Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Väljaanne

Nr 131 - 4 2018

Superintendendi veerg

Kallid lugejad!

Oleme taas jõudnud ilusasse jõuluaega. Kaunilt ehitud kuused, maitsvad piparkoogid, küünlasära, kingitused, jõululaulud ja koosviibimised pere ja lähedastega – see kõik teeb jõulud väga eriliseks ajaks. Ning nagu eestlastel ikka kombeks on, minnakse jõululaupäeval ka kirikusse. Kui mitte päriselt Jumalat kummardama, siis vähemalt viivuks mõtisklema oma elu üle. Kas mul endal rahulikuks mõtiskluseks jõuluajal aega jääb, ei ole ma kindel. Seega teen oma mõtlemise varakult ja jagan teiega mõtteid, mis mul õhtuvaikuses jõuludega seoses tekkisid.

Loe edasi

Kohtumine ingliga

Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret, neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja. Tema juurde tulles ütles Gabriel: „Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!” Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada. Ja ingel ütles talle: „Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.” Aga Maarja küsis inglilt: „Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?” Ja ingel vastas talle: „Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks. Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks, sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.” Aga Maarja ütles: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!” Ja ingel läks ära tema juurest.
Lk 1:26–38

Loetud kirjakoht räägib meile Maarja kohtumisest ingliga. Ingli sõnum oli Maarja jaoks midagi erakordset: ta oli leidnud armu Jumala juures; Maarja oli Jumala poolt ära valitud, et tuua ilmale Kõigekõrgema Poeg, kellele pannakse nimeks Jeesus.

Kui Jumalal on maa peal midagi erilist teoksil, siis elab sellele sündmusele kaasa kogu taevas. Piiblis on toodud palju erinevaid näiteid kohtumistest inglitega. Jõuluööl, kui karjased olid Petlemma väljal valvamas oma karja, ilmus ingel, kes kuulutas neile suurt rõõmu Päästja Issanda Kristuse sünnist. (Lk 2:14)

Luuka evangeeliumi esimese pea-tüki alguses räägitakse ka preester Sakariase, Ristija Johannese isa kohtumisest ingliga. Kuna Sakarias ei uskunud koheselt ingli sõnu, jäi ta keeletuks kuni ajani, mil ta naine Eliisabet tõi ilmale poja ja talle pandi nimeks Johannes.

Maarja kohtumine ingliga oli hoopis teistsugune. Ta oli alandlik ja võttis vastu kõik ingli sõnad. Maarjast sai Jumala poolt valitud naine, kes sai emaks Jumala ainusündinud Pojale.

Kohtumised inglitega võivad aset leida mitmel viisil. On mitmeid tunnistusi, kuidas taevalikud olendid on kaitsnud inimest õnnetuste eest. Pühakiri ütleb inglite kohta, et nad on teenijad vaimud, läkitatud abistama neid, kes ükskord pärivad pääste. Kõigile neile ingli külastustele on iseloomulik üllatusmoment. Kõiki asjaosalisi tabas see ootamatult. Üllatused tulevad tavaliselt ikka siis, kui seda kõige vähem oskad ette aimata. Antud juhtumitel oli tegemist Jumala saadikutega.

Kuna elame reaalses maailmas, kus on tegemist ka kurjuse jõududega, siis Piibel hoiatab meid nende inglite eest, kelle eesmärgiks on viia inimesi Jumalast kaugemale. Need ei ole taevased inglid, vaid langenud Luciferi inglid, kes heideti kord Jumala poolt taevast alla. Apostel Paulus hoiatab oma teises kirjas korintlastele, et „saatan ise moondab ennast valguse ingliks“ (2Kr 11:14). Need deemonid koondavad oma vägesid kindla eesmärgiga – eksitada, kui võimalik, ka Jumala valituid.

Kuidas võib inimene vahet teha, kas tal on tegemist taevaingli või valguseingliks maskeerunud deemoniga? Piibli printsiipe mõistes on vahetegemine võimalik. Kohtumine taevaingliga austab alati Jumalat. Niinimetatud valguseingli puhul ei lange aga aupaistus Jumalale. Nii lihtne see ongi. Keegi jumalasulane on öelnud: kas me peaksime uskuma inglite olemasolusse? Jah! Kas me peaksime kummardama neid? Ei! Tuletagem meelde, et inglid on Jumala looming ja nad teenivad Jumalat mitmel viisil, mis on kasuks sulle ja mulle. Seepärast ei peaks me tegema inglitest oma tähelepanu keskpunkti, vaid keskenduda tuleb Kristusele. Kummardagem alati Loojat, mitte loomingut.

Aga pöördume tagasi Luuka evangeeliumi ja ingli üllatava külastuse juurde, mis sai osaks Maarjale, juudi tütarlapsele Naatsareti linnast. Peatume hetkeks ingel Gabriel kolmekordse sõnumi juures.

Ingli esimene sõnum Maarjale oli: „Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!“ (s 28). Püüa ennast panna Maarja rolli. Mida tema lihtsa Naatsareti tütarlapsena võis küll mõelda, saades inglilt sellise üleva sõnumi? Salm 29 ütleb, et: ta oli vapustatud ja imestas – ta ei olnud ingli külaskäiku millegagi ära teeninud. Korraga tundis ta, et on sattunud Jumala enese tähelepanu keskmesse – sai ingli kaudu Jumalalt tunnistuse, et ta on armu leidnud Tema palge ees ja võib seepärast rõõmustada. Kui ingel märkas Maarja kohmetust, julgustas ta teda (s 30).

Kas võib midagi ülevamat olla teadmisest, et Jumal on sinuga? Mis tunne võiks sul olla, kui Issanda ingel pöörduks täna konkreetselt kellegi poole meie seast sõnadega: „Ära karda, sest sa oled leidnud armu Jumala juures!“

Nendel jõuludel, kus paljudes Eestimaa kodudes on kurbust ja valu kaotatud töökoha või madala sissetuleku pärast, on nii vajalikud julgustuse sõnad. Kõik üksildased, rõhutud ja murelikud inimesed vajavad täna julgustust ja rõõmu, mida üksnes Jumal võib neile kinkida.

Jõulud on üllatuste aeg. Ka täna on Jumal meie keskel oma Püha Vaimu läbi ja ütleb igale Kristusesse uskujale: „Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!“ Kui Jumal pöördub kellegi poole isiklikult, siis tuleb see talle alati kasuks ja õnnistuseks. Seepärast ära karda, kui Jumal räägib. Ta soovib sulle head! Jumalal on iga inimesega oma plaan, nagu Tal oli individuaalne plaan ka Maarjaga. Nii nagu inimesed on erinevad, nii on ka Jumala teed ja mõtted iga inimese suhtes erinevad.

Ingli teine sõnum Maarjale oli: „Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu“ (s 3133). See oli spetsiifiline sõnum, mis määratles Maarja erilise osa Jumala plaanis. Ta oli Jumala poolt väljavalitu, kes pidi ilmale tooma Jumala ainusündinud Poja, Jeesuse.

Kindlasti oli Maarja tol hetkel tõsiselt vapustatud, sest ta ei mõistnud veel, mis teda ees ootab. Ta oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega ja pealegi oli ta neitsi. Mis saab siis, kui ta leitakse rase olevat väljaspool abielu? Juudi käsuseaduse kohaselt oleks ta kuulutatud abielurikkujaks ja kividega surnuks visatud. Mis saab tema peigmehest Joosepist? Kas ta hülgab tema? Tol hetkel võis tema peas keerelda korraga nii palju küsimusi.

Ja mida tähendab see nimi – Jeesus? Jeesus on kreeka vorm heebreakeelsest nimest Joosua, mis tähendab tõlkes ’Issand päästab’. On märkimisväärne, et Issanda ingel ilmus unes ka Joosepile, valmistades pinda tema südames. Sellest võime lugeda Matteuse evangeeliumi esimesest peatükist.

Imelises nimes Jeesus peitub võrratu sõnum mitte ainult Maarjale ja Joosepile, vaid kõigile inimestele üle kogu maailma. See ongi jõulusõnumi peamine sisu: Jumal saatis meile oma ainusündinud Poja, et päästa meid pattudest. Maarja oli vaid tööriistaks Jumala käes, et kinkida maailmale Päästja ja Lunastaja. Meie osa tänapäeval on uskuda Jeesusesse, et kogeda pattude andestust ja lepitust Jumalaga, mille tulemusena saame Jumala lasteks.

Ingli kolmas sõnum Maarjale oli vastus tema küsimusele: „Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?“ (s 34). Ingli vastus oli: „Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks“ (s 35).

Küsimus Jumala tahte teostumise suhtes on väga inimlik. Kui Maarjalegi ei olnud jumalik neitsist sünd mõistetav, mis siis veel rääkida tänapäeva inimestest, kes eitavad kõike üleloomulikku, kõike, mis on seotud Jumalaga ja Ta püha sõnaga. Maarja oli aga inimene, kes vaatamata oma piiratusele uskus alandlikult ingli sõnumisse. Ta uskus, et Jumala käes ei ole ükski asi võimatu. Meiegi võiksime õppida Maarja suhtumisest Jumala tahtesse, mis on vastuolus sageli inimlike arusaamadega: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!“ (s 38). See vastus oli Jumalale meelepärane. Ingel oli oma missiooni täitnud.

Tänapäeva inimesed, kui nad pole varem kuulnud armastavast Jumalast, kes on tulnud päästma meid pattudest, on ausad, kui nad küsivad Maarja kombel: „Kuidas see võib juhtuda?“ Isegi teoloogilist kirjandust lugenud inimene võib sattuda väga suurde hingekitsikusse, kui tal puudub isiklik vaimuliku uuestisünni kogemus. Milles peitub siis lahendus? Ainult Jumala sõnasse uskumises. Toimi nii nagu Maarja. Ta uskus Jumalasse: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!“ Jumala imed sünnivad alati usu läbi.

Mitte sugugi väiksem ime ei sündinud Maarja sugulase Eliisabetiga, kes sai raugapõlves Ristija Johannese emaks. Ingel teatas sellest ka Maarjale. Kindlasti oli Maarja julgustatud ja kinnitatud teadmisest, et Jumal oli sekkunud nii võimsalt tema ja ta lähedaste ellu.

Nendel jõulupühadel soovib Jumal oma armastuse läbi tulla meiegi ellu suuremal määral. Ta sooviks saada paljudele nii lähedaseks ja kalliks, et inimesed on valmis Teda vastu võtma. Veel täna tõuseb rõõm Jumala inglite ees kasvõi ühe patuse pärast, kes meelt parandab, kuigi seda pole võimalik alati silmaga näha, kuid võib vaimus kogeda.

Paljud inimesed on võinud oma Issandaga isiklikult kohtuda just jõulude ajal. Meie kiriku kauaaegne superintendent Aleksander Kuum, kes on praegu igavikus, on rääkinud sellest, kuidas ta jõulude viimasel pühal võttis vastu oma Päästja Jeesuse Kristuse. Ta oli siis 22aastane ja elas Pärnus, kus ta isa Karl oli kohaliku metodisti koguduse õpetaja. Vanemate soovil oli ta õpetanud noortele selgeks mõned jõululaulud, mida hiljem noorte kristlikul koosolekul lauldi. Millise vaimustusega noored tunnistasid ja laulsid! Mitmed uued noored tulid eestpalvele. Tänupalved ei tahtnud lõppeda. Kui kõik olid viimaks lahkunud, jäi Aleksander üksi koosolekusaali. Tal oli tunne, nagu oleks ta rongist maha jäänud. Kõik oleksid justkui suurele rõõmupeole ära sõitnud ja teda maha jätnud. Aleksander surus kuuma otsaesise vastu aknaklaasi ja vaatas välja. Sadas vaikselt lund. Kõik oli valge. Tema südames oli aga maru, sest ta süda oli must ja tahtmatult võitles ta pisaratega.

Isa kutsus teda magama. Nende voodid olid vastamisi. Isa pidi midagi märkama, sest korraga ta ütles: „Poeg, Jumal kutsub sind täna! Anna oma süda Temale!“ Aleksandri suu oli aga lukus. Isa seletab talle Pühakirja, räägib, nagu teaks ta kõiki poja hingekahtlusi ja küsib jälle: „Poeg, kas sa ei tahaks paluda?“ Jah, ta tahaks, aga suu vaikib. Vastata ei saa. Nüüd segab ema Agathe vahele ja ütleb: „Rääkige hommikul!“ Aleksander aga mõtleb: „Oh, kui sa teaksid, mis praegu kaalul on, ei sa siis nii räägiks! Peaks mu isa veel kord küsima, siis ma vastaksin kohe.“

Ja isa küsiski veel. Nüüd Aleksander vastab, lausa kisendab: „Jah, palume!“ Kui nad siis kolmekesi pimedasse tuppa põlvedele laskusid – isa, ema ja poeg, lausus Aleksander need otsustavad sõnad: „Jumal, kui Sa oled, ilmuta ennast ka mulle. Ja kui Sa minule mu patud andestad ja mu südamele rahu kingid, siis tänasest öötunnist ma tõotan oma elu Sinule.“ See oli 27. detsembril 1921, kell 5 öösel. Hommikul oli imeline rahu Aleksandri südames. Kristus oli võitnud ja kõik kahtlused kadunud. Tänu Jumalale, see jõuluöö sai tema elus otsustavaks pöördepunktiks.

Evangelist Johannes on öelnud: „Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse“ (Jh 1:12). Need Jeesuse sõnad on maksvad veel täna igaühele, kes Temasse usuvad. See on jõulusõnumi tuum Jeesus on tulnud meile Päästjaks. Lase siis tulla oma südamesse Jumala heal sõnumil, mis võib muuta kõik uueks. Ole täna valmis Maarja kombel Jumala sõna uskuma ja sa võid kogeda Jumala tõelist jõuluimet.

Aamen.

Lühike mõtisklus sellest, kui aeg täis sai

„Ta (Maarja, toim.) tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.” (Lk 2:7). Seda evangeeliumi lõiku tsiteeritakse ikka ja jälle jõulude ajal. Meile on kindlasti kõige tähtsamaks fakt, et maailma sündis Päästja, Jeesus Kristus – tõeline Jumal ja samas ka tõeline inimene. Jah, Päästja on sündinud. Apostel Paulus sekundeerib evangelistile, kirjutades sellest sündmusest lakooniliselt oma kirjas galaatlastele: „Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja…” (Gl 4:4) – nii see oli.

Loe edasi

28. oktoobril tähistas Tartu kogudus oma 95. Aastapäeva

Pidulikul päeval teenis sõna ja sakramendiga kogudust vastne superintendent Robert Tšerenkov. Muusikaga teenis koguduse ansambel Tanel Tamme juhatusel. Eestpalves meenutati eriliselt kogudust teeninud vaimulikke ja töötegijaid. Jumalateenistusele järgnes kiriku kohvikus armastussöömaaeg, millelt ei puudunud ka pidulik tort.
Tartu koguduse rajas 1923. aasta sügisel tulihingeline evangelist-pastor Johannes Karlson.

Asutajaliikmeid oli kolm: pastor Johannes ise, tema abikaasa Alide-Marie ja viimase ämm Juulie-Helene Aruväli. Äsjarajatud kogudus alustas kooskäimisi Postimehe trükikoja II korrusel Tartu südalinnas.

Jõhvi koguduses oli rõõmus päev

11. november oli Jõhvi koguduses rõõmus päev. Seda eelkõige selle tõttu, et tähistati pastor Artur Põllu 25 aastat teenistuses pastorina.

11. oktoobril 1993 määras tolleaegne superintendent Olav Pärnamets ta Jõhvi koguduse eestikeelse osa pastoriks ja 10 aastat hiljem sai ta kutse juhtida karjasena ka venekeelset kogudust. Vaimulikuna on Artur Põld olnud aktiivne ka laiemalt. Ta on Jõhvi vallavolikogu sotsiaalkomisjoni liige, tema juhtimisel on rajatud Ida-Virumaal mitmeid supikööke, Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir, samuti on ta olnud kohalike koguduste koostöö eestvedaja maakonnas. Artur vastutab ka Giideoni laagri tegevuse eest, on kirikuvalitsuse liige ning üks metodisti kiriku esindajatest Eesti Kirikute Nõukogus.

Samal jumalateenistusel, 11. novembril, õnnistas superintendent Robert Tšerenkov ametisse kohaliku jutlustajana Triin Tarendi, kes lõpetas kevadel edukalt Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari. Triin Tarendi töötab igapäevaselt Viru vanglas noortele ja alaealistele spetsialiseerunud kriminaalhooldusametnikuna. Lisaks koguduses pastori abilisena tegutsemisele on ta tegev Aldersgate’i Eesti meeskonnas ja metodisti kiriku esindaja Eesti Kirikute Nõukogu Noortetöö Nõukogus.

Eakate osadus Tallinnas

Esimesel advendil kutsus Tallinna kogudus oma 75+ liikmed jõuluootuse-lõunale.

Rikkaliku toidulaua katmise, ruumi kaunistamise ja kingituste valmistamise eest hoolitses noor õde Kristiina Trumm koos tublide abilistega. Laulu ja omavalmistatud-kaunistatud piparkookidega tulid eakaid tervitama ka pühapäevakooli lapsed. Rõõmu koosolemi-sest ja ühisest laulmisest tundsid eriti need, kes enam tihti kirikusse ei pääse. Päevakohase sõnumi ütles emeriitpastor Olav Pärnamets. Kaasa anti kõigile ka niknäki-pakike. Südameid täitis tänulikkus ning sooviti kindlasti osaduste jätkumist. Eelmisel korral olime koos 30. septembril.

Rakvere kogudus sai uue pastori

25. novembril tähistas Rakvere kogudus 98. aastapäeva. Väga armas kogudus, mida pastor Hans Lahi on juhtinud viimased 9 aastat. Õnnitlema tulid ka teiste naaberkoguduste vaimulikud.

Samal päeval palusime õnnistust ka pastor Taavi Hollmanile, kes võttis koguduse karjaseameti üle. Hans, kes siiani on olnud pastoriks kahele kogudusele, jätkab EMK Sakussaare koguduse teenimist.

GLSil koolitust saamas

  • 131-gls-1.jpg
  • 131-gls-2.jpg
  • 131-gls-4.jpg
  • 131-gls-3.jpg

GLS (Global Leadership Summit) toimus Tallinnas, Kultuurikatlas, 23.-24. nov. Seal sai kuulda erinevaid kõnelejaid, pastoreid, firmajuhte ja koolitajaid üle terve maailma. Kogu GLS andis väga palju mõtteainet ja ka reaalseid samme, kuidas muuta organisatsiooni tööd ja tegemisi paremaks. Saime palju kasulikke teadmisi, mida saab koheselt rakendada ka igapäevases elus.

Kuna GLS on eesmärgiga – koolitada häid juhte, siis väga palju räägiti hea juhi omadustest ja ülesannetest meeskonna loomises.

Lisaks toimus 23. novembril Noorte GLS ning sinna oli kogunenud noori üle terve Eesti (sh ka meie Tallinna metonoored). Noorteõhtu sisaldas endas ülistusaega, videoid ja paneeldiskussiooni noorte juhtidega. Läbi nende isiklike kogemuste saime teada, millised on suurimad raskused juhiks olemisel ning kuidas neid ületada. GLS andis palju inspiratsiooni, kuidas minna ja teha oma tööd paremini; muuta suhtlemist inimestega ja mõelda palju kõrgemalt, kui siiani on tehtud. Metodisti Tallinna noorte tiimist võtsid kogu GLS-ist osa Naatan Hollman ja Karl Saamuel Hollman.

Ootamisest ja ootustest

Ladinakeelne sõna adventus tähendab tulemist, aga millegipärast on meie rõhuasetus nihkunud ootamisele. Mõnes mõttes põhjendatult, sest advendiaeg toetub Jumala tõotusele Messia tuleku kohta ja rõhutab Tema ootamist. Ootamist inimeseks saanud Jumalana, mis on ajaloos juba toimunud ja mida me jõuluajal tänulikult meenutame. Aga ühtlasi Tema taastuleku ootamist ja selleks valmistumist.

Loe edasi

Inimene või küülik?

Kas on võimalik hästi ja õigesti elada, olemata kristlane? Mind paluti seda küsimust käsitleda, kuid kõigepealt peaksin tegema ühe olulise märkuse. Näib, nagu oleks selle küsimuse esitanud inimene, kes nagu arutleks endamisi: „Mind ei huvita see, kas ristiusk on tõene või mitte. Mulle pole oluline, kas universum vastab tegelikult enam kristlaste või materialistide arusaamale. Ma tahan üksnes hästi elada. Ma ei võta omaks uskumusi, mis on tõesed, vaid üksnes selliseid, mis on mulle kasulikud.“

Loe edasi

Luuletus

“Ära karda,” ütles ingel,

ütles seda Maarjale.

“Oled armu leidnud sina,

õnnistuseks teistele.”

“Ära karda,” ütleb täna

Jõulusõnum sinule.

Elujulgust, rahu tooma

tuli Jõululapsuke.

 

Ärge kartke, kuigi pime –

ikka sünnib Jõuluime,

igal aastal uuesti.

Jätab oma sooja sära,

mis ei kustu hingest ära,

valgustab me eluteed.

Noorte sügislaagrist

Sel korral jagavad oma laagrimuljeid Tartu Püha Luuka koguduse noored.

Maria: Metodisti noortelaagrid on sündmused, mida ma alati ootan. Need on erilised kolm päeva, mille ajal ma saan olla sügavalt palves, ülistada Jumalat ja õppida ning arutleda Tema maailma üle.
Selle aasta sügislaagri teema oli „Armu läbi”. Ma sain kinnitust selle kohta, et Jumal andestab mulle mu patud, kui ma teda siiralt palun. Sain palju julgustust ja uut jõudu. Alati on hea veeta aega koos teiste kristlastega ja nendega lähedasemaks saada. Laager on selle jaoks suurepärane koht. Ma olen väga tänulik Jumalale, et mul on võimalik sellistes laagrites käia!

Karl Markus: „Minu meelest oli see laager suhteliselt erinev teistest. Mitte et midagi halba oleks olnud, vaid just tore oli. Kõigepealt see, et sai suvel kohtutud sõpradega uuesti kokku ja koos nendega Jumalat kiita ja ülistada. Teiseks see, et nii paljud rääkisid Jumalast ja Jeesusest kui nende õpetajast, eeskujust, heast tegelasest. Mul oli jälle julgust uskuda ja olla kindel oma usus, kuna mind ümbritseval ühiskonnal koolis pole usu suhtes just kõige austavam hoiak. Mind puudutas rohkem paastu töötuba, kuna see andis mulle palju uusi teadmisi paastu kohta või siis tuletas meelde, mis on paast ja milleks seda vaja on. Teiseks puudutas mind rohkem teise päeva õhtune Jumala ülistamise teenistus, sest see andis mulle kindlust, rahu ja head meelt ning ma tundsin et Jumal on lähedal ja sain kogeda sügavalt erilist tunnet. Need olid minu muljed laagrist ja ma ootan väga uut laagrit.

Saskia: Sel aasta sügislaagrisse minnes oli mul hoopis teine tunne, kui eelmisel aastal. Ootasin seda laagrit väga, kuna mul on alati teiste kristlaste seas olles hea ja kodune tunne, kuna nad kõik on mu õed ja vennad Kristuses. Olin seda laagrit juba metodisti suvelaagri lõpust saati oodanud, kuna suvelaager oli üks kõige paremaid laagrikogemusi, mis mul kunagi on olnud – nii inimeste kui ka Jumala puudutuse pärast.
Selle aasta sügislaagri teema oli „Armu läbi“. Kõige rohkem panid mind mõtlema teemad, mida korraldusmeeskonna liikmed meiega arutasid ning need aitasid mul Jumalale lähemale ja ka mõnedest oma hirmudest üle saada. Eriti mõtlemapanev oli palveteekond, mis toimus viimasel õhtul. Selles oli mitu punkti, kust me pidime läbi minema. Kõige enam puudutas mind peatuspunkt ühes väikses ja hämaras toas, kus põlesid küünlad ja kus me saime rahulikult palvetada. See oli väga puudutav ja meeldejääv kogemus. Olen väga tänulik, et sain jälle sellest laagrist osa võtta ja ootan juba väga järgmist metolaagrit! Tahan saada Jumalale veel lähemale ja veel lähedasemaks oma kristlastest sõpradega.

Ingrid: Kristlased on nagu üks suur pere, kellega on alati hea ja tore koos olla. Selles laagris sain kindlasti rohkem teada piiblist ja seal räägitud teemadest. Huvitav oli ka palveteekond: seal panime pimedas toas helendavatest pulkadest kokku risti. Järgmises toas olid laudadel kirjas inimeste erinevad halvad omadused ja nendele omadustele, millest sa tahad lahti saada, pidi värviga jätma oma sõrmejälje. Järgmise toa keskel oli valgustuseks üks küünal, mille ümber istudes võis teha eestpalveid. Saali oli üles pandud rist. Seal võis igaüks võtta plaastri ning kirjutada sellele oma mured ja asjad, mis on kõige rohkem haiget teinud, ja kleepida see plaaster risti külge.
Väga lahke seltskond ja Jumala ülistamine puudutasid mind kõige rohkem.
Selle aasta sügislaagri teemaks oli „Armu läbi“. Jumala armu läbi saame olla tugevad usus, sest alati on meiega Jumal, kes aitab, keda saab usaldada kõige rohkem ja kes alati kuulab ära me palved.

Noorte laagrimuljeid Tartu koguduse lehest „Püha Luuka Sõnumid“ saatis GRETE LEPA

Maastikumängu väljakutse
Palveteenkonna algus
Palveteekonnal
# metonoored
Toimkond ja abilised
Mine asukohta Üles