Novembris viibis Tallinnas Scott Gilpin, ÜMK Kõrghariduse ja Kristliku Teenimise Kesknõukogu (General Board of Higher Education and Ministry) globaalse arengu ja finantsjuhtimise direktor. See nõukogu on viimaste aastate vältel oluliselt arendanud suhteid teoloogiliste kõrgkoolidega üle maailma, luues selleks lausa uusi struktuure eri maailmajagudes (nn LeadHubid) ja pakkudes mitmesuguseid koolitus- ning koostöövõimalusi.
Õppepäev 19. oktoobril Pärnus oli meeskonnatöö-teemaline ja kandis nimetust; „Üksinda kaua ei jaksa“. Koolitus oli sisukas, kinnistas olemasolevaid teadmisi ning andis uusi, ka mõtteainet, kogemusi, oskusi kogudusetööks.
Kogu koolituspäev oli üles ehitatud suurepäraselt, sisaldades kinnitavaid, selgitavaid kirjakohti, arutelu gruppides jm. Koolitajateks lugupeetud Üllas ja Meeli Tankler. Loe edasi
Dr Kenneth J. Collins on alates 1998. aastast käinud Eestis EMK Teoloogilises Seminaris (EMKTS) õpetamas Wesley teoloogiat. Teda on kuulanud sajad tudengid ja vilistlased. 2019. aastal andis ta siin Eestis oma viimase loengusarja Wesley teoloogiast.
Tuleval, 2020. aastal, saavad erinevatelt Riigikogus esindatud erakondadelt regionaalseid toetusi ka paljud kirikud ja kogudused. Nii annab Keskerakond toetust 26 kogudusele ja kiriklikule allasutusele – kokku 219 000 eurot, Isamaa 20 kogudusele ja allasutusele – kokku 129 000 eurot. Isamaa toetab tänuväärselt ka SA EMK Kristlikku Laagrit Giideon 8000 euroga. Sotsiaaldemokraadid toetavad 4 kogudust – kokku 30 000 euroga.
EKRE toetab 18 kogudust ja kiriklikku allasutust – kokku 234 500 euroga. Sealhulgas saab meie rõõmuks toetust EMK Pärnu Agape kogudus – 10 000 eurot; ja meie eriline tänu kuulub EKREle just EMK ajakirja Koduteel toetamise eest 5000 euroga! Reformierakond loobus toetuste jagamisest teist aastat järjest.
Viie Eestimaa kiriku (EMK, EELK, EKNK, AKEL, EKBKL) osalusel tegutseb Koguduste Rajamise Ümarlaud (KRÜL), mis korraldas 1. novembril 2019 koguduste rajamise seminari Tallinnas. Seminaril tegid ettekanded Dietrich Schindler Saksamaalt, Jakob Remmel Eestist ja Oystein Gjermelt Norrast. Meeskonna ülesandena tuli igal kirikul koostada koguduste loomise tegevusplaan üheks aastaks. EMK esindajad – Robert Tšerenkov, Taavi Hollman, Urmas Sassian, Ele Paju, Aleksandr Fjodorov, Joel Aulis ja Marjana Luist – seadsid meie kiriku aasta eesmärkideks:
Eesti Metodisti Kirik avaldab tänu Siseministeeriumile ja Eesti Kirikute Nõukogule toetuse eest ajakirja „Koduteel“ väljaandmiseks.
18. jaanuaril 2020 toimub Tallinnas Eesti Metodisti Kiriku lastetöö tegijate visioonipäev. Plaanis on tulla kokku, et jagada seda, kuidas erinevates kogudustes lastetööl läheb ning üheskoos mõtiskleda ja unistada EMK lastetöö tuleviku üle. Oodatud on esindajad kõikidest kogudustest, nii selle tööharu juhid kui ka aktiivsed lastetöö tegijad. Visioonipäeval osalevad ka mõned kirikuvalitsuse liikmed, et toetada selle tähtsa töö arengut meie kirikus.
EMK aastakonverentsi osalejad kogunesid Pärnu agape kirikusse 14.–16. juunil 2019. aastakonverentsi fookus oli apostel Pauluse sõnadel kirjast efeslastele 3:16, kus apostel palub, et Jumal annaks neile “… väge saada tema vaimu läbi tugevaks seesmise inimese poolest.”
Avateenistusel tõdesime, et vajame Jumala väge nii isiklikus usuelus kui ka koguduse teenimises – ainuüksi inimlikest jõupingutustest jääb väheks. Seega tuletasime meelde Püha vaimu väljavalamist nelipüha päeval ja seda fakti, et ka meile on antud sama tõotus ja vägi.
Aastakonverentsil esitatud superintendendi aruanne sisaldas statistilisi andmeid: EMK-s on 48 vaimulikku (nendest 11 on emerituuris) ja kiriku liikmeskonda kuulub 1688 inimest. võrreldes eelneva aastaga vähenes liikmete arv 22 inimese võrra.
Sellel aastal toimus metodisti kiriku 15. suvekonverents, mille teemaks oli „olge pühad, sest mina olen püha“. Esimene õhtu lõppes toreda peoga, mida viis läbi Räpina koguduse pastor ele Paju. Vanemad inimesed said meenutada möödunut, sest Ele oli kogunud pildimaterjali, noorematele oli seal aga palju uut. See õpetab olema tänulik tänaste tingimuste eest. kohati oli isegi uskumatu ja koomiline näha, milliste vahenditega on laagrit korraldatud, kuid ometi saadi hakkama. Õhtu lõppes tordisöömise ja ühe ilusama ilutulestikuga, mida ma olen näinud. Ka tort oli kõige suurem, mis ma kunagi olen teinud, sellest jagus ligikaudu 200 inimesele – seda kõike muidugi tänu andekatele abilistele!
19.–22.septembrini 2019 toimus Tallinna Metodisti kirikus Põhjala ja Balti piiskopkonna koguduse arengu kool (School of Congregational Development). Eelmine samalaadne üritus toimus 2015. aastal. Seekordne kogunemine tõi kokku 206 osalejat:
„Arvan, et me kõik oleme ühel nõul, et see seminar on Jumala ime.“ Nõnda kirjutas meie kooli esimene rektor Andrus Norak 20. aprillil 1995. Seminari sünd oli tõepoolest ime. Nõukogude Liidu lagunemise järel ei olnud vajalikke ruume, õppejõude, tõlkeaparatuuri, ei olnud isegi telefoni. Ometi sai seminar rajatud. Jumal oli sütitanud ühe idee ja leidusid inimesed, kes said sellest ideest sütitatud. Ja see tuli põleb edasi tänase päevani.
Tähistades oma kooli 25. aastapäeva 24. mail 2019, tänasime erilise medaliga seminari rajajaid: EMK Kirikuvalitsust, Wes ja Joy Griffinit, Olav Pärnametsa, Eddie Foxi, Asbury Teoloogilist Seminari, Üllas Tanklerit, Toomas Pajusood ja piiskop Hans Växbyt. Nemad süttisid ja sütitasid teisi. Nad alustasid midagi, mis on püsinud veerand sajandit!
Pikaajalise teenimise ja seminari juhtimise eest pälvisid medali veel: piiskop Christian Alsted, eestseisuse liige Mary Ann Smith, EMKTS rektor Andrus Norak (postuumse tänuavalduse võttis vastu Siiri Norak), rektori kohusetäitja Lii Lilleoja ja rektor Meeli Tankler.
Veel paljud teised väärivad meie südamest tulevat tänu! Me hindame seda, mida te olete teinud, teete nüüd ja ka tulevikus seminari heaks. Nii palju inimesi on olnud osa sellest Jumala suurest imest, mida me kutsume seminariks! Paljud olid pidupäeval koos, mõned saatsid tervitusi kaugelt, mõneni kahjuks me ei jõudnud tehnilistel põhjustel ja mõned on meie hulgast igavikku lahkunud. Teie töö ja panus on hinnatud ja Jumal näeb seda.
Aga Jumal teeb kindlasti midagi uut järgmise 25 aasta jooksul. See on tema viis. Me ei tule üksnes kokku, et meenutada vanu asju, vaid me usaldame ja otsime: Jumal, mida uut sa täna meiega teed? Me ei jutusta ainult vanu lugusid, vaid valmistame ka ennast selle uue jaoks, mis Jumalal on kavas. On sobilik, et sellest aastast on meie koolil uus logo, meil on ka uus laul: Curt McKee kirjutas seminarile laulu „We Go“, mis tuletab meile meelde meie missiooni – minna välja.
Meeli ja Üllas Tankler esitlesid oma homileetika käsiraamatut „Sõnast sõnumiks“. Tegemist on ajaloolise sündmusega, kuna eelmise homileetika õpiku kirjastamisest Eesti Metodisti Kirikus on möödunud üle sajandi. Martin Prikask kirjutas oma homileetika käsiraamatu aastal 1914.
Seminari on 20 aasta jooksul lõpetanud 235 vilistlast. Kolmandik nendest osalesid aastapäeva vilistlaste kokkutulekul. Vilistlased valisid endi hulgast juhtgrupi, kes moodustavad vilistlasorganisatsiooni ja kelle eesmärk on jõuda sünnipäeva aasta jooksul iga vilistlaseni.
Oleme väga rõõmsad, et mitmed inimesed on vastanud meie üleskutsele toetada seminari püsiannetusega. SUUR AITÄH TEILE!
Palvetame jätkuvalt, et leida 50 püsitoetajat. Selleks, et seminar ka 25 aasta pärast oleks heas seisus, peame rajama sellele tugeva toetuspinna täna. Töö selle nimel jätkub.
Palun kaalu sinagi otsust teha püsikorraldus ja toetada seminari igakuiselt.
Meie pangarekvisiidid:
IBAN EE842200221010980782 Swedbank
Eesti Metodisti Kirik
Selgitus: Annetus EMKTS arengufondi
Partnerid
Meil on pikaajaline koostöö Asbury Teoloogilise Seminariga. EMKTS rajajad Wes ja Joy Griffin on ATS vilistlased, Asburyst tulid meie esimesed külalisõppejõud ja Asburys õppisid ka kõik EMKTS rektorid. Oleme tänulikud ja andsime ka Asbury Seminarile erilise tunnustuse koos meie rajajatega.
Tänujumalateenistusel sai allkirjastatud uus koostööleping ATS-ga. Jumal õnnistagu seda koostööd jätkuvalt!
Peale Asbury tervitasid meid veel mitmed välispartnerid, kellega meil on samuti koostöölepped: World Methodist Evangelism jt ülemaailmsed metodisti kiriku organisatsioonid.
Oleme rõõmsad ka Eesti teiste teoloogiliste kõrgkoolide ja sõprade üle, kes tulid meid õnnitlema. Suur tänu ka Raadio 7-le, kes kajastas meie sünnipäeva üritust 27. mail KIRIKUELU saates, mis andis hästi edasi selle päeva emotsioone ja kus mitmed külalised jagasid oma muljeid: https://raadio7.ee/podcast/kirikuelu-2019-05-27
Jutlus on iga jumalateenistuse lahutamatu osa ja kirikus käivate inimestena oleme ilmselt päris hulgaliselt kuulnud igasuguseid jutlusi: kaasahaaravaid, mõtlema innustavaid, tugevaid tundeid tekitavaid – aga küllap mõnikord ka igavaid, muudkui üht ja sama kordavaid, lõputult pikki ja monotoonseid.
Meie mõlema – Üllase ja minu – elus on jutlustamine olnud suur kirg! Kui Üllase jutlustajakarjäär algas juba päris noore poisina, siis mina avastasin selle kutsumuse enda jaoks palju hiljem. Meil mõlemal on olnud ka eesõigus jutlustamist õppida Asbury Teoloogilises Seminaris USAs, oma doktoriprogrammi osana. Ja praktikat on nüüdseks juba omajagu.
Oleme mõlemad veendunud, et heal jutlustajal peaksid küll olema teatud loomulikud eeldused, aga igaüks meist saab õppida ja areneda ja iseendaga tööd teha, et üha paremaks jutlustajaks saada. Üllas on aastaid teoloogilises seminaris jutlustamist õpetanud, ta on korraldanud ka mitmeid jutlustamise alaseid koolitusi nimega „Jutlustajate jututuba“, aga mingil hetkel küpses meis mõte jutlustamise käsiraamatu kirjutamiseks. See mõte on nüüd meie ühise töö viljana kaante vahele saanud.
Ühine raamatu kirjutamise protsess oli meie jaoks haarav ja innustav kogemus, kus me mitu kuud elasime ja hingasime selle raamatu kujunemise rütmis. Teemade ja alateemade paika saamine võttis mõnevõrra aega. Meie lugemismaterjali virnad kasvasid kohati päris kõrgeks, sest tahtsime raamatusse koondada võimalikult palju nii eesti- kui välismaiste jutlustamise õpetajate tarkusest. Hommikusöögivestluses oli tavaline, et üks meist pakkus välja öösel pähe tulnud muutuse teemade järjestuses või mõne uue alateema ja me selle üle siis tuliselt arutlesime. Kumbki oma töölaua taga oma peatükki kirjutamas, saatsime teineteisele e-maile küsimustega: „kuidas seda tõlkida?“ või „kas see tsitaat võiks siia teemasse sobida?“ või „kas sa oskad siia mingit head näidet pakkuda?“ Lugesime lehekülgede kaupa teineteise kirjutatud tekste ja andsime tagasisidet, kas see tundub piisavalt arusaadav, loogiline, huvitav, ülevaatlik… Siis istusime ja arutlesime keeletoimetaja rohkearvuliste märkuste ja soovituste juures, kuidas ja kui palju parandusi teha, et tekst ikka veel omasena tunduks. Ja siis ühel hetkel oli kogu tekst päriselt valmis!
Me tõesti usume, et see raamat on ühtaegu huvitav ja abistav iga jutlustaja jaoks. Ja me soovime südamest, et jutlused meie kirikutes muutuksid üha kaasahaaravamateks ja kõnetaksid üha rohkemaid inimesi. „Sõnast sõnumiks: Homileetika käsiraamat“ on saadaval Logose raamatupoes (Tallinnas) ja Pauluse raamatupoes (Tartus).
***
„Autoritel on õnnestunud koostada käsiraamat, milles antakse kokkuvõtlikult ja ladusalt ülevaade homileetika olulisematest valdkondadest, alates jutluse ajaloost ja teoloogiast kuni selle ettevalmistamise ja ettekandmiseni. Lugemise teeb nauditavaks autorite eruditsioon ja jutlustamiskogemus, samuti rohke näidete ja tsitaatide kasutamine. Eesti kiriklikku maastikku silmas pidades on oluline, et raamat on kasutatav erinevates kristlikes traditsioonides. „Sõnast sõnumiks“ on oodatud õppematerjal teoloogiaüliõpilastele, kuid soovitan seda inspiratsiooni ja uute vaatenurkade allikana ka kõigile kogenud jutlustajatele.“
Marko Tiitus,
EELK Usuteaduse Instituudi liturgika õppejõud, praost
***
„Olen väga rõõmus, et Meeli ja Üllas Tankler on kirjutanud sellise huvitava ja sisuka raamatu jutlustamise kohta. Seda raamatut tasub lugeda nii neil, kes alles õpivad jutlustamist, kui ka neil, kes seda juba palju aastaid teinud on.“
Robert Tšerenkov,
Eesti Metodisti Kiriku superintendent
Eesti Vabariigi taastamine 1991. aastal lõi uusi võimalusi ka Eesti Metodisti Kiriku jaoks. Juba varem, nõukogude perioodil, oli pastoritel ja kiriku töötegijatel soov end teoloogiliselt harida – piiratud võimalustele vaatamata peeti seminare ja kuulati loenguid. Nii oli kooli loomine loogiline jätk eelnenule, mille eesmärk oli jätkata töötegijate ettevalmistamisega kogudusetöö erinevate valdkondade jaoks.
Pidades silmas metodisti kiriku väiksust, võrreldes näiteks luterlaste või baptistidega, oli oma teoloogilise kooli asutamise mõte hulljulge. Ei olnud ju majanduslik olukordki riigis sel ajal kõige parem. Kuid välistest olukordadest hoolimata sai ammune unistus „päris oma“ koolist 1994. aastal tõeks. Kahtlusteta oli see Jumala ime ja tegu. Et meie kirikul kooli rajamise oskustest nappis, saatis World Methodist Evangelism meile appi Wes ja Joy Griffini. Nii nende kui Olav Pärnametsa ja Eddie Foxi panust seminari rajamisel on raske ülehinnata.
EMKTS kujundas oma õppekava viisil, mis arvestas muuhulgas eesti kõrgharidusele esitatud nõudmistega selleks, et taotleda riiklikku akrediteerimist ja saada nii tunnustatud rakenduslikuks erakõrgkooliks. See tähendab, et riiklikult tunnustatud diplomi saamiseks tuli läbida nelja-aastane päevane õpe ja koguda nõutud ainepunktide summa (240 EAP), lisaks kirjutada lõputöö. Kuid juba algusest pakuti võimalust piirduda ka aastase praktilise teoloogia põhikursusega.
1998. aasta kevadel sai EMK Teoloogilisest Seminarist riiklikult akrediteeritud rakenduslik erakõrgkool – üks neljast teoloogilist haridust pakkuvast kõrgkoolist Eestis (Tartu Ülikool, baptistide Kõrgem Usuteaduslik Seminar ja luterlaste Usuteaduse Instituut. Nimetatud koolidega on aastate jooksul peetud sidet nii ühiskoolituste näol kui ka jagatud kogemusi õppejõudude vahetusega). Alates 2012/2013 õppeaastast läks seminar üle sessioonõppele (tsükliõpe) ja kolmeaastasele õppekavale, järgides üldist hariduspoliitikat Eestis. Kuid selle kõrval on täna seminaris võimalik õppida täisajaliselt moodulõppes, aga huvilistel ei ole keelatud ka registreeruda, et võtta üksikuid huvipakkuvaid aineid vabakuulajana ja süvendada selliselt oma teadmisi teoloogiast. Aeg-ajalt pakub seminar täiendkoolitusi ka koguduse pastoritele ja juhtidele.
Kui EMKTS-i õppekava sarnanes suures osas teiste Eestis tegutsevate teoloogiliste koolide õppekavadega, siis meie seminari eripäraks on algusest peale olnud õppetöö kolmes keeles – eesti, vene ja inglise. Võimalus õppida erinevates keeltes on loonud seminaris rahvusvahelise ja oikumeenilise õpikeskkonna. EMKTS-s on õppinud ja õpib üliõpilasi Venemaalt, Ukrainast, Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust, Rumeeniast, USAst; eesti hõimurahvaste hulgast võib nimetada komisid ja udmurte. Viimastel aastatel õpib siin mitmeid üliõpilasi Ghanast, üks Nigeeriast pärit vilistlane õpib edasi Tartu Ülikoolis.
Seminari avatusest annab tunnistust tõsiasi, et siia on tulnud õppima ja õpivad tänaseni inimesed erinevatest konfessioonidest nagu baptistid, luterlased, adventistid, õigeusklikud, nelipühilased ja vabakoguduste liikmed. Rahvusvaheline ja konfessioonideülene on olnud ka seminaris loenguid pidanud/pidavate õppejõudude kaader.
Eesti Kirikute Nõukogu on EMKTS-i panust oikumeeniasse kahel korral tunnustanud aastapreemiaga, öeldes 2005. aastal: „EMKTS on kehastanud Kiriku kui Kristuse ihu ühtsust selle mitmekesisuses“; ja 2007. aastal: „EMKTS on aidanud kaasa erinevate rahvuste ja kultuurikogukondade koosööle ja lõimumisele.“
Seminari esimene sessioon toimus kiriku laagrikeskuses Aa rannas augustikuus, septembris jätkati aga juba Tallinnas, kiriku keskuses Apteegi tänaval. Sealsed olud olid küll kitsad, kuid vaatamata sellele meenutavad Apteegi tänava majas õppinud tudengid seda aega soojuse ja tänutundega. Üliõpilaste ja õppejõudude omavaheline osadus oli hindamatuks toeks nii õpingutele kui vaimulikule kasvamisele.
Kuna 1994. a kevadel oli Asbury Teoloogilise Seminari magistrikraadiga lõpetanud Andrus Norak (varem Tartu metodisti koguduse pastor), siis sai temast ka kooli esimene rektor. Dekaaniks nimetati Wes Griffin USAst, prodekaaniks Kersti Raudsepp, kes oli samuti äsja lõpetanud teoloogilised õpingud ja omandanud magistrikraadi Austrias. Täiskoormusega õppejõududena andsid loenguid Wes ja Joy Griffin, Andrus Norak, Margit Sepp, Kersti Raudsepp ja Mark Nelson; igal aastal külalisõppejõuna üliõpilaste poolt eriliselt armastatud Jack Killian USAst jpt. Pärast Wes ja Joy Griffini tagasipöördumist USAsse täitis dekaanikohustusi mõnda aega Kersti Raudsepp, sealt edasi aga Lii Lilleoja.
1999. aasta jaanuaris kolis seminar uutesse, avaratesse ja kõigi tehniliste võimalustega ruumidesse vastvalminud metodisti kirikus Narva mnt 51.
Et seminari esimene rektor Andrus Norak kutsuti igavikku 2011 aastal, siis võttis kooli juhtimise enda kanda – lisaks dekaani-kohustustele – Lii Lilleoja. Kuid tema soov pühenduda täielikult oma õpitud erialale haridusteadustes tingis uue rektori valimise. Selleks sai Meeli Tankler (kuni aastani 2018), 2010.–2014. aastani korraldas õppetööd aga dekaan Anne Saluraid. Täna jätkavad neis ameteis Külli Tõniste rektorina ja Mark Nelson dekaanina.
Esimene lend oli ja jääb seminari ajaloos eriliseks, sest üliõpilaskond koosnes peamiselt neist, kes juba aastaid ja aastakümneid olid kogudusi teeninud. Õppetöö kõrval lasusid enamikul neist ka kohustused pere ja ajaliku töö ees. Suur hulk väga heade tulemustega – cum laude – lõpetajaid oli aga tunnistuseks õppima tulnute tõsisest huvist ja pühendumisest õpingutele. Nälg teadmiste järele ja soov kasvada ka vaimselt oli ilmne.
Kahekümne lennu 235-st lõpetanust on suur osa läinud edasi õppima nii eesti kui euroopa ja ameerika kõrgkoolidesse teadmiste täiendamiseks, et veelgi paremini täita Jumala kutset, olgu kogudustes või ühiskonnas laiemalt. Nii võibki vilistlaste hulgas leida kõige enam koguduste pastoreid, kaplaneid kaitseväes, vanglates ja hoolekandeasutustes, misjonäre ja õppejõude. Paljud on leidnud oma kutsumuse pühapäevakooliõpetajatena, piibliõpetajatena, koguduste ajakirjade kaastöölistena, sotsiaalvaldkonnas kirikus ja ühiskonnas, äris ja majanduses.
25 aastat EMKTS-i on kandnud head vilja ja olnud seeläbi kiituseks Issandale.
„Niisiis, mu armsad vennad, olge kindlad, kõigutamatud ning ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole tühine“ (1Kr 15:58).
1. märtsil 2019 peeti üle terve maailma oikumeeniliste jumalateenistustega Ülemaailmset palvepäeva (World Day of Prayer, www.worlddayofprayer.net), ja seda ühesuguse liturgia alusel.
Sellel reedesel päeval pöörduti Jumala poole Sloveenia naiste loodud palvetekstidega teemal „Tulge – kõik on valmis“. Tallinna palvepäeva oikumeeniline jumalateenistus toimus Viimsi Vabakoguduses. See oli esimene kord, kui see armas kogudus avas meile oma uksed. Lisaks südamlikule vastuvõtule saime osa ka kaunist päikeseloojangust sillerdava mere kohal. Saime palju uut teada Kesk-Euroopa lõunaosas, Aadria mere kirderannikul asuva Sloveenia imekaunist loodusest oma roheliste metsade, kõrgmägede ja müstiliste karstikoobastega. Sloveenia, mis kuulub väikseimate ja noorimate riikide sekka Euroopas, saavutas oma iseseisvuse 1991. a.
Erinevate kirikute naiste poolt loetud palvetekstid tõid esile mured ning rõõmud selle maa ja rahva pärast. Muusikaga teenis 50-liikmeline Tallinna oikumeeniline naiskoor, klaverisaatjaks Urve Pihlak.
Vaimulikku sõnumit jagas Viimsi Vabakoguduse pastor Kristjan Kalamägi, aluseks pühakirja tekst Luuka 14:15-24: Majaisanda suur pidusöök, kuhu oli palju kutsutuid: „Tulge, sest kõik on juba valmis!“ Kuuldud vabandused, äraütlemised olid nii inimlikud ja lõpuks sõnum sulasele: Mine välja teedele ja aedade äärde ja keelita rahvast sisse astuma, et minu koda saaks täis! Laud on kaetud – tulge kõik! Jumalakoja uks on avatud.
Pärast kuuldud jumalasõna toimus väga aktiivne arutelu oma naabriga, kahe küsimuse põhjal:
Kas oskad ette kujutada, mida võis tunda kutsuja, kui kõik kutsutud väitsid, et neil on pakilisemaid või tähtsamaid asju teha kui pidusöögist osavõtt?
Kas oled kunagi ise küllakutse tagasi lükanud? Kuidas sa ennast tundsid?
Allakirjutajal oli eesõigus mikrofoniga küsitleda inimesi ja nende arvamusi.
Enamik inimlikke emotsioone ja reageeringuid tuli esile, samas teise küsimuse puhul kerkisid üles sellised sõnad nagu, süütunne, mälestus kogu eluks, kahetsus selle üle, mida muuta ei saa…
Jumalateenistuse lõppedes sai kaasa elatud naiste paljudele tänupalvetele, mida ilmestas kaunis viiulimuusika.
„Jumal, Sina oled see, kes meid kutsub. Sina tood meid ühise laua äärde ja juhatad meid teele, mis viib elu ja lootuse suunas. Me igaüks oleme Sinu silmis olulised.“
Pärast jumalateenistust oli ühine osadus koguduse kohvikus.
Maailma palvepäeva traditsioon on üsna pikk, alguse on see saanud 1870. aastal USAs.
Märtsikuu esimesel reedel peetava Maailma palvepäeva (varasemalt tuntud kui naiste palvepäev) muudab eriliseks see, et 24 tunni jooksul peetakse ühesuguste palvetekstide alusel jumalateenistusi ligi 170 riigis ja piirkonnas.
Eestis on palvepäeva tähistatud alates 1995. aastast. Eestikeelsete palvetekstide tõlkijaks oli Meeli Tankler. Maailma palvepäeva oikumeeniline jumalateenistus toimus ka Pärnus.
Kui ma ei eksi, siis see aasta oli mul viies kord osaleda suvekonverentsil. Minu jaoks on need neli päeva suvest olnud alati väga erilise tähendusega.
• Milline vaimulik kogemus on sinu elu kõige enam mõjutanud?
Eks neid kogemusi, mis on mu elu mõjutanud, on olnud mitmeid. Üks nendest oli kindlasti Linnahallis toimunud evangeelne üritus, kus ma teismelisena läksin ette eestpalvele ja palusin oma patud andeks ja otsustasin oma elus järgida Jeesust. Tol õhtul täitis mu südant enneolematu rõõm ja rahu. Ka ristimispäev oli eriline sündmus minu elus. Mäletan väga selgelt ka ühte evangeelset teenistust Paldiski linnas, kus mul oli teismelisena võimalus jutlustada. Tol õhtul kogesin erilist Jumala ligiolu, võidmist ja väge jutlustamises, vaatamata sellele, et olin selles veel väga kogenematu. Selle kogemuse kaudu tuli mulle arusaam, et Jumal võib ka mind kasutada oma töös. Neid toredaid kogemusi on olnud veel, mis on vorminud mind selleks, kes ma täna olen.
• Kuidas kulges sinu tee metodisti kirikusse?
Võib öelda, et ma sündisin metodisti kirikusse, kuna minu vanemad olid juba siis aktiivsed EMK Tallinna koguduse liikmed. Seega oli kirik minu eest valitud. Alles hiljem õppisin enda jaoks väärtustama just metodisti kirikut ja olen selle üle väga rõõmus, et olen just selle kiriku liige. Mis mind kõige rohkem rõõmustab, on meie kiriku pärand, nii Wesley 18. sajandi ärkamise näol kui ka meie endi Eesti usuisade eeskuju.
• Millised on olnud sinu teoloogilised õpingud?
Oma teoloogilise hariduse sain Ameerika Ühendriikides, Oral Robertsi Ülikoolis, Tulsa linnas, Oklahoma osariigis. Seal õppides sain näha ja kogeda palju huvitavat, sest Tulsa linn on (või vähemalt oli) omamoodi Amee-rika kristlik pealinn. Nii et peale hariduse omandamise, avardasid need neli õppeaastat mu maailmavaadet väga märkimisväärselt.
• Milline Piibli kirjakoht on sulle kõige olulisem?
Ma arvan, et mul ei olegi ühte kõige olulisemat või lemmikut Piibli kirjakohta. Erinevatel aegadel on esile kerkinud erinevad kirjakohad, mis mind on kõnetanud erilisel viisil ja olnud teatud teeviidaks mingil eluperioodil. Viimasel ajal on mind palju kõnetanud Joosua lugu, Jeesuse mäejutlus ja 1. Korintlastele 13. peatükk.
• Mida sooviksid lugejatega jagada oma pere kohta?
Olen õnnelikult abielus Amyga ja meil on kaks toredat poega. Vanem poeg, Christopher, on hakanud tegelema muusikaga, noorem poeg, Michael, ujumisega. Amy on inglise keele õpetaja.
• Kuidas näed oma rolli EMK superintendendina?
Oma rolli superintendendina näen eeskätt pastorite ja kohalike koguduste toetajana. Usun täiesti seda väljaütlemist, et kohalik kogudus, kui ta toimib õieti, on selle maailma lootus. Usun ka seda, et väga palju oleneb kohaliku koguduse pastorist. Seepärast on kohalik kogudus ja selle pastor minu prioriteet. Aga superintendendi roll eeldab samuti koostöös kirikuvalitsusega üldkirikliku visiooni väljatöötamist ja ka selle visiooni ellu rakendamist. Palun Jumalalt armu ja tarkust, et selle kõigega hästi hakkama saada.
Aldergate’i uuendusliikumine on Eestis tegutsenud juba üle viie aasta. Oleme korraldanud seminare ja teeninud inimesi paljudes eestikeelsetes kogudustes, paljudes neist korduvalt. Samuti oleme teeninud palvemeeskonnana suvekonverentsil. 2018. aastal on Jumal meile avanud uusi uksi, mis on andnud põnevaid arenguvõimalusi.
Tallinna metodisti kogudusel on avar ja ilus hoone. Jumalateenistuste kõrval toimub siin tihti ka erinevaid konverentse ja koolitusi, töötab kirikuvalitsus ja teoloogiline seminar koos raamatukoguga, avatud on raamatukauplus Logos. Oleme rõõmsad oma kogudusehoone mitmekülgsete kasutusvõimaluste üle, koguduse haldusjuht Uno Looris tegutseb juba aastaid selle nimel, et kogudusemaja oleks võimalikult hästi ja otstarbekalt kasutuses.
Hiljutistest sündmustest meie majas: märtsikuus toimus üle-eestiline kristlik konverents „Loova südame avamine“. „Artest+“ on Eesti Evangeelse Alliansi toimkond, kes korraldas juba teist korda konverentsi inimese loovusest ja harmooniast tema Loojaga, sel aastal Tallinna metodisti kirikus.
3. märtsil oli võimalus osaleda loovuse konverentsil, mis kandis pealkirja „Loova südame avamine”.
Selle korraldas Eesti Evangeelse Alliansi all tegutsev kunstnike toimkond ARTEST+, mis koosneb erinevate valdkondade loomeinimestest. Ürituse eesmärk oli valgustada, innustada, inspireerida ja julgustada kõiki kohalviibijaid kasutama oma andeid – Jumala kingitust. Üles astus mitmeid huvitavaid loovisiksusi nii sõna, muusika kui kunsti vallas, samuti vaadati loomekriisidele psühholoogide-nõustajate pilguga.
Päeva avas EELK peapiiskop Urmas Viilma kõnega, mis oli kogu teemale eriliselt põhjapanev, sest tõi esile seose „Looja – loodu – loovus“ mõistelise selguse ja meie keelelise rikkuse.
EMK Naiste Ühenduse Suurkogu 16. det-sembril 2017. a. oli jõuluootuse-hõnguline. Meriton Conference & Spa Hotell võttis meid vastu imeilusa ehitud kuusega fuajees, hiljem selgus ka selle ilu kokkuseadja – meie oma Anneli Tombak.
Meid juhatati hotelli 6. korrusele Panorama saali, kus avanes suurepärane vaade Toompea tornidele.
Päeva juhatas Naiste ühenduse esinaine Pille Mägila, tõlkideks olid palutud Veronika ja Irina. Teemaks olime valinud „Mõjuga naine”.
Kui tervituskohv ja võileivad söödud, jõululaulud lauldud, kuulasime vaimulikku sõnumit Veronika Fjodorovalt – „Naine, kes muudab”.
Armsad kaasmaalased!
Lähenemas on pühad, mil meenutame Kristuse sündi. Inimkond on läbi aegade ikka Jumalat otsinud, sest tunnetus kellestki kõrgemast on inimestel kogu aeg olemas olnud. Aga just nüüd tähistame püha, mil Jumal ise end ilmutas. Ta ületas kuristiku, mille olime iseenda ja Tema vahele tekitanud, ning sündis ise meie keskele.
Hommikumaa tarkadele ilmutati Kuninga sündi tähe kaudu ja seda just nii palju varem, et Kristuse sündimise ajaks Jeruusalemma jõuda. Karjased väljal said inglitelt teate alles siis, kui Kristus oli juba sündinud, aga vastsündinud Jeesuslast kummardama jõudsid targad ja karjased pea üheaegselt. Jumal oskab arvestada meie igaühe eripäraga, kuid lõpuks tahab Ta meid kõiki tuua enese juurde.
Teed kirikusse ei ole tänapäeval sugugi lihtne leida. Jõuludest räägitakse palju, kuid sageli omandab see teema kommertsliku värvingu. Kohane on siiski meenutada, et jõulud on justnimelt Kristuse sündimise püha ning välise asemel võiksime rohkem tähelepanu pöörata seesmisele. Peamine sellel päeval on ikkagi vaikne, tasane ja alandlik Jeesuslaps.
Kui leiame Kristuse, võime maisest sagimisest ja kiirustamisest kõrgemale tõusta. Mitte tiitlid ja seisused ei oma seejuures tähtsust, vaid alandlik ja tasane meel ning südamepuhtus on see, mis tõstab meid Jumalale lähemale, nii et võiksime Teda tõesti näha.
Soovime, et igaüks leiaks enese jaoks üles tee, millel Kristus juba üle 2000 aasta tagasi hakkas meile vastu tulema. Tema, kes on tarkadele ilmunud tarkuses ja lihtsatele lihtsuses, on kogu maailma jaoks siiski Jumal, keda praeguste pühade ajal on kohane kiita ja tänada.
Kristus sünnib, kiitke!
Õnnistatud pühadeaega teile kõigile!
22.-26. augustini 2017 toimus Tallinna metodisti kirikus tervenduskool, mida juhatas pastor Larry Eddings koos 8-liikmelise “Wind of the Spirit” (eesti k “Vaimutuul”) meeskonnaga USA-st ja Indiast.
Pastor Larry Eddings of teeninud pastorina üle kuuekümne aasta ning neist üle neljakümne aasta on olnud ta tervendusteenistuses.
Seminaril käsitleti inimese tervenemist nii vaimu, hinge, suhete kui ihu tasandil. Lisaks sisaldas kool teemasid moondunud Jumala-pildi tervenemisest, tunnetuse sõnast, Püha Vaimust, andestusest, seksuaalsest murtusest, vabastusteenistusest, leinast paranemisest. Seminari juurde käis ka mahukas töövihik, mis sai seminari tarbeks eesti keelde tõlgitud. Loenguid pidasid erinevad grupiliikmed ning peale iga loengut oli töögrupp, kus osalejad praktiseerisid kolmestes gruppides eestpalvet antud valdkonnas. Reede-õhtusel tervendusteenistusel teenisid kolmestes meeskondades seminaril osalejad ning meeskond kattis neid eestpalves. Seminari jooksu kogesid kõik osalejad Jumala Püha Vaimu sügavat tööd oma elus ning mitmed tunnistasid ka füüsilist tervenemist. Tervenduskool lõppes loenguga, kuidas teenida Jumala Püha Vaimu väes, tuginedes apostlite tegude esimesele 5 peatükile ning armulauaga.