Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Rubriik

Lastele

Lastenurk

KAS SA TEAD?
Misjonärid on inimesed, kes lähevad erinevatesse riikidesse ja räägivad inimestele, et Jeesus armastab neid. Teistes riikides ei räägita eesti keelt. Sageli peavad misjonärid õppima selgeks uue keele, et suhelda kohalike inimestega.
Õpi sinagi selgeks lause „Jeesus armastab sind!” vähemalt 3 uues keeles.

• inglise keeles: Jesus loves you! (Dšiisus lavs ju)
• läti keeles: Jēzus tevi mīl! (Jeesus devi miel)
• soome keeles: Jeesus rakastaa sinua! (Jeesus rakastaa sinua)
• hispaania keeles: Cristo te ama! (Kreestou tai ahma)
• vene keeles: Иисус любит тебя! (Iisus ljubit tebja)
• prantsuse keeles: Jésus t’aime! (Zhehzoo tem)
• mandariini keeles: Ye Su ai ni! (Jea soo eje knee)
• saksa keeles: Jesus liebt dich! (Jesus liibt dih)

Lahenda ristsõna

QR mõistatus

Selle QR koodiga on peidetud laul, mis õpi selgeks enne misjonireisile minemist.

Raamatusoovitus

Sina võid muuta maailma

Koomiks

Koomiks

Lastenurga autorid: Eliisabet Toodo, Veronika Taimla, Lea Kübar

Igaühe panus on oluline

Edward Hicks. Noah's Ark. 1846.

Ühes pühapäevakooli tunnis teatas õpetaja lastele, et nad hakkavad tegelema ühe vahva projektiga. Ta andis igale lapsele paberi, kus oli numbritega tähistatud, millise värviga vastavat ala tuleb värvida. Iga paberilehe juurde andis õpetaja värvipliiatsid, mida just selle lehe värvimiseks vaja oli. Mõni laps sai neli erinevat värvi pliiatsit, mõni viis, mõni kuus, aga Kaspar ja Rasmus said kumbki ainult ühe pruuni pliiatsi. Poisid olid pettunud.

Pühapäevakooli õpilased hakkasid oma pilte värvima. Igaüks järgis täpselt etteantud värvimisjuhiseid. Ainult Kaspar ja Rasmus istusid veel kaalutledes, kas hakata pilti värvima või mitte. Kaspar otsustas pildi värvimise asemel õpetajalt antud lehe tagumisele poolele raketti joonistama hakata, sest lehe pruuniks värvimisel ta suurt mõtet ei näinud. Ka Rasmus mõtles korraks, et kuna ainult ühe värviga lehe värvimine on igav ja mõttetu, siis ta jätab samuti selle ülesande tegemata. Aga kuna õpetaja oli öelnud, et igaühe panus on oluline, hakkas poiss oma pilti ikkagi värvima, arvates, et küllap tuleb see ülesanne lihtsalt ära teha. Hoolimata sellest, et Rasmus ei näinud oma ülesandel sügavat mõtet, värvis ta püüdlikult ja korralikult oma lehe täpselt juhiste järgi pruuniks.

Kui kõigil olid lehed värvitud, ütles õpetaja: „Iga paberileht, mille te värvisite, on osa suurest pildist. Nüüd me paneme selle pildi kokku suureks seinapildiks.“ Igaüks tõi oma värvitud lehe ja õpetaja kinnitas selle seinal õigesse kohta. Laste värvitud lehed moodustasid kokku pildi Noa laevast. Pildil olid meri, vikerkaar, loomad, linnud, Noa oma perega ja suur laev. Aga laevaga oli midagi valesti. See nägi välja, nagu oleks laeva põhjas suur auk. Kuna Kaspar oli oma lehe jätnud värvimata, oli ilusal, suurel, värvitud pildil üks tühi valge koht. Nüüd mõistis Kaspar, et õpetaja antud värvimisjuhised olid olulised, et seinapilt tuleks ilusti välja. Kuigi Kasparile tundus talle antud ülesanne olevat igav ja mõttetu, oli see pildi terviklikkuse jaoks vajalik. Kaspar palus, et õpetaja võtaks tema pildi seinalt maha, et ta saaks oma ülesande ära täita. Õpetaja tegigi seda ning Kaspar värvis oma lehe täpselt nii, nagu juhis ette nägi.

Selles loos tuli igal lapsel täita oma ülesanne, et tulemuseks oleks ilus ja terviklik pilt. Nii on ka koguduses – igale ühele on Jumal andnud ülesande ja oskused selle ülesande täitmiseks. Mõni ülesanne tundub toredam, teine vähem toredam, aga kõik need ülesanded on vajalikud, et kogudus toimiks terviklikult.

Kids Sunday School Place loo ainetel ümber jutustanud Marjana Luist.
Foto: Edward Hicks. Noah’s Ark. 1846. Wikimedia Commons

Näidend “Ülestõusmispühade kaart”

pexels-roman-odintsov

Sander: Tere! Keegi saatis mulle postkaardi õnnitlusega, aga saatja allkirja ei ole. Ainult kaart, kus peal jänesed ja tibud ning kiri: „Rõõmsaid ülestõusmispühi!“  

No vaat’ mina tahaks teada, keda ma selle kaardi eest tänama peaks? Väga viisakas on tänada, kui keegi sulle head soovib.  

Siis veel tahaksin ma teada, mis pühad need üles-tõusmis-pühad on? Äkki peaks mina ka teistele seda soovima?  

(Mõtlikult) Kaardil allkirja ei ole…, aga pildil on jänes…, ma küsin mõnelt jäneselt.  

(Jõuab jäneste juurde. Üks suurem ja palju väikseid jäneseid. Suure poole pöördudes) 

Sander: Tere! Kas sina oled jänes? 

Jänes: No loomulikult, kas sa siis ei näe? 

Sander: Näen küll, aga kus su kõrvad on? 

Jänes: Siin!!! (Tõstab oma lontis kõrvu püsti.) 

Sander: Aa. … Aga miks nad sul nii sorakil on? 

Jänes: No kus sina küll elanud oled? Tänapäeval on enamus jäneseid lontkõrvalised. See on moes. Pikkade kõrvadega jänesed jooksevad ainult metsas. Meie siin oleme igatahes linnajänesed ja teame, kuidas asjad käivad! 

Sander: Aa. … Aga kuule, siis äkki tead sa ka seda, mis on ülesse-tõusmise-pühad? Kas sina saatsid mulle selle kaardi? 

Jänes: Mina? Minul nüüd aega kaarte kirjutada!? Ja mis üles tõusmine – mina ju peaaegu üldsegi ei maga – kogu aeg olen üleval. Ja mis püha mul aega pidada! Minul on kogu aeg nii palju tegemist. Kõik see lastehulk tahab ju toitmist ja hoolitsemist. Tead seda rahvatarkust: „Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi!“? Nii et ei mingit magamist ja pidutsemist ja üleval olen ma kogu aeg! (Mõtlikult) Ülesse-tõusmise-pühad? (Väikestele jänkudele:) Oi, ära sa seda küll puutu! Ja sina, tule otsekohe venna kukilt maha! Ta võib ju niimoodi veel mõne kondi murda! (Sandrile:) No näed, silmapilgukski ei tohi lasta valvsusel kaduda! Kohe võib midagi juhtuda! (Läheb oma jänkukesi lahutama ja õpetama.) 

Sander: Siit ma küll eriti targemaks ei saanud. Ja nagu minu vanaisagi ütles: „Ei jänesega tasu võidu joosta!“ Tema ju muudkui jookseb – ikka sinna ja tänna! Lähen otsin parem tibu üles. Tema on ju ka siin kaardi peal. Äkki tema saatis mulle selle kaardi? 

(Jõuab tibu juurde) 

Sander: Tere, tibu! Kas sina saatsid mulle selle üles-tõusmis-pühade kaardi?  

Tibu: (Mõtlikult:) Seda kaarti ma sulle ei saatnud. Kuigi…, ma muidugi oleksin võinud sulle kaardi saata, sest see on tegelikult ju väga ilus komme – saata kaarte… aga, ma ei saatnud.  

Sander: Aga kas sina tead, mis on üles-tõusmis-pühad? 

Tibu: No kui ma alles munakoores magasin, siis ma kogu aeg unistasin sellest, et ma tahaksin ometi kord üles tõusta ja näha, milline see maailm seal teisel pool munakoort on. Ja siis ühel päeval, kui seal sees oli eriti palav olla, tegi munakoor krõps ja väljas ma olingi! Aga mingeid pühasid me selle puhul küll ei pidanud!  

Aga üles tahan ma endiselt! (Unistavalt:) Ma vahel vaatan neid lõokesi, kes lendavad sinna üles, kõrgele-kõrgele… seal on päike ja pilved ja sini-sinine taevas… küll tahaks ka… (Kurvalt:) Aga ema ütles, et minu tiivad nii kõrgele ei kanna… Hea, kui õrrele lendamise suve lõpuks selgeks saan! 

Sander: Ära kurvasta! Kui ma olen teada saanud, mis need ülestõusmispühad on, siis ma tulen tagasi ja räägin sulle ka. Ja siis ma aitan sul õrrele lendamist õppida – sa saad selle kindlasti selgeks, kõik suured tibud oskavad seda. 

Tibu: (Nukralt ja rõõmsalt korraga:) Aitäh, sulle. Sa oled hea laps! 

Sander: See on muidugi tore, et ma olen hea laps, aga oma küsimusele ma ikkagi vastust ei saanud. Äkki mul jäi kaarti vaadates midagi „kahe silma vahele“, nagu ema vahel ütleb. See tähendab seda, et midagi võis jääda märkamata. (Uurib kaarti, siis rõõmsalt:) No vaat, ja siin on tõesti midagi veel! Siin kaardi peal on veel pajutibud, … noh need pehmed asjad, mis kevadel pajuokste külge kasvavad. Äkki peitub kogu saladus selles? (Mõtlikult, omaette:) Kus on lähim pajupuu? … (Endale otsmikule lüües:) Muidugi! Naabri Triinu ja Teele aia taga! (Läheb jooksuga, tuleb jooksuga uuesti lavale.) 

(Tulevad Triin ja Teele, käes kimp pajutibudega oksi) 

Triin: (Pisut etteheitvalt, hoiatavalt:) Kuule, Sander, sa vaata ikka ette ka, sa võid ju niimoodi tormates mõne inimese pikali joosta.., ja üle autotee ei tohi kunagi joosta – nii võib veel auto alla jääda!  

Sander: (Ähkides:) Kuulge, Triin ja Teele, …kas teie saatsite mulle selle kaardi? 

Teele: Muidugi meie. Kas sa siis kaardi allservas meie nimesid ei näinud? (Ehmudes:) Oi,… (häbenedes:) me vist unustasime oma nimed kirjutamata. 

Sander: (pahuralt:) Ei olnud nimesid jah, ja ma pidin pool maailma läbi jooksma, et teada saada, kes mulle kaardi saatis. (Leplikumalt:) Aga siis te ju ka teate, mis asi see üles-tõusmis-püha on? 

Teele: Muidugi teame. See on nagu jõulud, aga veel tähtsam.  

Sander: Mismoodi? 

Triin: Jõulude ajal me tähistame Jumala poja Jeesuse sündi siia maailma. Aga Jeesus kasvas ju suureks ja õpetas inimesi, kuidas Jumala seaduste järgi õnnelikult elada…  

Teele: …Aga osa inimesi olid kurjad ja ei tahtnud midagi kuulda hea Jumala seadustest – need kurjad inimesed tapsid Jumala poja Jeesuse Kristuse.  

Sander: See on siis ju väga kurb püha, miks te kirjutasite mulle „Rõõmsaid ülestõusmispühi?“ 

Triin: See oligi kurb, aga sellega ju asi ei lõppenud. Kurjad inimesed arvasid, et nüüd on nad võitnud, aga Jumal äratas oma Poja ellu ja Jeesus tõusis surnust üles.  

Teele: Sellepärast seda püha nimetataksegi ülestõusmispühaks. Ja mis kõige toredam – Jeesus elab taevas ja meie saame ka kord koos Jeesusega taevas elada.  

Sander: Et siis ükskord taevas saan rõõmustada? 

Triin: Ei, rõõmustada saad ikka juba täna ja kohe. Jumala seaduste järgi elades on palju rõõmu. Ja kui parajasti on ka mingi mure, siis võid ka sellest Jeesusele rääkida. Sa ei ole kunagi üksi. 

Sander: See on ju küll vahva – Jumala Poeg Jeesus on alati mu lähedal… 

Aga kuule, mis nende jäneste ja tibudega siis on? Miks nemad teie kaardi peal olid? 

Teele: Aga nad on ju nii ilusad ja armsad… ja tibud on enne sündimist munakoore sees nagu Jeesus enne ülestõusmist hauas oli.  

Sander: Tõepoolest. Oi…, ma pean nüüd tibu juurde ruttama. Lubasin talle rääkida, mida tähendab ülestõusmispüha ja siis ma aitan tal natuke ka lendamist harjutada. Rõõmsaid ülestõusmispühi teile! 

Sander lahkub lavalt.  

Triin: Minu arust sobiks nüüd laulda üht vahvat rõõmustamise laulu. (Hüüab:) Tulge laulma!  

(Kõik näitlejad tulevad lavale.)  

Laul – „Jumal pole surnud, ta on elav…“ 

Foto: ROMAN ODINTSOV @Pexels

Meisterda kevadine õnnitluskaart

Ülestõusmispühade kaart

Rõõmsa kevadeüllatuse saad valmistada lihtsate vahenditega – võid selle kujundada kaardiks ja kellelegi kinkida või panna lihtsalt pühade ajal lauakaunistuseks! 

Voldi roheline paber lehvikuks ja murra keskelt pooleks. Liimi kokku murtud pooled kokku ja välimised ääred kinnita kaardile nagu näha pildil. Rohelisele lehvikule kinnita teisest paberist lõigatud lilleõied ja sinisele aluspaberile kirjuta pühadesoov. Kaarti on lihtne kokku murda ja kaasa võtta, aga avatuna loob toreda meeleolu! 

Igal aastal jälle

Jõulud perega kujunduspilt

Leeni oli jõululugu kuulnud juba mitmeid kordi, see oli talle päris tuttav. Kõik see lauda ja inglite ja karjaste lugu. Aga kui jõulud jälle lähenema hakkasid, mõtles ta selle peale natuke uut moodi. Sest Leeni oli suvel maal olles päris laudas käinud. Ja see ei olnud üldse selline armas valgete lammaste ja helendavate inglite ja lõhnavate heintega koht nagu jõulupiltide peal. Päris laut oli pime, seal oli paha lõhn ja ämblikuvõrgud ja igasugused putukad ja hein tegelikult torkis. See ei olnud kohe üldse niisugune koht, kus Jeesuslapsuke võiks sündida.

Loe edasi

Laste Suvekool Pärnus

Pärnu Agape Metodisti kogudusel on tore traditsioon korraldada igal suvel Laste Suvekool. See on neljapäevane linnalaager, kus lapsed kuulevad head sõnumit Jeesusest lastele sobivas vormis. Sel aastal osales neljal päeval kokku üle 80 lapse, igal päeval oli lapsi kohal üle 50.

Suur hulk lapsi tähendab ka suurt korraldajate meeskonda, et jätkuks tähelepanu igale lapsele. Nii rõõmustasid meid lisaks oma koguduse abilistele ka vabatahtlikud Asbury sõpruskogudusest Tulsast, Ameerikast. Tore oli näha, kuidas ka väikesed lapsed ei peljanud tundmatus keeles kõnelevaid abilisi, sest naeratuse ja sõbralikkuse keel töötavad ka ilma sõnadeta.

Loe edasi

Lastetöö Pärnu Agape koguduses

EMK Pärnu Agape koguduse avaliku lastetöö traditsioon on päris pikk – taasalustasime kohe 1988, kui olud seda taas võimaldasid. Oleme proovinud erinevaid lastetöö vorme vastavalt muutuvale ajale, et hea sõnum Jeesusest võiks jõuda lasteni – olgu neid siis koos käimas 5, 20 või 200.

Praegusel ajal oleme jäänud Lastekiriku juurde ning lisaks on kord aastas Jõululõpupidu, neljapäevane Laste Suvekool ja sel kevadel ka iganädalane „Võrratu teekonna“ kursus.

Lastekirik toimub kord kuus laupäeviti kaks tundi, kus lapsed kuulevad eakohast sõnumit, saavad laulda, mängida ja meisterdada. Nii nagu jumalateenistuste puhul, nii ka Lastekiriku puhul on tegemist korraga nii evangeelse kui ka kristlikku kasvatust pakkuva üritusega. Sel aastal kasutasime sõnumiks „Lapsed Eestis“ materjali „Uus algus“.

Kui Lastekiriku algul on kõigil ühine palve, laulmine ja sissejuhatus teemasse, siis tunni ajaks jaguneme kolme gruppi: koolieelikud, koolis käivad tüdrukud ja koolis käivad poisid. Taas saame kõik kokku viktoriiniks, video vaatamiseks ja lõpupalveks. Koosolemine lõpeb ühise söömaajaga. Lastekirikus käib 20-30 last ja ka venekeelse emakeelega lapsed tulevad heal meelel eestikeelsesse lastetundi. Lastekirik on avatud kõigile lastele ja alati saab liituda.

Et lapsed end hästi tunneksid, on nendega toimetamas ca 10 täiskasvanut – õpetajad, abilised, muusikajuht, lauakatjad, pastor. Oleme aru saanud, et programmi õnnestumiseks on väga oluline piisavalt suur lastetöö meeskond ja oleme väga tänulikud kõigile oma lastetöö tegijatele!

Praegu on Lastekirikus suvevaheaeg, aga ootame lapsi Pärnu Agape kirikusse Laste Suvekooli 9.-12. juulil kell 11-13.

Mõtteid Tallinna koguduse lastetööst

Pühapäevakooli õppeaasta on olnud mitmekülgne ja uute teadmiste rohke. Usun, et oleme kõik usus kasvanud. Lastetöös on olnud mitmeid tegevusi ja ettevõtmisi terve aasta jooksul.

Mai alguses käisime lahedal loodusmatkal Lahemaal. Matka juhtis loodusala suur asjatundja Martin Suuroja, tema arukal juhtimisel külastasime kevadisel päikesepaistelisel päeval Lahemaal erinevaid jugasid ja joastikke, matkasime ja pidasime piknikku Nõmmeveskil kauni jõe kaldal. Ja muidugi saime uusi teadmisi ja kogemusi põnevatest muutustest looduses kevadel.

Maikuu kolmas pühapäev oli pühapäevakoolis eriline, samas vahva ja mänguline – lõppes pühapäevakooli õppeaasta. Lapsed said kiidukirjad (tubli osalemise eest pühapäevakoolis), olime osaduses, mängisime, maiustasime. Nüüd on pühapäevakoolis suvepuhkus. Lapsed on aga alati meie kogudusse oodatud!

Ja neile mõeldes on juunikuus ees ootamas kaks vahvat üritust. Juuni alguses – tore perepäev Tallinna koguduses sisukate tegevustega, jaanipäeva eel perelaager Läänemaal, kus samuti plaanis erinevad põnevad tegevused.

Lastetöö koordinaatorina soovin edasi anda tänusõnad peredele – teie lapsed on väga armsad! Ja tänusõnad pühapäevakooli õpetajatele ja lastetöös kaasaaitajatele/toetajatele! Ning kindlasti ka tänusõnad koguduse inimestele heatahtliku suhtumise ja erineva toetuse, sh palvete eest lastetöös.

Lapsed ei ole ainuüksi meie homne päev, vaid tegelikult tänane päev!

Lastetöö kirikus – miks?

Eesti Metodisti Kirik on küllaltki väike kirik maailma mastaabis, aga osa ühest väga suurest Jumala perekonnast siin maa peal. nii nagu peres on suured ja väikesed, noored ja vanad, lapsed ja täiskasvanud, nii ka meil. Et üks pere hästi toimiks, on igal ühel oma väga oluline roll ja koht.

EMK lastetöö toimkond on 5.-6. aprillil 2019 korraldamas taas üle-eestilist koolituspäeva Tartus, Püha Luuka koguduses. Meie igatsus on kokku saada kõigi õpetajate ja abilistega, kes panustavad meie koguduste lastetöös või kellel on eriliselt südames just lapsed meie kogudustes. Laupäeval keskendume konkreetsele õppimisele teemadel „Metodism ja lapsed“, „Segarühmad“ ja „Teeme suvekooli!“, aga reede õhtul on aeg rääkida oma muredest ja rõõmudest, arutleda konkreetsete olukordade üle oma meeskonnas, olla olemas üksteise jaoks, kui oled väsinud või vajad inspiratsiooni. Lastetöö on oluline valdkond kirikus, mis paneb aluse lapse (inimese) teekonnale koos Jumalaga vahel juba väga noores eas, ja sel ajal külvatud seemned on väga hea idanevusega. Loe edasi

1 2 3
Mine asukohta Üles