Tänu su sõna eest
Tänu Su sõna eest, mida kui mõõka
Tohin siin kaasas kanda.
Kes jõuaks iial ta sügavust mõõta,
Lööki ta terale anda!
Toimetaja veerg
„Ma ei unusta iialgi su korraldusi, sest nendega sa oled mind elustanud.“
Ps 119:93
Küll tahaks ajakirja veerud otsast lõpuni täita kevade, ärkamise ja muude rõõmsate teemadega, kuid murrangulises ajas olles tuleb rääkida ka elevandist, nagu Mark Nelson oma artikli pealkirjastas, ehk teemast, mis kõigi tähelepanu köidab ja muret tekitab.
Seoses väljaastumisega organisatsioonist, mille liikmed oleme olnud, tuleb selgemalt esile see, mille poolest me erineme, mis on need erimeelsused, mille tõttu peame paremaks end Ühinenud Metodisti Kirikust lahti haakida. Nendele küsimustele vastavad mitmed artiklid selles ajakirja numbris.
Seniste arusaamiste ja seisukohtade muutumine ühiskonnas, aga ka kirikus viivad küsimuseni – mis on tõde. Eriarvamuste puhul tuleb minna juurteni välja ja selgeks teha, mille alusel me hindame üht arvamust tõeks ja teist valeks. Kui erinevad põhimõttelised seisukohad viivad selleni, et tunneme vajadust ühise nimetaja alt lahkuda, tuleb taas endale meenutada, mis on meie usu põhialused ehk vundament, mille osas me järeleandmisi ega kompromisse teha ei saa. Sellised põhimõtted on tugevalt seotud meie identiteediga. Pöördelistest aegadest tulenev vajadus meelde tuletada, millisest autoriteedist lähtuvad meie seisukohad, on ajakirja Koduteel fookuses sel aastal Eesti Metodisti Kiriku identiteet ja selle alustalad.
Metodistliku liikumise rajaja John Wesley teoloogiast tulevad esile neli ususammast ehk autoriteeti, millest meie usk lähtub: Pühakiri, traditsioon, mõistus ja kogemus. Nelja usualuse kombinatsiooni nimetatakse wesleylikuks kvadrilateraaliks. Igale ususambale pühendame 2023. aastal ühe ajakirja numbri.
Käesolev number keskendub teemale ustavus Pühakirjale. End „ühe raamatu inimeseks“ nimetanud John Wesley pidas Pühakirja teiste usualustega võrreldes ülimuslikuks. Ta iseloomustas Piiblit kui kõige puhtamat ja vääruslikumat jumaliku tõe süsteemi, taevase tarkuse allikat. Jumala Sõna meie usu ja identiteedi alusena on ülimuslik. Wesley defineeris mõiste „metodist“ kui keegi, kes elab Piiblis esitatud meetodi kohaselt.
Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi! Ps 119:1
Jumala Sõna on kõige olulisem autoriteet, mille järgi me metodistidena hindame, mis on tõde ja mis on vale. Kui meie identiteedi põhialuseks on Piibel, ei saa me kaasa minna seisukohtadega, mis on Pühakirjaga vastuolus.
John Wesley nägi Pühakirja eesmärgina näidata, kuidas saada päästetud. Tema sõnul on lunastus „kogu Piibli sisu, terve Piibli üdi“. Seda mõtet kinnitab ka Jk 1:21 „Võtke tasaduses vastu sõna, mis teisse on istutatud ja suudab päästa teie hinge.“ Meie identiteet algab lunastusest. Seda Piibli põhisõnumit oleme kutsutud ka teistele jagama, hoolimata sellest, kui soodsad või ebasoodsad ajad meie käes parasjagu on.
Superintentendilt
Kallid ajakirja Koduteel lugejad!
Paistab, et käesoleva sajandi 20-ndad on kujunemas suurte muutuste dekaadiks. Siinkohal võiks peaaegu lõputult üles lugeda kõike, mis laias maailmas on toimumas, alates geopoliitilistest või majanduslikest nihetest ja lõpetades kultuuriliste või vaimulike tõekspidamiste muutustega. Globaliseerunud maailmas ei ole ka meie oma väikeses Eestis muutuste tormide eest kaitstud, vaid osa suurematest protsessidest, mis ümberringi aset leiavad. Aga kui osa toimuvaid muutusi on positiivsed ja viivad ühiskonda arenguteel edasi, siis teised on oma loomult negatiivsed ja pikas perspektiivis selgelt destruktiivsed.
Loe edasiPõrmule elu Andja
Mida uut on kirjutada surmast ja ülestõusmisest? Sellest igal aastal tähistatavast Kiriku tähtsa(ima)st sündmusest, ristiinimese lootusest. Sellest iga-aastasest kevadisest puhkemisest, suvisest õilmitsemisest, sügisesest viljakandmisest, talvisest peidus olemisest. Uinunud olekust ärkamises ja tärkamises. Kõik see lugu ju ammu imeks pandud, üles tähendatud, läbi loetud, kuulutatud ja jut(l)ustatud. Igal aastal rõõmsalt tähistatud ja ütlemata tänulikud oldud.
Loe edasiVaimulik kasv piibliõppes Wesley järgi
Kui Wesley kirjutaks täna mingi piibliõppe kursuse, mis nime siis võiks ta sellele panna? Kas ehk „Sügavad ja tõsised mõtted Piiblist ja selle uurimisest“ või ehk „Põhjaliku Piibli õppimise alused“? Võimalik, et see oleks lihtsalt pealkirjaga „Jünger“.
Loe edasiJohn Wesley ajaloolisest pärandist
Metodismi rajaja John Wesley uskus juba Oxfordi üliõpilasena, et oli leidnud võtme Piibli mõistmiseks. Lugenud selliseid autoreid, nagu Thomas à Kempis, Jeremy Taylor, Henry Scougall ja William Law jõudis Wesley selgusele, et eelkõige kutsub Piibel meid elama püha elu ning Jumala armu läbi on see ka võimalik. Nimetatud autorite mõjul mõistis ta, et kristlik elu on pühendumine (lad devotio) – tingimusteta armastus Jumala ja ligimese vastu.
Loe edasiPiibel kui meie identiteedi alus
„Me ei kummarda Piiblit. Me kummardame Jumalat, kes otsustab end Piiblis ilmutada. John Stott, Avatud Piibli Ühingu konverents, Läti, 1997.
Kirik on alati uskunud, et Piibel on vahend, mille Jumal valis enda ja oma plaani ilmutamiseks loodule. Kristlus on ilmutatud religioon. See ei põhine inimeste mõtetel, mis püüdlevad Jumala poole, vaid Jumala Sõnal, mis tuleb alla meieni. Piibli ilmutus ja inspiratsioon on see alguspunkt, millest lähtudes hakkame õppima tõde Jumala, Jeesuse ja Tema tahte kohta meie jaoks.
Loe edasiElevant elutoas: miks traditsioonilised metodistid ÜMK-st lahkuvad?
2022. aastal lahkus ÜMK-st enam kui 2000 teoloogilises mõttes traditsioonilist metodisti kogudust USA-s. Eeldatavasti veel tuhanded lähevad nende järel, enne kui võimalus seda teha 2023. aasta lõpus otsa saab. Miks?
Loe edasiEesti Metodisti Kiriku eraldumisest Ühinenud Metodisti Kirikust
2023. aasta jaanuaris külastas Ühinenud Metodisti Kiriku Balti- ja Põhjamaade piiskop Christian Alsted Eestimaad, et kohtuda EMK vaimulike ja koguduste juhatustega. Tallinnas, Võrus ja Jõhvis korraldatud kohtumiste eesmärk oli selgitada Eesti Metodisti Kiriku ÜMK-st lahkumise protsessi.
Loe edasiÜhe raamatu inimesed
„Homo unius libri“ (ühe raamatu inimene) – nii iseloomustas ennast John Wesley, kes ütles, et ta uurib Raamatut selleks, et ise teada teed taevasse ja seda kuulutada ka teistele.
Loe edasiMillisena näevad meid teised?
Minu jaoks iseloomustab metodiste eelkõige oikumeenia ja avatus. Kasvõi see, et metodisti armulauale on kõik kristlased oodatud. Aga ka teistest kirikutest pärit inimestega suhtlemisel on hästi suur avatus ja vastuvõetus. Olen seda ise väga palju kogenud. Aldersgate’i grupp on üks suurepärane näide sellest. Mulle ausalt öeldes meeldib väga ka metodisti teoloogia: armulaud, eelarm, ristimise kontseptsioon, pühitsuselu. Mulle tundub, et igasugune koolitamine on samuti oluline osa metodisti kiriku tööst.
Loe edasiRändav kirikuvalitsus
EMK Kirikuvalitsus korraldas oma novembrikuise koosoleku Aseri metodisti kirikus. Põhjuseks oli soov kohtuda Aseri ja selle palvepartnerkoguduse Kunda pastori, juhatuse liikmete ja aktiiviga. Kohtumisel jagati infot koguduses toimuva kohta ning räägiti koguduste muredest ja rõõmudest. Jutuajamise käigus puudutati ka väga praktilisi murekohti, millele kirikuvalitsus koheselt oma nõuga reageerida sai.
Loe edasiMetodistide veebikohtumised
Koroonaaegsete piirangute tõttu käima saanud veebisündmused on tõestanud oma efektiivsust erinevates piirkondades olevate inimeste kokku toomisel. Kuna EMK kogudused asuvad üle Eesti ja ühte geograafilisse punkti kokku saamine eeldaks paljudelt tundide viisi sõitmist, on mitmete ürituste korraldamisel mindud üle veebi. Üheks selliseks sündmuseks on veebinar.
Loe edasiSõpruskogudused – Aseri ja Kunda
Aastakonverentsil 2022 kuulutati välja uued palvepartnerkogudused. Me saime teada, et Aseri kogudus ja Kunda kogudus on palvepartnerid. Alustasime kohe ühiüritustega, et toetada rohkem üksteist. Aseri kogudusest ja pastoriperest oli artikkel 2022. aasta juunikuises ajakirjas, nüüd on aeg tutvustada teile Kunda Betaania kogudust ja selle pastorit.
Loe edasiArmastavad südamed ja soojad ahjud Räpinas
Räpina koguduse lugu sai alguse Jumala järele igatsevatest kohalikest kristlastest, kes hakkasid kogunema Richard Udso kodus, et olla osaduses ja palvetada. Seal oli nii Jaanimõisa baptistikoguduse liikmeid kui ka Tartu metodistikoguduse noori. 1981. aastal pöördus usule Olavi Ilumets ja Jumal juhatas ta elama Räpinasse, kus ta hakkas koos abikaasa Maiega külastama Udso maja esimesel korrusel toimuvaid osadusaegu. Ühel hetkel otsustas Richard Udso panna müüki osa oma majast ja seal koos käinud usurahvas otsustas: selleks, et neil oleks jätkuvalt koht, kus koos käia, tuleb esimene korrus ära osta. Kogudus ei olnud veel ametlik ja nõukogude ajal ei olnud võimalik nagunii kogudusele hooneid osta, seetõttu oli ametlikuks ostjaks õde Ester Kolpakov.
Loe edasiMina istutasin, Apollos kastis, kuid Jumal laskis kasvada
Mina istutasin, Apollos kastis, kuid Jumal laskis kasvada (1Kr 3:6)
Me ei näe enda elus alati teenimistöös lõpptulemust või valmis vilju, kuid toetudes Jumala Sõnale, teame, et kui igaüks teeb oma osa – kes istutab, kes kastab – siis Jumal laseb kasvada.
Lastekeskus Tähetorn on aidanud toimetulekuraskustes perede lapsi 23 aastat. Me ei tea kõikide laste kohta, mis valikuid nad on elus teinud ning milliseks on nende elu kujunenud, kuid iga lapse südamesse on siin aastakümnete jooksul külvatud seeme ning usume, et see toob omal ajal vilja. Oleme Jumalale tänulikud, et paljude laste elus oleme näinud, kuidas istutatud seeme on hakanud kasvama. Meid rõõmustab, kui lapsed hea meelega tulevad lastekeskusesse, võtavad osa kiriku laagritest, teismeliste kodugruppidest, küsivad õhinaga, et millal on kirikus järgmised üritused. See on Jumala arm – näha, kuidas kaks lastekeskuse tüdrukut on juba kiriku pühapäevakooliõpetajad ning aitavad koguduses kaasa, et ka teised lapsed õpiksid tundma Jeesust. Külvatud seeme on hakanud õitsema ning nüüd nad külvavad seda teiste ellu. Üks neiu, kes on kunagi käinud lastekeskuses, soovib võtta enda hoole alla teismelise, kes viimastel aastatel käib lastekeskuses ning kelle ema hiljuti suri narkootilisete ainete tarbimise tõttu. Ta helistab ja palub, et õpetaja palvetaks tema eest, kui ta on tegemas sellist tähtsat otsust. Me näeme igapäevases töös, kuidas lapsed avanevad, muutuvad rõõmsamaks, hakkavad tegema vahet, mis on hea ja mis on halb, õpivad nägema põhjuse-tagajärje seost. Lastekeskus Tähetorn on eeskätt Põhja-Tallinnas elavate toimetulekuraskustes perede lastele, kuid osad lapsed tulevad ka teistest linnaosadest nagu Lasnamäelt, Mustamäelt ja kaugemaltki. Nad on nõus sõitma pikemat teed, et olla kohas, kus nad tunnevad ennast turvaliselt ja armastatuna. Nad teavad, et siin on alati inimesed, kes neid ära kuulavad, neist hoolivad ja neid aitavad, isegi kui teatud asjades veidi noomivad ja õpetavad, on see tehtud siira armastusega. Lastekeskuse lapsed ise hindavad samuti seda abi, mida saavad.
„Kui ma lastekeskusest ei oleks abi saaanud, oleksin juba mitu korda koolis istuma jäänud ja mul poleks üldse siis vaba aega, sest oleksin ainult õppinud, kuid hakkama poleks ikka saanud. Mulle meeldib siin ka vaba aega veeta.“ 12a Olle
„Oleksin vist ilma abita viienda klassi asemel teises.“ 11a Liisa
„Mulle meeldib lastekeskuses kõik, meeldib, et aidatakse õppida, meeldivad töötajad, meeldib lihtsalt olla, siin on nii hea… ja meeldib asju saada.“ 10a Nika
Viimase poole aasta jooksul on lastekeskuses toimunud mitmed muudatused. 2022. a maailmas aset leidnud sündmused mõjutasid oluliselt ka lastekeskuse tegevust. Lastekeskus üüris ruume aadressil Kopli 30a, kus soojustus tuli hoovis asuvast gaasikatlast. Gaasi hinna tõusust tulenevalt kerkisid küttearved neli korda suuremaks ning selliste arvetega polnud võimalik oma tegevust jätkata. Kõigele lisaks tekkis gaasikatlas rike, mille tõttu polnud seda enam võimalik kasutada. Mõned kuud õliradiaatoritega kütta soojustamata kivimaja osutus keeruliseks ning novembrikuus oli lastekeskus sunnitud kolima teistesse ruumidesse. Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus pakkus rendipinnaks Erika 5a ruume, mis asuvad kunagise ühiselamu esimesel korrusel. Kolimine läks väga keeruliseks, kuna samal ajal pidi ka lastega tegelema, neid toitma, õppimises aitama. Uues kohas oli vaja värvida kõik ruumid – seinad ja laed ning välja ehitama kööginurga, tuues sinna vee- ja kanalisatsioonitorud. Oleme väga tänulikud eelkõige EMK Tallinna koguduse liikmetele, kes aitasid kaasa nii kolimisel kui ka remonttöödes. Uues kohas on küll pind väiksem, kuid see oli ainuke koht, mida oli võimalik madala rendihinnaga saada ning oleme tänulikud selle eest, et on koht, kus saame tegevust jätkata.
Veebruarikuus toimusid muudatused Lastekeskus Tähetorni MTÜ liikmete ja juhatuse koosseisus. MTÜ liikmeteks astusid veel viis liiget ning MTÜ koosolekul andsid endised juhatuse liikmed Regina Multram ja Taavi Hollman teatepulga üle uutele juhatuse liikmetele Marjana Luistile ja Riin Pärnametsale. Oleme väga tänulikud Reginale ja Taavile nende suure panuse eest lastekeskuse töösse enam kui 10 aasta jooksul ning palume Jumala juhtimist ning jõudu Marjanale ja Riinule.
In Memoriam Tiit Henno
Tiit Henno (28.04.1953 – 30.06.2006) oli Kuressaare metodisti koguduse pastor aastatel 1976-2006.
Ta sündis Tallinnas 28. aprillil 1953 Aino ja Gustav Henno neljanda lapsena. Vaatamata kitsastele oludele, valitses kodus jumalakartlik ja palvemeelne õhkkond. Nii koges Tiit juba lapsena mitmeid palvekuulmisi ja vanemate toetavat armastust. Juba nooruses andis ta oma elu Jumalale ja koges Taevaisa juhtimist oma eluteel.
Loe edasi