Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Rubriik

Superintendendilt

Uus aeg

Taevatrepp. Vicki Nunn. Pixabay

Kui küsida kirikuinimestelt, millised on kõige tähtsamad ristiusu pühad, siis saame kindlasti vastuseks jõulud ja ülestõusmispüha. Tõesti, mõlemad pühad on äärmiselt olulised: jõulude ajal tähistame meie Issanda Jeesuse Kristuse sündi sellesse maailma ja ülestõusmispühadel tähistame Kristuse lunastustööd ja võitu surma üle. Kuid minu arvates peaks kõige tähtsamate kristlike pühade seas kindlasti olema ka nelipüha – päev, mil Püha Vaim valati välja Kristuse jüngrite peale ja mil algas üks uus aeg.

Loe edasi

„Ja jüngrid said täis rõõmu ja Püha Vaimu.“ Ap 13:52

Robert Tserenkov

Mis on meie ühiskonnas hetkel kõige levinum sõna? Lugedes ja vaadates uudiseid, võib jõuda ainult ühele järeldusele, et see sõna on KRIIS. Meil on tervishoiukriis ja energiakriis, Euroopas on julgeolekukriis. Räägitakse ka juhtimiskriisist ja noorte vaimse tervise kriisist ja neid erinevaid kriisi variante on veel. Kui mitte ühiskonna tasandil, siis isiklikus elus. Kuidas keset erinevaid kriise, raskusi ja väljakutseid mitte tunda hirmu, mitte langeda masendusse ega kaotada hingerahu?

Loe edasi

Superintentendilt

Robert Tserenkov

Ja Jeesus ütles neile: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!“ Mk 16:15

Käesoleval aastal oleme Eesti Metodisti Kirikus palju rääkinud Jeesuse suurest misjonikäsust kuulutada evangeeliumi. Evangeelium on rõõmusõnum Jumala armastusest, mis sai ilmsiks läbi Jumala Poja Jeesuse Kristuse tuleku siia maailma, läbi Tema surma ja ülestõusmise, et meil oleks võimalik saada pattude andestust ja igavest elu. Jõulukuul tuletame eriliselt meelde kõiki neid sündmusi, mis on seotud Kristuse sünniga. Tema tulekut siia maailma võibki käsitleda misjonina, kus Kristus oli täitmas oma Isa suurt misjonikäsku maailma lunastamise plaanis. Nõnda on ütelnud ka kuulus maadeavastaja ja misjonär David Livingstone, et Jumalal oli üks Poeg ja temagi oli misjonär.

Loe edasi

Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi!

Veronese Jesus and the Samaritan Woman

Ja Jeesus ütles neile: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule! Mk 16:15.
Usun, et paljudele kristlastele on Jeesuse misjonikäsk – kuulutada evangeeliumi – segadust tekitav üleskutse. Mis on täpselt see sõnum, mida me peame edasi andma? Kelle juurde me peaksime minema? Kuidas seda sõnumit kommunikeerida kõige parimal moel?

Loe edasi

Kriisi mõju metodisti kirikule

Oleme Eestimaal harjunud, et suured hädad nagu maavärinad, loodusõnnetused ja epideemiad, toimuvad meist kuskil väga kaugel. Kuid sellel kevadel nii lihtsalt ei läinud. COVID-19 viirus, mis alguses paistis meist kaugel oleva Hiina probleem, muutus globaalseks pandeemiaks, mõjutades ka meid Eestimaal. Esimest korda taasiseseisvunud Eestis kehtestati eriolukord ja koos paljude teiste piirangutega keelati ka avalikud jumalateenistused. Kirikuajaloolased on maininud, et neile ei tule meelde ajaloos sellist aega, millal pea terves maailmas oleks üheaegselt kehtestatud avalike jumalateenistuste läbiviimise keeld. See fakt, koos kõigi teiste globaalsete tervise- ja majandusprobleemidega, näitab selle käesoleva hetke unikaalsust.

Loe edasi

Jõulurahu

„Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu inimeste seas, kellest temal on hea meel! “ (Lk 2:14)

Eestis on traditsiooniks enne jõulupühi kuulutada välja üleriigiline jõulurahu. 13. sajandi Skandinaaviast pärit traditsioon on muutunud meie riigis nii populaarseks, et erinevad linnad kuulutavad välja nüüd oma jõulurahu, jahimeeste selts kuulutab metsades välja jahirahu ja mõned koolid kuulutavad advendiaja alguses välja jõulurahu oma koolides. Mul ei ole midagi selle vastu, et meie ühiskonnas rahu rohkem oleks, sest me tõesti vajame seda. Tõestust rahu vajadusele ei ole vaja kaugelt otsida, piisab vaid vaadata tagasi 2019. aasta kõige põletavamatele teemadele meedias. Esikoht kuulub kindlasti poliitika valdkonda – valimiseelsed debatid, uue koalitsiooni ja opositsiooni omavahelised sõnelused, ministrite tagasiastumised, valetamised, halvustamised, vaidlused, vastastikune poriloopimine. Seda kõike on olnud väga palju. Teravalt kerkis ühiskonnas üles ka perevägivalla teema. See on äärmiselt kurvastav, et elades näiliselt heaolu ühiskonnas, ei suuda kõik inimesed oma emotsioonide, frustratsiooni ja vihaga hakkama saada ning „lahendavad“ olukordi, teistele haiget tehes. Paratamatult tulevad meelde Jeesuse sõnad: „Iga kuningriik, mis on omavahelises riius lõhenenud, laastatakse, ja ükski linn või pere, mis on omavahel riius, ei jää püsima.“ (Mt 12:25). Seega – me tõesti vajame meie ühiskonnas rohkem rahu.

Kuid ma arvan, et me kõik mõistame, et formaalsest jõulurahu väljakuulutamisest sisuliselt midagi ei muutu, kuigi see on kena traditsioon. Rahu ei ole võimalik peale sundida või kunstlikult tekitada. See on midagi, mis on inimese enda sees, tema südames. Rahu kas on või seda ei ole. Kristlastena me mõistame, et tõeline rahu tuleb Jumalalt ja seda sama mõtet kannab ka inglikoori laul, mida jõuluevangeeliumist ikka loetakse – ja maa peal rahu inimeste seas, kellest temal (Jumalal) on hea meel. Näib, et vahel tõlgendatakse seda kirjakohta natuke valesti arvates, et inglite kuulutatud rahu tuli või tuleb kuidagi automaatselt, iseenesest, justkui võluväel ja kõigile. Kuid mulle paistab, et jutt ei käi mingist globaalsest rahust kõikidele inimestele, mingist kosmilisest rahust, vaid rahust inimeste seas, kes tunnevad Jumalat, kellest Jumalal on hea meel. Inimestest, kes täidavad Jeesuse suurt käsku – armastada Jumalat kogu oma südamest ja oma ligimest nagu iseennast. Jutt on rahust Jumalaga, mis tuleb läbi pattude andekssaamise, mille tegi meile võimalikuks Jõululapse sündimine siia maailma. Jutt on rahust, mis täidab meie südamed, kui me anname teistele andeks ja oskame ka ise teistelt andeks paluda. Tõeline rahu, mille Jõululaps siia maailma tõi ja millest inglid laulsid, tuleb kõigepealt südamesse, muudab selle südame ja alles siis muudab ka selle inimese välist keskkonda.

Kallid lugejad! Soovin teile kõikidele jõulurahu, mis tuleb Jumala tundmisest ja tema muutvast väest!

Superintendendilt

Jeesus ütles Matteuse evangeeliumis: „Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!” (Mt 9:37,38). Kristlikul tööpõllul on alati palju tööd ja küll on hea, kui Jumal saadab innukaid ja ustavaid töötegijaid, kes soovivad näha Jumala riiki kasvavat ja arenevat.

Koduteel kolleegiumil on suur rõõm teatada, et sellest sügisest on ajakiri saanud uue toimetaja – Marjana Luisti. Marjana on olnud tubli kiriku töötegija juba palju aastaid. Olles pärit Reekülast, tegi ta aktiivselt noortetööd kohalikus EMK Reeküla koguduses. 2002. aastal lõpetas ta EMK Teoloogilise Seminari. Marjana on mitmeid aastaid olnud EMK Kirikuvalitsuse liige ja palju kaasa aidanud meie kiriku ilmikute tööle. 2019. aasta kevadel lõpetas ta Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži magistriõppe teenuste disaini erialal ja alates augustist töötab Marjana meie kirikukeskuses superintendendi assistendina.

Marjana Luist
Marjana Luist

Koduteel kolleegiumi poolt on meil suur rõõm, et Marjana on selle uue vastutuse enda kanda võtnud. Tere tulemast ja rohkeid Jumala õnnistusi ajakirja töös!

Tänusõnad

Mitte ükski kiriku tööharu ei toimi iseenesest, lihtsalt ainult Jumala armust või imeväel. Jumal teeb oma tööd siin maa peal ikka läbi inimeste, ning on suur eesõigus olla Jumala kaastööliseks, olla Tema hääleks ja Tema käteks siin maailmas. Jumala arm ja vägi saab ilmsiks läbi tavaliste inimeste, kes on valmis teenima oma ligimest ja kirikut. Selles protsessis kogeb inimene ise õnnistust ja rõõmu ning sellest õnnistusest saavad osa ka paljud teised.

Selles numbris tahame tänada ühte erilist inimest, kelle tegevuse kaudu on paljude aastate vältel kogenud õnnistust kõik ajakirja Koduteel lugejad. Taimi Pärna on pikka aega olnud ajakirja küljendaja ning kes pärast armastatud toimetaja Kärt Jänes-Kappi lahkumist igavikukoju võttis lisaks enda kanda ka toimetaja rolli. Taimi on teinud seda tööd suure pühendumisega ja alati rõõmsameelse vaimsusega. Paraku on see nüüd üle pika aja esimene ajakirja number, mis ilmub ilma Taimi osaluseta, kuna muud kohustused ei võimalda tal enam toimetaja rolli jätkata.

Seepärast tahan superintendendina väljendada kõigi Koduteel lugejate, ajakirja kolleegiumi, EMK kirikuvalitsuse ja terve metodisti kiriku nimel suurt tänu Taimi Pärnale pühendatud töö ja suure panuse eest ajakirja väljaandmisel ning soovin Jumala õnnistust kõigis uutes töödes ja tegemistes!

Koguduste tugevdamise aasta

Robert Tšerenkov

Kui keegi küsiks mu käest, millisena ma tahaksin näha metodisti kirikut tulevikus, siis ma vastaksin, et tahaks näha meie kirikut tugevama, suurema ja nooremana.

Mu palve Jumala poole on, et iga metodisti kogudus oleks vaimulikult tugev, üksmeelse ja armastava õhkkonnaga, tugeva pastori ja meeskonnaga aktiivne kogudus. Ma palun Jumalat, et metodisti kirik oleks suurenev, see tähendab kasvav kirik – et olemasolevad kogudused jõuaks evangeeliumi sõnumiga efektiivsemalt kogukonnani ja inimesed tuleks Jumala tundmisele, ning et me rajaksime ka uusi kogudusi Eestimaal. Samuti mu palve ja südame soov on ka see, et kõigis kogudustes oleks aktiivne laste, teismeliste ja noorte töö, mille kaudu oleks tagatud põlvkondade järjepidevus kogudustes ja meie kiriku järelkasv.

Loe edasi

Austatud ajakirja “Koduteel” lugejad!

Kuulsin hiljuti üht meest ütlevat, et tema ema oli tõsiusklik inimene. Sõna “tõsiusklik” ei olnud muudest sõnadest kuidagi erilisemalt rõhutatud, kuid siiski köitis tähelepanu. Miks? Ilmselt oli poja jaoks oluline, et ema ei olnud lihtsalt usklik, vaid tõsiselt usklik inimene. Kes on tõsiusklik? Sünonüümina võiks välja pakkuda sügavalt usklik, pühendunult usklik, tõeliselt usklik, teisisõnu keegi, kes oma usku võtab siiralt ja väga põhjalikult. Loe edasi

Mine asukohta Üles