20. sajandi alguses algas Ameerika Ühendriikide üleminek agraarühiskonnalt industriaalühiskonnale, mis tõi kaasa suurema vajaduse laste ja noorukite tööjõu kasutamise järele, samas puudusid põhimõtted õiglaseks tasustamiseks ja tööohutuse tagamiseks.
Loe edasi
16. juunil toimus Laulasmaal Arvo Pärdi Keskuses Eesti Kirikute Nõukogu seminar teemal „Armastame loodu(s)t“. Seminaril peeti ettekandeid loodushoiu teemast teaduse ja teoloogia kontekstis ning anti ülevaade Euroopa kirikute koostööst loodushoiu valdkonnas. Seminarile oli kutsutud ettekannet läbi viima ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kelle ettekandest toome siinkohal välja mõned mõtted.
Loe edasi
Ajakirja Koduteel endise toimetaja Kärt Jänes-Kapp’i poeg Jürgen Jänes uurib Cambridge’i ülikoolis järeldoktorandina ravimite toimemehhanisme. Allolevas artiklis annab ta lühiülevaate COVID-19 vastase ravi otsingutest.
Loe edasi
„Kristlik Kaitsja“ tahab jääda tuleval aastal endisele alusele, et külvata uskkondade seas vennalikku armastust ja üksteise mõistmist. Kitsarinnalistel vaielustel ja üksikute uskkondade ülistamisel ning teiste mahategemisel ei ole ruumi „Kristliku Kaitsja“ veergudel.
Tema väljaandjad usuvad ühteainust Püha Risti kogudust mille liikmed siin maapeal kuuluvad küll mitmesugustesse usunimedesse, kuid kes tunnevad siiski endid olevat üks Jeesuse Kristuse armastuse läbi. „Kristlik Kaitsja“ eesmärk on neid õpetada üksteise tundmisele ja vennalikule armastusele, et nad võiksid Issanda jälletulemisel Tema ette seisma jääda ilma vigadeta ja kortsudeta. /…/ Ole sina üks nendest, kes „Kristlik Kaitsja“ tellimisega ja levitamisega aitab külvata üksmeelt ja armastust selle ühe Püha Ristikoguduse liikmete hulgas. (Toimetus)
Kristlik Kaitsja, november 1931
Kristlik Kaitsja kirjeldab Ed. Raua muljeid Soome reisist, mille eesmärk oli osa võtta „E.L.“ (Epworth Liiga – toimetus) konverentsist Viiburis 25.-28. juulil. Artikkel kirjeldab detailselt reisimuljeid Soome eri paikadest. Artiklis olnud huvitav tähelepanek soomlaste kohta:
Soome rahvas ei aja taga uhkust ega edevust, kuid seejuures on nad puhtad ja korralikud. Puhtus on eeskujulik ka kõige vaesemates majades. Nad on hoidnud alal ka oma hingepuhtuse; usk ja jumalakartus on Soomes palju kõrgemal kui Eestis. Rännates linnades, alevites, külades, raudteerongides ja autobussides ei näinud ma ühtki värvitud naisterahvast.
Kristlik Kaitsja, 1935 august-september
Tagasivaates on äärmiselt oluline olla Jumalale tänulik, et koroonakriisi puhkemisest alates on meie Eesti riik pannud konkreetselt tähele ka kirikuid ning kristlaskonna vajadusi.
Loe edasi
COVID-19 viirusest põhjustatud eriolukord Eestis, mis kehtis 12. märtsist 17. maini 2020, avaldas olulist mõju ka Eesti Metodisti Kirikule.
Loe edasi
2020. aasta alguses plahvatas üleilmne uudispomm – Ühinenud Metodisti Kirik (ÜMK) lõheneb!
Uudise ajendiks oli 3. jaanuaril kiriku uudisteagentuuri avaldatud üheksaleheküljeline dokument „Eraldumises lepituse ja armu leidmise protokoll“ (edaspidi Protokoll). Sisuliselt on tegu järjekordse tulevikuplaaniga ÜMK jaoks.
Loe edasi
Käesoleva aasta alguses on meedias levinud uudis Ühinenud Metodisti Kiriku (ÜMK) lõhenemise kohta. Uudise põhjustas pressiteatena avaldatud protokoll, mille koostamisel osalesid homoseksuaalide laulatamise ja ordineerimise küsimuses erinevaid seisukohti omavate gruppide esindajad Ühinenud Metodisti Kirikus.
Loe edasi
Esimest korda tekkis mul huvi Ida-Euroopa teenistuse vastu, kui olin Millersville Ülikoolis õppimas. Osalesin ülikoolidevahelises kristliku organisatsiooni töös, kus kuulsin vend Andrew’d rääkimas sellest, kuidas ta viis Piibleid salakaubana Ida-Euroopa ja Venemaa kristlastele, kes olid teiselpool raudset eesriiet taga kiusatud. Kohtumise lõpus kogesin, et Issand kutsub mind midagi tegema selle piirkonna heaks, aga ma ei teadnud veel, mis see on.
Maailmas on 2,3 miljardit kristlast, mis teeb kristlusest suurima usundi maailmas (teisel kohal on islam 1,5 miljardi järgijaga), sealhulgas:
ca 1,2 miljardit roomakatoliiklast,
ca 850 miljonit protestanti,
ca 280 miljonit õigeusklikku.
12.-19. jaanuaril toimub Eesti Evangeelse Alliansi poolt korraldatud üle-eestiline palvenädal, kus inimesed erinevatest kirikutest ühinevad palves Eestimaa pärast. Palvenädalal on tavaks saanud, et palveteenistustel jagavad sõnumit mõne teise naaberkoguduse pastorid ja jutlustajad. Eesti Evangeelne Allianss levitab selleks nädalaks mõeldud teemafookustega päevamõtisklusi.
Rohkem infot palvenädalal toimuvate palvekoosolekute ja päevamõtiskluste kohta leiad www.allians.ee
Joonise allikas:
Wikipeedia