Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Väljaanne

Nr 144 – 1 2022

„Ja jüngrid said täis rõõmu ja Püha Vaimu.“ Ap 13:52

Robert Tserenkov

Mis on meie ühiskonnas hetkel kõige levinum sõna? Lugedes ja vaadates uudiseid, võib jõuda ainult ühele järeldusele, et see sõna on KRIIS. Meil on tervishoiukriis ja energiakriis, Euroopas on julgeolekukriis. Räägitakse ka juhtimiskriisist ja noorte vaimse tervise kriisist ja neid erinevaid kriisi variante on veel. Kui mitte ühiskonna tasandil, siis isiklikus elus. Kuidas keset erinevaid kriise, raskusi ja väljakutseid mitte tunda hirmu, mitte langeda masendusse ega kaotada hingerahu?

Loe edasi

Keti üks lüli

144 pexels-kelly-l-2876511

Mäletan hästi, kui sain Jumalalt kutse misjonitööks. Olin kuulnud, kuidas Nõukogude Liidus kristlasi vaenati ja et Piibel oli keelatud raamat, mida ei saanud raamatupoodidest osta. Nii otsustasime 1970. aastate keskel sõpradega viia Läti usklikele Jumala Sõna salakaubana. Vanemad kartsid meie pärast väga, ema arvas, et kui peaksime vahele jääma, saadetakse meid Siberisse. Seepärast peitsime piiblid enne reisi minu kodutrepi alla.

Loe edasi

Pühadusest, pühadest asjadest, kohtadest ja pühitsemistest

Püha Vaim

Mis seostub meil esimese hooga sõnaga püha? Küllap midagi harrast – nagu näiteks jõululaul „Püha öö“; midagi pidulikku, erilist.Piibli algkeeltes (heebrea qadoš, kreeka hieros, ladina sacer)on see mõiste palju asisem, tähistades eelkõige mingiks otstarbeks ‚eraldatut‘.

Prantsuse sotsioloog Emile Durkheim (1858-1917) on öelnud: „Religioon on pühade, see tähendab, eraldatud ja keeldudega ümbritsetud asjadega seonduvate tõekspidamiste ja praktikate ühtne süsteem, mis ühendab selle järgijad ühtsesse moraalsesse kogukonda, mida nimetatakse Kirikuks.“ (The Elementary Forms of Religious Life)

Loe edasi

Pühakirja usaldusväärsus

Piibel on Jumala Sõna. Kui usume selle väite tõesusesse, järeldub sellest loogiliselt, et Piibel on usaldusväärne. Seetõttu on iga kiriku usutunnistuses kinnitus, et Piibel on meie usu alus. Väide, et Piibel on Jumala Sõna, põhineb sellel, mida Piibel enda kohta kõneleb. Vanas Testamendis kordub fraas „nõnda ütleb Issand“ eri variatsioonides 3800 korda. Uues Testamendis, Pauluse 2. kirjas Timoteosele 3:16, on öeldud: „kogu Pühakiri on Jumala sisendatud,“ mida võiks sõna-sõnalt tõlkida: „kogu Pühakiri on Jumala-hingatud.“ 1. Korintlaste 2:13 ja 2. Peetruse 1:21 on vaid kaks paljudest kirjakohtadest, millest ilmneb, et Piibellikke kirjutisi peeti Jumala Sõnadeks.

Loe edasi

John Wesley ja Piibel

Ühe raamatu inimene

Metodismi rajaja John Wesley jaoks oli jumaliku ilmutuse keskmes Piibel. Sageli on tsiteeritud tema kuulsat lauset jutluste kogumiku (ilmus 1746) esimese väljaande eessõnas, mis kõlab järgmiselt: „Andke mulle Jumala raamat, ükskõik mis hinnaga! See kuulub mulle. Selles on teadmised, millest mulle piisab. Olgu ma homo unius libri.“ John Wesley nimetab end „ühe raamatu inimeseks“ – homo unius libri. Sedavõrd kategoorilisele väitele vaatamata oli ta omas ajas väga suure lugemuse ja laia silmaringiga inimene. Arvatavasti luges ta elu jooksul läbi üle tuhande raamatu, mis käsitlesid laia teemade ringi: kirikulugu, meditsiini, poliitikat, poeesiat ja palju muud.

Loe edasi

Püha Kiri – Pühakiri – Piibel

Esimese sõjajärgse Eestis tõlgitud Piibli esitlus 1998. aastal

Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal

(PS 119:105)

Tänapäeval avame oma Piibli ja loeme tiitellehelt – „Piibel“. Varasematel sajanditel on tiitellehel seisnud „Biibli Ramat“, „Jummala Sanna“, „Püha Kiri“, „Piibli Raamat“, „Jumala Püha Sõna“, „Suur Piibel“ jne, kuid sisu on alati olnud sama. Piibel on Pühakiri – Jumala Sõna.

Loe edasi

25 aastat Euroopa kirikuosaduses

Olav Pärnamets ja Jaan Kiivit

Leuenbergi Konkordia[1] (Euroopa reformatoorsete kirikute konkordia) võeti vastu 16. märtsil 1973 Baseli lähedal Leuenbergis luterlike ja reformeeritud kirikute poolt. Tänaseks on leppega liitunud enam kui 100 kirikut Euroopas, sealhulgas metodistid. Osaduskond kannab aastast 2003 nime Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE) ja sellesse kuuluvad kirikud on üksteisega kantsli- ja armulauaosaduses. Üheskoos ollakse võimelised pidama jumalateenistust; seega on tegemist eelkõige praktilise, jumalateenistusliku osadusega. Lepe väljendab veendumust, et kirikuteosadus rajaneb Jeesuse Kristuse enda kohaolul ja toimimisel. Tema on kiriku alus ja kriteerium.

Loe edasi

ÜMK ja EMK tulevik

ümk-ja-emk-tulevik

Viimaste aastate jooksul on Ühinenud Metodisti Kirikus (ÜMK) räägitud võimalikust lõhenemisest, mille põhjuseks on erinevad seisukohad inimseksuaalsuse küsimuses ja – nagu T. Lilleoja oma artiklis esile toob – on erimeelsuse juur peidus küsimuses, kas primaarseks autoriteediks peetakse Pühakirja õpetust või sellega vastuolus olevaid kaasaegse ühiskonna seisukohti.

Loe edasi

Kannibalidki teevad misjonit

30. jaanuaril toimus Zoom’is ajakirja Koduteel VEEBINAR „Kes tahab saada mi_jonäriks?“.

Mõtteid misjoni teemal jagasid Lea Kübar, Andrus Kask, Ele Paju, Stanislav Ossipov. EMK Teoloogilise Seminari praktilise teoloogia ja missioloogia õppejõud Hindrek Taavet Taimla sidus kuuldud mõtted tervikuks ning endale üllatuseks sattus ta veebinaril „miljonimängu“ osalejaks. Kahjuks jäi sümboolne miljon võitmata, kuna isegi misjonimeelse Taaveti jaoks tundus liiga võimatu, et 100 aastat tagasi panid Albaania misjoni jaoks korjanduse kokku just Aafrika kannibalid, mitte Aafrika invaliidid, nõiad ega orjad.

Loe edasi

Puuetega laste tugikodu Päikesekiir – 10

Puuetega laste tugikodu "Päikesekiir" õues

Tugikodu rajaja Artur Põld: „Umbes 15 aastat, tagasi teenides lapsi Giideoni laagris Aa rannas, kuulsin iseeneses küsimust: „Kus on erivajadustega lapsed, kes on meie ühiskonna osa?“. Laagrit külastab igal suvel 1000-1500 inimest, aga erivajadustega lapsi siin ei kohanud. Uurisin valla sotsiaalosakonna juhatajalt Sirli Tammistelt infot ja tuli välja, et erivajadustega lastega peresid oli sel hetkel piirkonnas 140. Hakkasime nende perede eest palvetama. Tasapisi tekkisid ka teod. Jumal saatis sõpru, tegijaid. Tugikodu esimene juhataja oli Ursula Randlaine. Vallavalitsus pakkus meile tasuta rentimiseks endist lasteaia hoonet, mis oli räämas. Tänaseks on siin majas ruumi erivajadustega lastele, tugispetsialistidele (logopeedid, psühholoogid), Pereraadio Jõhvi stuudiole ja ka Jõhvi metodisti kogudusele.“

Loe edasi

Päevasõna – 30

Päevasõna

Pärast 1929. aasta börsikrahhi ja sellele järgnenud ülemaailmset majanduskriisi sattus suur hulk inimesi raskesse olukorda. Koos teiste kirikutega püüdis ka Texase osariigis San Antonios asunud Travis Park Methodist Episcopal Church leida võimalusi abivajajatele hingeabi andmiseks. Koguduse töötegija Mrs Frances Craig pöördus pastor Paul Kerni poole palvega kirjutada hingehoidlikke sõnumeid inimeste lohutamiseks. Pastor Kern oli nõus ja neid hakati avaldama koguduse uudiskirjas.

Loe edasi

Hingehoiu koordinaator Helgi-Anne Trumm 90

Anne Trumm

juurtega, esimese metodisti emakoguduse liikmete järeltulija, kolmandat põlve metodist. Terve tema elu on olnud seotud kogudusega, juba sellest peale, kui ta sündis Veerenni kiriku pastoraadis, kus neil oli väike tuba. Ema vaatas taevasse, seal helkisid tähed – nii sai tüdrukuke oma nime.

Elu nõudis tragidust, õppimist ja ümberõppimist, kohandumist, ettevõtlik ja läbilöögivõimeline olemist. Varakult pidi ta täiskasvanuks saama, et pere elu keerulistes oludes korraldada.

Loe edasi

Piiblid pööningul

Kasvasin üles marksistlikule ideoloogiale toetuva riigikorra ajal, kus ühiskonna mudel ja inimese oma panus pidid olema elus hakkama saamise tagatiseks. Loomulikult ei mahtunud sellesse religioon ja usk Jumalasse, mis, nagu Marx ise väljendas: „religioon on oopium rahvale“. Inimese vaimseid vajadusi pidi täitma ideeliselt laetud moraalne küps otsus anda oma panus ideaalse ühiskonna ülesehitusse.

Loe edasi
Mine asukohta Üles