Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Rubriik

Reisikiri

Aldersgate’i reis Leetu 24.-26. novembril 2017

Pastor Andrus Kask esitas Aldersgate’i meeskonnale suvel kutse tulla Leetu teenima. Alates sellest ajast algas palvetöö See ei olnud Aldersgate’i esimene Leedu-reis. 2014. aastal toimus „Elu Vaimus“ seminar Vilniuses David Winstanley juhtimisel. Mõned leedukad on osalenud ka Aldersgate’i meeskonnas ning tulnud suvekonverentsile.

Birzai metodistikirik, tagantvaade
Birzai metodistikirik, tagantvaade

Birzai metodistikirik, tagantvaade

Alates käesoleva aasta suvest on pastor Andrus vastutamas Leedu metodisti kiriku nelja koguduse eest: Vilniuse, Ukmerge, Birzai ja Panevezise. Andrus ja Jelena kolisid Vilniusest Birzaisse, kus on ilus 3korruseline kogudusemaja, kus on ka pastori korter. (Hoone oli endine sõjakomissariaat ning ca 20 aastat tagasi algasid selles tööd, et muuta hoone metodisti kirikuks.)

Viimane aasta on olnud Leedu metodisti kirikus keeruline, kuna mitmed töötegijad on lahkunud ning töötegijate koormus on tõusnud. Samuti on vähe tugevaid, pühendunud kristlasi. Tundsime, et peaksime algselt plaanitud „Issand, õpeta mind palvetama“ seminari kohandama vastavalt kohapealsetele vajadustele ning seminari sees keskenduma pikemalt ka ülevaltsünnile kui kristliku elu vundamendile.

Seekordne meeskond oli ebatraditsiooniliselt väike (neli inimest), kuid väga ühtehoidev ja tubli. Alustasime eestpalvet juba mitu kuud tagasi ning igatsesime, et Jumala Püha Vaim võiks teha seda, mis inimlikult võimatu. Koguduses oli olnud mitmeid keerulisi olukordi ning suhted vajasid tervenemist. Tundsime vajadust lisaks palveteemadele keskenduda päästmisele ja ülevaltsünnile. Kohale jõudes kogesime tõesti, et vaimulik võitlus oli võiduni jõudnud ning taevas oli avatud. Jumala Püha Vaimu ligiolu oli väga kogetav juba alates esimesest ülistuslaulust. Teemadena olid: Kristliku palve olemus, Jeesuse palveelu, ülevaltsünd ning takistused lähedasele osadusele Jumalaga. Kõik meeskonnaliikmed jagasid oma isiklikke tunnistusi, kuidas Jumal on nende elus liikunud ja teinud imesid. Laura Herm jagas mitmeid erilisi lugusid, kuidas Indoneesia kõige raskemas vanglas, kus olid nii eluaegsed vangid kui kui surmamõistetud, võisid nad Jumalat ülistada. Seminaril osales umbes 15 inimest ning kõik olid avatud palvele. Imeline oli näha, kuidas Jumal puudutas ja kutsus ühte keskealist meesterahvast, kes andis oma elu pisaratega Jumalale.

Panevezise metodisti kogudus asub selle hoone esime selkorrusel. Panevezise metodisti kogudus asub selle hoone esime selkorrusel.

Pühapäeva hommikul saime külastada ka Panevežise kogudust, kus Jumal oli hakanud imelist tööd tegema juba mõned nädalad tagasi, kui eesti abielupaar Filimonovid kogudust külastasid ja 12 inimest päästetud said. Väike üüritud saal täitus täiesti ning inimesi jäi isegi seisma. Kui teenistus läbi, soovis enamik neist eestpalvele tulla. Palvevajadused olid tõsised ning paljud vajasid nii füüsilist kui ka hingelist tervenemist. Olime väga tänulikud Jumalale, kes Püha Vaimu läbi ilmutas nii mõnegi inimese sisemisi olukordi ja võtmeid tervenemisele. Birzai koguduses oli pühapäevane jumalateenistus kell 15 ja ka seal puudutas Jumal nii Tiidu isikliku tunnistuse kui jutluse kaudu. Oleme südamest tänulikud Andruse ja Jelena külalislahkuse ja ustavuse eest Jumala riigis.

Meeskond Leedus: Thea, Laura, Tiit ja Kaupo.

Tere Iisraelimaalt!

Tere Iisraelimaalt. Sirly maa parimaid vilju söömas.

Juunikuises ajakirjas alustasime lugu  nelja eestlase viibimisest vabatahtlikuna Iisraeli Kaitseväes. Reisist sündisid kirjad kodustele, mida lühendatuna kajastame.

Tere kiirustavast Tel Avivi linnast! 10. aprill 2017

Oleme edukalt Sar-El programmi lõpetanud. On eriline arm ja õnn panustada Püha Maa toetamisse mitte ainult sõnade, vaid ka tegudega. Sõnum, et seisame Iisraeli kõrval, on oluline ajal, kus araabia maailm koos lääneriikidega survestab Iisraeli loobuma õigusest elada maal, mida Jumal neile on andnud igaveseks. Lugesin just täna Hs 36:5, kuidas Jumal määratleb seda territooriumi eelkõige Tema maana. Ta räägib rahvastest „…kes kõigest südamest rõõmutsedes ja hinges põlgust tundes on võtnud endale omandiks MINU MAA….“. Iisraeli ründaja ja vihkaja seisab silmitsi Jumala enda ning Tema otsustega. Issand taastab maa ja rahva iseenda, mitte juutide tubliduse või erakordsuse pärast. „Ma ei tee seda teie pärast, ütleb Issand Jumal, see olgu teile teada!“ (36:32.)

Töötades Iisraeli heaks, tuleb enda jaoks selgelt paika panna, et mitte maa ega rahvas ei ole kummardusobjekt, vaid Jumal, kes neid on valinud. Kui Tema ütleb, et nad on MINU RAHVAS, siis nii on (Hs 37:12).

Tel Avivis peatume Abraham Hos-
telis. Kui võõristav on peale kõrbe väärikat rahu ja ilu sattuda ühtäkki tormavasse ja signaalitsevasse linnamöllu! Rendime auto ja oleme nüüd enamasti ratastel. Sõidame põhja, Galilea äärde.

Lootsime külastada Sahne Rahvusparki, looduse SPA-d, mida kutsutakse hellitavalt ka Eedeni aiaks. Sealne looduslik vesi on aastaringselt +28º. Paraku ei leia me seda õigel ajal üles ning park osutub suletuks. Hans on väga nördinud. Galilea järves ujudes kohtub ta aga toreda juudi rabiga ning saab sellest põgusast suhtlemisest taas rõõmsaks. Õnneks ikka tõesti vähe vaja!

Järgmisel päeval seikleme Jeeriko kandis. Otsime üles Surmavarju oru (Wadi Qelt), mida arvatakse olevat Taaveti inspiratsiooniallikaks 23. laulu loomisel. Soovin et võiksite kõik omal nahal kogeda ja näha selle paiga erakordsust! Tasub aeg maha võtta ning planeerida orus ja mägedel rändamiseks terve päeva.

Praegu kasutavad beduiini karjased Wadi Qelt orgu Jeerikos käimiseks. Ühel mäel kohtamegi lahket Josefit, kes muidu elab Jeerikos oma naise ja 6 lapsega, kuid karjatab siin Juuda mägedel kitsi ja lambaid. Ta pakub meile lahkelt kuuma teed ning Hans rõõmustab teda vastu kena salli ostmisega.

Org, mille pikkus on ca 28 km, üllatab aga veelgi oma saladustega. Kes on näinud „Sõrmuste isanda“ filme – Wadi Qelti vaatepilt meenutab midagi sarnast filmis olevale haldjate lossile. Oru põhjast kõrguvast kaljuseinast eenduvad piltilusad kaljusse raiutud kabelid ja lummavad aiad. See on St George kreeka-ortodoksi klooster, mida hinnatakse üheks maailma vanimaks kirikuks (rajatud 480 pKr).

Wadi Qelt oruga paralleelselt läheb ka vana Rooma-aegne Jeruusalemma ja Jeeriko vaheline tee. Ilmselt mõtles Jeesus sellesama tee peale, kui ta jutustas oma halastaja samaarlase loo.

Kohtume oma oru-teekonnal mitmete huvitavate inimestega, enamasti Läänekalda araablastega. Üks sõbralik seltskond lähedalolevast Nabluse linnast kutsub meid oma lõkke äärde ja pakub värskelt tulel küpsetatud lambaliha ning pitaleibu. Keele viib alla! Täname südamest ja soovime üksteisele Salam Aleykum (rahu teile). Jeerikosse sõidu jätame aga hilise aja tõttu ära. Hüppame hoopis peegelsiledasse Soolamerre. Kuusirp sätendab taevas taamal kõrguvate Moabi mägede kohal ning õhk pakatab sametisest sumedusest. Nii ilus, et hakkab valus…

Oleme broneerinud ühe öö Ein Gedi Youth Hotelli, et võita rohkem aega kohapeal liikumiseks. Seekord leiame üles Soolamere põhjakaldale jääva Jeesuse arvatava ristimiskoha, Qasr el Yahud. Hansul ja Tarmol on seal Jumalaga oma lugu.

Loomulikult ei saa seekordki jätta külastamata Masadat. Ärkame 04:30 ning sõidame täielikus ööpimeduses mäejalamile. Kell 05:30 avatakse värav ning looklev pealampidega inimrivi hakkab vaikselt tõusma mäkke, vastu kohtumisele päikesega.

Õhtupoolel oleme Wadi Davidi allikatel, hingamisvetel. Kaks looduslikku mageveeallikat loovad keset Juuda kõrbe kahe mäe vahele idüllilise ja rikkaliku loodusega maa-ala, Ein Gedi Rahvuspargi. Juudid armastavad seda paika. On see sellepärast, et siinsed koopad on olnud varjupaigaks armastatud kuningas Taavetile või on nad samamoodi nagu meiegi lummatud ajatust ilust, mis kaljude, koskede, looduslike basseinide, džunglilaadse veetaimestiku ja uudishimulike kaljumäkrade-kitsede sümbioosis tekib, teab vaid Jumal.

Tänase päikeseloojanguga algavad Paasapühad ning meil on aeg tagasi pöörduda Eestimaale.

Lehitraot (nägemiseni), Iisrael – „maa, mille eest hoolitseb Issand, su Jumal, millel alaliselt, aasta algusest aasta lõpuni viibivad Issanda, su Jumala silmad“ (5Ms 11:12).

Tänulikult
Sirly+Hans, Tarmo ja Helgi

Tere Iisraelimaalt!

Tere Iisraelimaalt. Sirly maa parimaid vilju söömas.

Eelmises ajakirjas alustasime lugu  nelja eestlase viibimisest Iisraelis. Rahvusvahelise Sar-El programmi raames teenisid nad vabatahtlikena Iisraeli Kaitseväes. Sellest reisist sündisid kirjad kodustele. Oleme puhkamas Ashdodis järjekordsest tihedast töönädalast sõjaväebaasis.

Eelmise kirja lõpetasin hetkel, kui läksime Jeruusalemmas Holokausti muuseumisse ning sealt armeebussiga tagasi kõrbesse. Yad Vashem, nagu seda muuseumit nimetatakse, mõjub alati iselaadselt, hoolimata kui palju seal käinud oled. Meie giidiks on hallipäine juudi vanahärra, kelle sügavates kurbades silmades vilksatavad aeg-ajalt lõbusad sädemekesed. Tal on võime lühikese 1,5 tunniga liikuda läbi päratu suure hoone- ja infokolossi ning seada me ette lugu inimkonna ühest tumedamast ajaloohetkest. Ringkäigu lõpul vaatavad vana juudi elutargad silmad meile otsa ja ta ütleb: „Ärge mõelge nii, et küll olid kurjad ajad! Kurjus on jätkuvalt olemas ja tegutsemisvalmis, ent tema vägi ja toimimisvõime sõltub meie igaühe valikutest ja otsustest.“

Loe edasi

Tere Iisraelimaalt!

Tere Iisraelimaalt. Sirly maa parimaid vilju söömas.

18. 03-11. 04. 2017 viibisid neli eestlast – Hans ja Sirly Lahi, Tarmo Tambik ja Helgi Ots – Iisraelis. Rahvusvahelise Sar-El programmi raames teenisid nad vabatahtlikena Iisraeli Kaitseväes. Sellest reisist sündisid kirjad kodustele, mida nüüd ka „Koduteel“ lugejateni toome.

Ilmelistel seiklustel Iisraelis
Ilmelistel seiklustel Iisraelis

19. märts 2017

Oleme Ben Gurioni lennujaamas ja saan kasutada tasuta wifi võimalust.

Kõik läks hästi, üleval pool pilvi on nii päeval kui ööl väga kena. Rahu, majesteetlikkus, igavik. Päike oma väes on nii turvaline, just nagu Jumal, kes oma igaveses kohalolus on alati meiega. „Tumedad elupilved“ on vaid optiline pete, mis püüab varjutada Jumala headust. Tähed ja kuu on aga lennukiaknast vaadatuna otse su kõrval, mitte enam üleval.

Loe edasi

Tunnistus

Iisrael on maa, kus Jumal tegutseb eriliste tunnusmärkidega, selline maa, kus sünnib palju imesid.

11. oktoobril sai minu lapselaps Daiana ristitud pühal maal, Jordanis. Umbes pool aastat varem, noortelaagris palvetades, kuulis ta selgesti häält, mis ütles: „Ma ootan sind.”

Ristimispäeval saabusime ristimiskohta Jordani ääres kaheksa inimesega varahommikul, kella 8-9 paiku. Ümberringi oli kõik vaikne ja inimtühi. Lugesime koos Jumala sõna ja laulsime vaimulikku laulu „Uus süda elavast kangast”, siis palvetasime ja Daiana läks alla, Jordanisse.

Seistes vees koos pastoriga, andis ta Jumalale hea südametunnistuse tõotuse. Hiljem, vaadates ristimisest tehtud fotosid, avastasime, et samal ajal ilmus sellele kohale vees valgus ülalt – mitte sealt, kust paistis päike; ja tõotuse andmise ajal oli tema pea ümber imelised, väikesed säravad tulekesed.

Ristimise hetkel aga kuulsime kõik äkitselt valju shofari* puhumist. Seda kuulis ka Daiana ise, kui ta veest tõusis. Vaatasime ringi, kuid kuskil nägemisulatuses ei olnud ühtki inimest.

Meid kõiki valdas suur rõõm, me kõik mõistsime, et Jumal on Daiana jaoks midagi erilist valmistanud. Pastor, kes Daianat ristis, tunnistas meile, et ta on ristinud paljusid inimesi, kuid sellist ristimist selliste eriliste märkidega Jumala ligiolust ei ole ta kunagi kogenud. Minu lapselaps on veel väga noor, aga minu soov on, et ta oleks avatud kõigele, mida Jumal tema jaoks on ette valmistanud.

Mine asukohta Üles