Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Rubriik

Luulet

Metsad on kuldsed ja säravad

Metsad on kuldsed ja säravad,

taevas haneparvede keed.

tuul avab sügisel väravad,

hüüan linnuparvedel kaasa – head teed!

 

Sügis, sügis – hingematvalt ilus

ja lehekulda täis on terve õu.

näe, kress veel põleb vana ploomi vilus

ning pudenenud vilju täis ta põu.

 

Ja usin külvaja, kel kaasas palved

sai Isa õnnistuse – vihma, päikese.

nii täidet’ uudseviljast jälle salved,

ning tänu tuua võib nii suur kui väikene.

Barabase laul

Barabas

Ma olin süüdi
ja surma mõistetud,
mind ootas karistus
surres ristipuul.
Kui oli kadunud
ka viimne lootuskiir,
sain hämmastava sõnumi:

Et keegi Naatsareti mees
saab minu ristiaseme
ja kuigi süütu on, ta kannab minu süü
ja mina vaba olen nüüd!

Kes on see Naatsareti mees,
kes läheb surma röövli eest?
Ta talub hoope, mida mina olin väärt
ja nõrkeb piinades.

Kui suur on armastus, kui suur on arm,
mis mulle teenimatult nüüd osaks saab!

On Jumal saatnud Jeesuse,
kes andis elu minu eest
ja oma verega ta maksis minu süü
ja mina olen vaba nüüd.

Evelin Kõrvits (Tallinna kogudus)
on loonud nii teksti kui ka muusika.
Laulu esiettekanne toimus ansambel Sela
esituses 28. apr 2019 Tallinna koguduse
jumalateenistusel.

Sõnad

Kergelt sõnu ära pilla,

see võib hävitada silla,

mida mööda leidis tee

teineteise mõistmine.

 

Sõnad ülevad ja suured –

tihti puuduvad neil juured.

Neis on uhket sädelust,

aga vähe armastust.

 

Milline on sõnaseeme,

mida külvad oma teele?

Õige sõna ütle nüüd,

et see poleks järelhüüd…

 

Luuletus

“Ära karda,” ütles ingel,

ütles seda Maarjale.

“Oled armu leidnud sina,

õnnistuseks teistele.”

“Ära karda,” ütleb täna

Jõulusõnum sinule.

Elujulgust, rahu tooma

tuli Jõululapsuke.

 

Ärge kartke, kuigi pime –

ikka sünnib Jõuluime,

igal aastal uuesti.

Jätab oma sooja sära,

mis ei kustu hingest ära,

valgustab me eluteed.

Kevad

Kevad on kui rõõmus haldjas,
lendab ringi, pintsel peos.
Nii saab peagi igast aasast
lilleline kunstiteos.

Roheliseks maalib muru,
puudel pungi paisutab.
Pajukiisusid ta õhtul
tasakesi kaisutab.

Kevadet sa leiad kõikjalt:
metsast, niidult, ojaveest.
Taevaisa, sind ma tänan
selle kauni aja eest!

Jõuluootuse mõtted

Jõulurahu tulgu koju –
väiksesse või suurde.
Leidku tee, et jõuda vaikselt
igaühe juurde.

Kuigi kõigil on nii kiire,
kohustused reas,
teadke, et üks jõuluingel
liigub meie seas.

Tähtsat sõnumit ta jagab,
kuula teda vaid.
Kingib lootust, kingib rõõmu,
mõtteid ilusaid!

 

Heli Vihti luulekogust
„Hea sõbra luuletused“
Pärnu : Hea Tegu, 2017 ([Tallinn] : [Trükisilm])

Aastad

Aastad viivad, aastad toovad,
meie elukangast koovad.
Viivad kõrvalt mõne kalli,
toovad juustesse meil halli.

Aastad kustutavad ära
mitme asja võltsi sära.
Aastad toovad mõistmist sest,
kus on tuum ja kus on kest.

Aastad viivad tervist, rammu,
lühendavad meie sammu.
Aastad toovad märkamist,
varavalges ärkamist.

Aastad toonud palvejulgust,
südamesse rahu, valgust.
Seda aastad küll ei vii,
see mu usk ja kindlus siin.

Mine asukohta Üles