leheküljelt saada kinnitust sellele, et Jumal on meiega! Meie taevane Isa on meiega nii headel päevadel kui ka siis, kui… Loe edasi

  • Jõulurahu

    „Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu inimeste seas, kellest temal on hea meel! “ (Lk 2:14) Eestis on traditsiooniks enne jõulupühi kuulutada välja üleriigiline jõulurahu. 13. sajandi Skandinaaviast… Loe edasi

Suurim ime ajaloos

Nimi Immaanuel on ristiusu keskmes ja südames. Jesaja 7:14 prohveteeringust pärinev nimi on Matteuse evangeeliumis omistatud Jeesusele: „Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja … Loe edasi

Superintendendilt

Jeesus ütles Matteuse evangeeliumis: „Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!” (Mt 9:37,38). Kristlikul tööpõllul on alati palju tööd ja küll on hea, kui Jumal saadab innukaid ja ustavaid töötegijaid, kes soovivad näha Jumala riiki kasvavat ja arenevat.

Koduteel kolleegiumil on suur rõõm teatada, et sellest sügisest on ajakiri saanud uue toimetaja – Marjana Luisti. Marjana on olnud tubli kiriku töötegija juba palju aastaid. Olles pärit Reekülast, tegi ta aktiivselt noortetööd kohalikus EMK Reeküla koguduses. 2002. aastal lõpetas ta EMK Teoloogilise Seminari. Marjana on mitmeid aastaid olnud EMK Kirikuvalitsuse liige ja palju kaasa aidanud meie kiriku ilmikute tööle. 2019. aasta kevadel lõpetas ta Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži magistriõppe teenuste disaini erialal ja alates augustist töötab Marjana meie kirikukeskuses superintendendi assistendina.

Marjana Luist
Marjana Luist

Koduteel kolleegiumi poolt on meil suur rõõm, et Marjana on selle uue vastutuse enda kanda võtnud. Tere tulemast ja rohkeid Jumala õnnistusi ajakirja töös!

Andke, ja teile antakse!

Küllap on paljudele tuttavad Jeesuse sõnad: „Paluge ja teile antakse…” (Mt 7:7)

Lõikuse Issand on meie palveid kuulnud ning külvi ja lõikust õnnistanud. kevadel põldudele külvatud vili ja peenardele istutatud taimed on üles kasvanud ja oma saagi andnud.

Ehkki lõikuskuu on augustis, on ajast aega meil lõikustänupüha peetud oktoobri teisel pühapäeval, mil enamik saagist on salve saanud ja põllutööd põhiliselt lõpetatud. tõsi küll, põllumehi, kes nüüdsest saavad hinge tõmmata, on iga põlvkonnaga vähemaks jäänud, masinad aitavad ära teha suure osa tööst, mida vanasti käsitsi tehti.

Loe edasi

Kas meil on õigus keelata?

Üks meie koguduseliige küsis valimiste eel: „olen segaduses: kas peaksin valima kristlase, kes ei käitu kristlase moodi, või lihtsalt hea inimese?“ teisisõnu: kas valin väidetavalt „omade sekka kuuluva“ inimese või valin nii-öelda „võõra“, kes tundub minu jaoks moraalses mõttes usaldusväärsemana?

Omade ja võõraste küsimus on suur ja tõsine küsimus. Sellele toetub enamik meie hoiakuid, hinnanguid, mõtteid, aga sageli ka meie konkreetne käitumine, näiteks äsjaste valimiste puhul.

Loen jutluse aluseks Mk 9:3839: „Johannes lausus talle: „Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel kurje vaime välja ajamas ja me püüdsime teda keelata, sest ta ei käi koos meiega.“ aga Jeesus ütles: „Ärge keelake teda, sest ükski, kes teeb minu nimel vägeva teo, ei saa järgmisel hetkel rääkida minust halvasti.“

Loe edasi

Aastakonverents 2019

EMK aastakonverentsi osalejad kogunesid Pärnu agape kirikusse 14.–16. juunil 2019. aastakonverentsi fookus oli apostel Pauluse sõnadel kirjast efeslastele 3:16, kus apostel palub, et Jumal annaks neile “… väge saada tema vaimu läbi tugevaks seesmise inimese poolest.”

Avateenistusel tõdesime, et vajame Jumala väge nii isiklikus usuelus kui ka koguduse teenimises – ainuüksi inimlikest jõupingutustest jääb väheks. Seega tuletasime meelde Püha vaimu väljavalamist nelipüha päeval ja seda fakti, et ka meile on antud sama tõotus ja vägi.

Aastakonverentsil esitatud superintendendi aruanne sisaldas statistilisi andmeid: EMK-s on 48 vaimulikku (nendest 11 on emerituuris) ja kiriku liikmeskonda kuulub 1688 inimest. võrreldes eelneva aastaga vähenes liikmete arv 22 inimese võrra.

Loe edasi

Suvekonverents 2019

Sellel aastal toimus metodisti kiriku 15. suvekonverents, mille teemaks oli „olge pühad, sest mina olen püha“. Esimene õhtu lõppes toreda peoga, mida viis läbi Räpina koguduse pastor ele Paju. Vanemad inimesed said meenutada möödunut, sest Ele oli kogunud pildimaterjali, noorematele oli seal aga palju uut. See õpetab olema tänulik tänaste tingimuste eest. kohati oli isegi uskumatu ja koomiline näha, milliste vahenditega on laagrit korraldatud, kuid ometi saadi hakkama. Õhtu lõppes tordisöömise ja ühe ilusama ilutulestikuga, mida ma olen näinud. Ka tort oli kõige suurem, mis ma kunagi olen teinud, sellest jagus ligikaudu 200 inimesele – seda kõike muidugi tänu andekatele abilistele!

Loe edasi

Euroopa Metodisti Nõukogu kogunes Rooma lähistel

14.-17. septembril kogunes Euroopa Metodisti nõukogu (EMN) oma iga-aastaseks koosolekuks. 1993. aastal loodud EMN on katusorganisatsioon, mis koondab endas erinevaid Wesley juurtega euroopas tegutsevaid kirikuid: Ühinenud Metodisti Kirik, Briti Metodisti Kirik, Iiri Metodisti Kirik, Korea Metodisti Kirik, Portugali Metodisti Kirik, Itaalia Metodistide ja Waldenslaste

Ühinenud Kirik, Hispaania Protestantlik Kirik, Church of Nazarene, Wesleyan Church, Rootsi Ecumeniakyrkan. Meie keskkonverentsist kuuluvad EMN-i lisaks piiskop Christian Alstedile ja piiskop Eduard Khegayle Jørgen Thaarup Taanist, Øyvind Helliesen Norrast, Natalia Prokhorova Venemaalt ja Meeli Tankler Eestist. Kokku on nõukogu liikmeid 40 ringis, neile lisaks osalevad koosolekutel külalistena mitmete metodistlike organisatsioonide esindajad. Viimastel aastatel on nõukogu üha laienenud; nii oli sel aastal esmakordse vaatlejana kohal Vaba Metodisti Kiriku esindaja, et tutvustada EMN-le oma kiriku arenguid koguduste loomise osas ja tutvuda teiste kirikute esindajate ja tööga.

Loe edasi

ÜMK Aafrika piiskopid taunivad kiriku lõhenemist

Aafrika piiskoppide kogu koostas 6. septembril 2019 Zimbabwes, Mutares asuvas Aafrika Ülikooli ülikoolilinnakus toimunud iga-aastasel piiskoppide kogunemisel avalduse teemal „Aafrika Kiriku ümbermõtestamine: üleskutse taastada meie Aafrika identiteet muutuste valguses. Reaalsused ülemaailmses metodistlikus denominatsioonis”.

Enne avalduse koostamist suhtlesid piiskopid paljude erinevate Aafrika riikide metodistlike kogukondadega, kes pakkusid välja erinevaid konfessiooni tulevikuplaane.

Piiskopid teatasid, et on mures selle pärast, et Ameerika Ühendriikide ÜMK kirikute juhtorganites toimub kümneid arutelusid ÜMK tuleviku teemal ilma keskkonverentside esindajate osaluseta, sealhulgas ilma Aafrika esindajateta.

Loe edasi

Esimene üleeuroopaline fokolaaride ja nende sõprade kokkutulek

Fokolaaride liikumine on Rooma-Katoliku Kiriku alluvuses. Tuumiku moodustavad täisliikmelisusega ja truudusevande andnud fokolariinid, kes võivad aga olla erinevate kirikute ja kiriklike kogukondade kristlased. Samuti on fokolariinide hulgas maailma peamiste usundite liikmeid, aga ka inimesi, kellel puudub eriline usuline veendumus. Igaüks neist peab kinni liikumise eesmärgist ja vaimust, järgides truult oma usu ja südametunnistuse ettekirjutusi. Liikumise keskme moodustavad seega tsölibaadis elavate meeste ja naiste, fokolariinide kogukonnad, kes pühendavad oma elu Jumalale vaesuse, kasinuse ja kuulekuse tõotusega ning elavad eraldi majapidamistes, mida nimetatakse „focolares”, itaaliakeelsest sõnast „kodukolle”.

Loe edasi

Aleksander Kuum 120

Täna on vanavanematele pühendatud päev. See on hea, et ka vanemat põlvkonda meelde tuletatakse. Tahan tänulikult meenutada oma kristlikke vanemaid, kes mõlemad kuulusid sellesse kogudusse aktiivsete liikmetena. nende kutsel tulin 1951. a (68 a tagasi) ühel novembrikuu neljapäeval Mere puiestee kirikus toimunud metodistikoguduse palvetundi, kus mul oli esimene isiklik kokkupuude pastor Aleksander Kuumaga. Olin 14aastane, kopsutuberkuloosi põdev teismeline. Ka kooliskäimisse oli tekkinud pikem paus.

Loe edasi

Kristlike töötegijate ettevalmistamine Eesti Metodisti Kirikus (2. osa)

Seoses Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari 25. aastapäevaga annan lühiülevaate kristlike töötegijate ettevalmistamisest Eesti Metodisti Kirikus alates 20. sajandi algusest kuni tänapäevani.

„Tuletage meelde endisi asju …“ (Jesaja 46:9)

Artikli 1. osa Koduteel nr 2, 2019

4. Õppetöö nõukogude võimu perioodil nõukogude võimu perioodil toimus jutlustajate ettevalmistamine Tallinnas, EMK keskuse hoones, aadressil Apteegi tn 3 nii Eesti Metodisti Kirikule tervikuna kui ka Tallinna Metodisti kogudusele, kuigi ametlikult ei olnud taoline tegevus võimuorganite poolt aktsepteeritud.
Lühiülevaate tehtud õppetööst saame tallinna koguduse diakoni Harald Altoki aruandest (06.03.1981), mille ta esitas EMK keskuses apteegi tn 3. Harald Altok oli ka ise mõnda aega Tartu Ülikooli Usuteaduskonnas õppinud, kuni nõukogude võim 6. augustil 1940 tema teoloogilised õpingud katkestas.

Loe edasi

Tunnistus

Ajavahemikus 1999–2018 käisin Eestis üle 13 korra. Esimest korda Eestis käies olin 14-aastane ja möödunud aasta reisil olles olin 31-aastane. Reisidel käies olen külastanud Teoloogilist Seminari, Laager Gideoni, Tallinnat, Narvat, Kohtla-Järvet ja Jõhvit. Olen sõna otseses mõttes Eestis üles kasvanud. Olen Eestis õppinud erinevaid asju, muuhulgas ka näiteks manuaalkäigukastiga sõitmist. Kuid kõige tähtsam, mida olen õppinud, on Jumala armastus Eesti suhtes.

Olin vaid 14-aastane, kui astusin 1999. aastal Tallinnas lennukist välja eestimaa pinnale. Kõik sellel maal oli uus – uus nii minu jaoks, kui ka uuena sündinud riik. Eesti oli iseseisva riigina eksisteerinud alles üheksa aastat ning ei olnud veel Euroopa Liidugagi ühinenud. Tallinna Lennujaam oli vaid pisut enam kui vaid mõned lendude väljumise väravad ja mõned tualettruumid.

Loe edasi

Miks kristlaste abielud mõnikord purunevad?

See pealkiri tundub juba eos vale. Kuidas saab kristlaste abielu puruneda, kui abielusuhte aluseks on Jumal ja altari ees on öeldud pühad tõotused?

Tegelikkuses on kristlaste abielu sama haavatav kui mistahes kooselu ja seda mitmel põhjusel. Ehk on paari mindud ammu enne usule tulekut ning sel juhul on võimalik, et kooselu on alustatud juba n-ö valedel alustel. Selleks võib olla olnud soov ruttu ära saada vanematekodust ja iseseisvuda või fakt, et beebi oli tulekul. Paljud suhted algavad suure armumisega ja kui siis tõtata, võib juhtuda, et armumise „roosad prillid“ ei lase näha potentsiaalseid ohumärke, mis hiljem suhet hakkavad tumestama.

Muidugi võib ka kristlastest noortel olla sarnaseid põhjuseid abiellumiseks. Ikka püsib oht, et inimesed ei oska läbi näha potentsiaalset kaasat, et kiirustamine vähendab võimalusi sõprussuhet luua, mis kannab seda abielu siis, kui esmane armumine möödas, või et abiellutakse lootuses, et suudetakse teist inimest muuta.

Loe edasi

Sündmusterikas suvi ja sügis noortetöös

Suvi ja sügis olid EMK noorte jaoks tihedalt põnevaid kristlikke sündmusi täis.

30. juunist 6. juulini toimus Generatsion2 poolt korraldatud venekeelne noortelaager Aa rannas, kus osalesid ka eestikeelsete koguduste noored. Augusti alguses osalesid noored EMK Suvekonverentsil Aa rannas, kus noored teenisid muusikas, lastetöös, noortetöös, Wesley grupi juhtidena, abistasid tehnika tiimis ning suvekonverentsi juubeliürituse korraldamisel. Augusti lõpus toimus Tallinnas noortejuhtide koolitus, kus jällegi olid vene ja eesti keelt kõnelevad noored koos. Septembris osales grupp EMK noori Piiblipäevade festivalil.

Loe edasi

Laste Suvekool Pärnus

Pärnu Agape Metodisti kogudusel on tore traditsioon korraldada igal suvel Laste Suvekool. See on neljapäevane linnalaager, kus lapsed kuulevad head sõnumit Jeesusest lastele sobivas vormis. Sel aastal osales neljal päeval kokku üle 80 lapse, igal päeval oli lapsi kohal üle 50.

Suur hulk lapsi tähendab ka suurt korraldajate meeskonda, et jätkuks tähelepanu igale lapsele. Nii rõõmustasid meid lisaks oma koguduse abilistele ka vabatahtlikud Asbury sõpruskogudusest Tulsast, Ameerikast. Tore oli näha, kuidas ka väikesed lapsed ei peljanud tundmatus keeles kõnelevaid abilisi, sest naeratuse ja sõbralikkuse keel töötavad ka ilma sõnadeta.

Loe edasi

Imed sünnivad

Kas imed sünnivad ka tänapäeval? Kristlastena me ikka usume, et Jumal teeb imesid, kuigi vahel võib kuulda, kuidas mõned kristlased kurdavad, et imesid on vähe. Kuid kui vaadata enese ümber tähelepanelikumalt, võib näha enese ümber rohkesti Jumala imesid.

Imede hulka kuulub kindlasti see fakt, et metodisti kirik jäi Eestis püsima Nõukogude Liidu ajal. Eesti taasiseseisvumine oli iseenesest Jumala ime. Pärast taasiseseisvumist on metodisti kirikus palju imelisi asju sündinud, olgu see siis uute koguduste avamine, uute kirikuhoonete ehitus või suure laagrikompleksi omanikuks saamine. Kuid üks imedest on kindlasti ka oma teoloogilise kooli avamine. Nõukogude ajal olid koolitusvõimalused äärmiselt piiratud ja EMK kirikujuhid said ainult salaja teha mõningaid kursusi juba tegutsevatele ja tulevastele töötegijatele. Sel aastal aga tähistab Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar juba oma 25. aastapäeva. Veerand sajandi jooksul on seminari lõpetanud 235 tudengit, kellest paljud teenivad vaimulikena eri konfessioonides või kristlike töötegijatena erinevates kogudustes ja kristlikes organisatsioonides. Üle 80% Eesti Metodisti Kiriku vaimulikest on seminari tudengid või juba vilistlased. See, et suhteliselt väike konfessioon on suutnud toetajate abiga pakkuda riiklikult akrediteeritud teoloogilist kõrgharidust 25 aastat, on Jumala arm, õnnistus ja ime.

Tänu Jumalale Seminari asutajate eest (superintendent Olav Pärnamets, rektor Andrus Norak, Wes ja Joy Griffin ja teised) ning kõigi õppejõudude ja tööliste eest läbi aegade. Tänu Jumalale seminari tänaste töötajate, õpetajate ja juhtide eest: rektor dr. Külli Tõniste, dekaan Mark Nelson, prorektor Taavi Hollman. Tänu Jumalale eestseisuse ja toetajate eest, kes on palju tööd teinud selle nimel, et seminar saaks ikka edasi eksisteerida. Palju õnne meie seminarile! Olgu Issanda arm ja õnnistus ikka üle EMK Teoloogilise Seminari! Kiitus ja tänu meie Issandale!

EMK Teoloogiline Seminar sai 25 aastaseks

EMKTS 25. Mere pst 3

„Arvan, et me kõik oleme ühel nõul, et see seminar on Jumala ime.“ Nõnda kirjutas meie kooli esimene rektor Andrus Norak 20. aprillil 1995. Seminari sünd oli tõepoolest ime. Nõukogude Liidu lagunemise järel ei olnud vajalikke ruume, õppejõude, tõlkeaparatuuri, ei olnud isegi telefoni. Ometi sai seminar rajatud. Jumal oli sütitanud ühe idee ja leidusid inimesed, kes said sellest ideest sütitatud. Ja see tuli põleb edasi tänase päevani.

Tähistades oma kooli 25. aastapäeva 24. mail 2019, tänasime erilise medaliga seminari rajajaid: EMK Kirikuvalitsust, Wes ja Joy Griffinit, Olav Pärnametsa, Eddie Foxi, Asbury Teoloogilist Seminari, Üllas Tanklerit, Toomas Pajusood ja piiskop Hans Växbyt. Nemad süttisid ja sütitasid teisi. Nad alustasid midagi, mis on püsinud veerand sajandit!

Pikaajalise teenimise ja seminari juhtimise eest pälvisid medali veel: piiskop Christian Alsted, eestseisuse liige Mary Ann Smith, EMKTS rektor Andrus Norak (postuumse tänuavalduse võttis vastu Siiri Norak), rektori kohusetäitja Lii Lilleoja ja rektor Meeli Tankler.

Veel paljud teised väärivad meie südamest tulevat tänu! Me hindame seda, mida te olete teinud, teete nüüd ja ka tulevikus seminari heaks. Nii palju inimesi on olnud osa sellest Jumala suurest imest, mida me kutsume seminariks! Paljud olid pidupäeval koos, mõned saatsid tervitusi kaugelt, mõneni kahjuks me ei jõudnud tehnilistel põhjustel ja mõned on meie hulgast igavikku lahkunud. Teie töö ja panus on hinnatud ja Jumal näeb seda.

Aga Jumal teeb kindlasti midagi uut järgmise 25 aasta jooksul. See on tema viis. Me ei tule üksnes kokku, et meenutada vanu asju, vaid me usaldame ja otsime: Jumal, mida uut sa täna meiega teed? Me ei jutusta ainult vanu lugusid, vaid valmistame ka ennast selle uue jaoks, mis Jumalal on kavas. On sobilik, et sellest aastast on meie koolil uus logo, meil on ka uus laul: Curt McKee kirjutas seminarile laulu „We Go“, mis tuletab meile meelde meie missiooni – minna välja.

Meeli ja Üllas Tankler esitlesid oma homileetika käsiraamatut „Sõnast sõnumiks“. Tegemist on ajaloolise sündmusega, kuna eelmise homileetika õpiku kirjastamisest Eesti Metodisti Kirikus on möödunud üle sajandi. Martin Prikask kirjutas oma homileetika käsiraamatu aastal 1914.

Seminari on 20 aasta jooksul lõpetanud 235 vilistlast. Kolmandik nendest osalesid aastapäeva vilistlaste kokkutulekul. Vilistlased valisid endi hulgast juhtgrupi, kes moodustavad vilistlasorganisatsiooni ja kelle eesmärk on jõuda sünnipäeva aasta jooksul iga vilistlaseni.

Oleme väga rõõmsad, et mitmed inimesed on vastanud meie üleskutsele toetada seminari püsiannetusega. SUUR AITÄH TEILE!

Palvetame jätkuvalt, et leida 50 püsitoetajat. Selleks, et seminar ka 25 aasta pärast oleks heas seisus, peame rajama sellele tugeva toetuspinna täna. Töö selle nimel jätkub.

Palun kaalu sinagi otsust teha püsikorraldus ja toetada seminari igakuiselt.
Meie pangarekvisiidid:

IBAN EE842200221010980782 Swedbank
Eesti Metodisti Kirik
Selgitus: Annetus EMKTS arengufondi

Partnerid

Meil on pikaajaline koostöö Asbury Teoloogilise Seminariga. EMKTS rajajad Wes ja Joy Griffin on ATS vilistlased, Asburyst tulid meie esimesed külalisõppejõud ja Asburys õppisid ka kõik EMKTS rektorid. Oleme tänulikud ja andsime ka Asbury Seminarile erilise tunnustuse koos meie rajajatega.

Tänujumalateenistusel sai allkirjastatud uus koostööleping ATS-ga. Jumal õnnistagu seda koostööd jätkuvalt!

Peale Asbury tervitasid meid veel mitmed välispartnerid, kellega meil on samuti koostöölepped: World Methodist Evangelism jt ülemaailmsed metodisti kiriku organisatsioonid.

Oleme rõõmsad ka Eesti teiste teoloogiliste kõrgkoolide ja sõprade üle, kes tulid meid õnnitlema. Suur tänu ka Raadio 7-le, kes kajastas meie sünnipäeva üritust 27. mail KIRIKUELU saates, mis andis hästi edasi selle päeva emotsioone ja kus mitmed külalised jagasid oma muljeid: https://raadio7.ee/podcast/kirikuelu-2019-05-27

Jumalateenistus. Foto: Üllas Tankler
Vastuvõtt. Foto: Üllas Tankler
Vastuvõtt. Foto: Üllas Tankler
Rektor Külli Tõniste intervjueerib piiskop emeeritus Hans Växbyt.
Rektor Külli Tõniste intervjueerib piiskop emeeritus Hans Växbyt. Foto: Üllas Tankler

Sõnast sõnumiks, et sünniks jutlus, mis kõnetab ja kaasa kutsub

Meeli ja Üllas Tankler

Jutlus on iga jumalateenistuse lahutamatu osa ja kirikus käivate inimestena oleme ilmselt päris hulgaliselt kuulnud igasuguseid jutlusi: kaasahaaravaid, mõtlema innustavaid, tugevaid tundeid tekitavaid – aga küllap mõnikord ka igavaid, muudkui üht ja sama kordavaid, lõputult pikki ja monotoonseid.

Meie mõlema – Üllase ja minu – elus on jutlustamine olnud suur kirg! Kui Üllase jutlustajakarjäär algas juba päris noore poisina, siis mina avastasin selle kutsumuse enda jaoks palju hiljem. Meil mõlemal on olnud ka eesõigus jutlustamist õppida Asbury Teoloogilises Seminaris USAs, oma doktoriprogrammi osana. Ja praktikat on nüüdseks juba omajagu.

Oleme mõlemad veendunud, et heal jutlustajal peaksid küll olema teatud loomulikud eeldused, aga igaüks meist saab õppida ja areneda ja iseendaga tööd teha, et üha paremaks jutlustajaks saada. Üllas on aastaid teoloogilises seminaris jutlustamist õpetanud, ta on korraldanud ka mitmeid jutlustamise alaseid koolitusi nimega „Jutlustajate jututuba“, aga mingil hetkel küpses meis mõte jutlustamise käsiraamatu kirjutamiseks. See mõte on nüüd meie ühise töö viljana kaante vahele saanud.

Ühine raamatu kirjutamise protsess oli meie jaoks haarav ja innustav kogemus, kus me mitu kuud elasime ja hingasime selle raamatu kujunemise rütmis. Teemade ja alateemade paika saamine võttis mõnevõrra aega. Meie lugemismaterjali virnad kasvasid kohati päris kõrgeks, sest tahtsime raamatusse koondada võimalikult palju nii eesti- kui välismaiste jutlustamise õpetajate tarkusest. Hommikusöögivestluses oli tavaline, et üks meist pakkus välja öösel pähe tulnud muutuse teemade järjestuses või mõne uue alateema ja me selle üle siis tuliselt arutlesime. Kumbki oma töölaua taga oma peatükki kirjutamas, saatsime teineteisele e-maile küsimustega: „kuidas seda tõlkida?“ või „kas see tsitaat võiks siia teemasse sobida?“ või „kas sa oskad siia mingit head näidet pakkuda?“ Lugesime lehekülgede kaupa teineteise kirjutatud tekste ja andsime tagasisidet, kas see tundub piisavalt arusaadav, loogiline, huvitav, ülevaatlik… Siis istusime ja arutlesime keeletoimetaja rohkearvuliste märkuste ja soovituste juures, kuidas ja kui palju parandusi teha, et tekst ikka veel omasena tunduks. Ja siis ühel hetkel oli kogu tekst päriselt valmis!

Me tõesti usume, et see raamat on ühtaegu huvitav ja abistav iga jutlustaja jaoks. Ja me soovime südamest, et jutlused meie kirikutes muutuksid üha kaasahaaravamateks ja kõnetaksid üha rohkemaid inimesi. „Sõnast sõnumiks: Homileetika käsiraamat“ on saadaval Logose raamatupoes (Tallinnas) ja Pauluse raamatupoes (Tartus).

***

„Autoritel on õnnestunud koostada käsiraamat, milles antakse kokkuvõtlikult ja ladusalt ülevaade homileetika olulisematest valdkondadest, alates jutluse ajaloost ja teoloogiast kuni selle ettevalmistamise ja ettekandmiseni. Lugemise teeb nauditavaks autorite eruditsioon ja jutlustamiskogemus, samuti rohke näidete ja tsitaatide kasutamine. Eesti kiriklikku maastikku silmas pidades on oluline, et raamat on kasutatav erinevates kristlikes traditsioonides. „Sõnast sõnumiks“ on oodatud õppematerjal teoloogiaüliõpilastele, kuid soovitan seda inspiratsiooni ja uute vaatenurkade allikana ka kõigile kogenud jutlustajatele.“

Marko Tiitus,
EELK Usuteaduse Instituudi liturgika õppejõud, praost

***

„Olen väga rõõmus, et Meeli ja Üllas Tankler on kirjutanud sellise huvitava ja sisuka raamatu jutlustamise kohta. Seda raamatut tasub lugeda nii neil, kes alles õpivad jutlustamist, kui ka neil, kes seda juba palju aastaid teinud on.“

Robert Tšerenkov,
Eesti Metodisti Kiriku superintendent

1 2 3 13
Mine asukohta Üles