Aega mul sinu joaks on
Tule, võta mu aega, sest aega mul on.
Tule, vaatame taeva – seal midagi on.
Palju muud mul ei ole, kuid aega mul on,
tõesti aega mul sinu jaoks on.
Igale asjale on määratud aeg
Näitena selleks on Sakussaare koguduse lugu. Augustis 1997. aastal vaimuliku tegevusega alguse saanud ja 26. oktoobril 2001. aastal rajatud kogudus otsustati koguduse ettepanekul aastakonverentsi otsusega sulgeda. Marjana Luist uuris pastor Hans Lahilt ja tema abikaasalt Sirlylt, kuidas jõuti koguduse sulgemise otsuseni ja millist muutust on Sakussaare kogudus tegutsemisaastate jooksul toonud.
Loe edasiAastakonverents
17.-19. juunil toimus Tallinnas Eesti Metodisti Kiriku aastakonverents, millest võtsid osa EMK vaimulikud, koguduste esindajad ja tööharude juhid. Aastakonverentsil arutati mitmeid kirikuga seotud küsimusi, kuulati superintendendi ja erinevate tööharude aruandeid ning tähistati kahe emerituuri jääva vaimuliku – Hans Lahi ja Sergei Sutškovi – kauaaegset teenimist kirikus.
Loe edasiSuvekonverents
„Ainus asi, mis oli suvekonverentsi puhul halvasti, oli see, et see sai liiga ruttu läbi!“ Selline tagasiside kõlas mitme osaleja suust. Suvekonverentsil osalejaid oli kokku 198, nendele lisaks külalisjutlustajad, laagrikeskuse personal ja Gideonis elavad ukrainlased. Osalejatest noorim oli 7-kuune, vanim 90-aastane. Suvekonverentsil oli osalejaid seitsmeteistkümnest EMK kogudusest. Lisaks metodistidele oli osalejate hulgas luterlasi, nelipühilasi, baptiste, vabakoguduste liikmeid ja katoliiklasi. Reisipiirangute tõttu kaks suvekonverentsi vahele jätnud Inglismaa grupp oli sel korral taas kohal ja panustas palveteenistuses. Konverentsi osalejate hulgas oli veel ka brasiillasi ja kaks Saksamaa misjoniorganisatsiooni esindajat, kes varustavad igal suvel suvekonverentsi telkide ja mööbliga.
Loe edasiAjakirja koduteel teemade arutelu Zoomis
26. juuni õhtul toimus internetis, Zoomi keskkonnas Püha Vaimu teemaline veebinar. Sel teemal oli palutud oma mõtteid jagama EMK Tapa koguduse liige Tanja Lepik, EELK Tartu Pauluse koguduse liige ja õpetaja ametit pidav Laura Herm ning Nõmme Baptistikoguduse pastor Veikko Võsu.
Loe edasiMa tahan selle aia eest hoolitseda
Ameerika Ühendriikides Nashville’i osariigis asuv Calvary metodisti kogudus on olnud pikaaegne partner Tähetorni lastekeskusele. Kogudus panustab Tähetorni töösse palvete, finantside, suhete, vabatahtliku töö ja suvelaagrite korraldamisega. Calvary koguduse poolt on seda koostööd vedamas Genna Mansperger, kes on alates 2004. aastast igal suvel (välja arvatud kaks koroona-aastat) kokku pannud grupi koguduse liikmetest, korraldanud rahakogumiskampaaniaid ja tulnud Eestisse laagrit läbi viima.
Marjana Luist käis juuni lõpus Tähetorni lastelaagris, kus GENNA MANSPERGER, ANDY MORRIS ja PHILLIP KAUFMAN olid koos teiste ameeriklaste ja Tähetorni töötajatega laagrit korraldamas, ning uuris neilt, mis põhjusel nad seda kõike järjepidevalt teevad.
Loe edasiToimetajalt
Ajakirja kolleegium valis selle numbri fookusesse teema, mis on ühest küljest seletamatu ja teisalt kõikehõlmav – Püha Vaim.
Tema Jumalik vägi on meile kinkinud kõik, mis on vajalik eluks ja vagaduseks, Tema tundmise kaudu. Meile on kingitud kõige kallimad ja suuremad tõotused, et te nende kaudu võiksite põgeneda kaduvusest, mis valitseb maailmas himude tõttu, ja saada jumaliku loomuse osaliseks.
2Pt 1:3-4
John Wesley võrdles Püha Vaimu toimimist loomuliku hingamisprotsessiga. Armuvahenditest osa saades loome oma mõtetes ja südames Püha Vaimu tööks sobiva keskkonna, selleks et Jumala Vaim saaks puhuda meie sisse oma eluandvat ja pühitsevat hingeõhku. Kristlastena hingame seda Jumala poole tagasi armastuse, kiituse ja palvega. Vaimu hingusest ehk Püha Vaimu tuulest muutuste kontekstis kirjutab oma artiklis ka piiskop Christian Alsted.
Wesley sõnul ei ole Püha Vaim mitte üksnes täiuslikult püha iseeneses, vaid ka kõige pühaduse vahetu põhjus meis. Temalt saame väe Jumalat uskuda, armastada ja teenida, Püha Vaim puhastab ja pühitseb meid, parandab meie tahet ja juhatab meid meie tegudes. Tema valgustab meie arusaamu, kinnitab meie lapseõigust, uundab meie olemust ja ühendab meid Kristusega. Tundest olla Jumalaga üks saad lugeda Sirly Lahi artiklist (lk .?).
Jumala Vaimuga ühishingamise kaudu kasvab meie pühitsus, Jumala tunnetus ja taastub pattulangemisel kaotatud jumalanäolisus. Püha Vaimu vägi võimaldab meil kasvada Kristuse sarnasuses, kuni saavutame täieliku pääste pattudest ja täiusliku armastuse. Püha Vaimu tööd meie pühitsusprotsessis ja teenimises kirjeldab superintendent Robert Tšerenkov oma artiklis (lk .?).
Soovin, et Püha Vaimu töö toimiks meie kõigi sees sama loomulikult kui hingamine, tuues esile sarnast muutust ja väge, mida kirjeldavad pastorid nendega tehtud intervjuudes (lk .?).
Eesti Sõprade kohtumine
Eesti Metodisti Kirikul on palju sõpru Ameerika Ühendriikides. Suur hulk neist on koondunud Eesti Sõprade nimelisse gruppi. Igal kevadel on toimunud Eesti Sõprade grupi koosolekud, kus on osalenud ka EMK esindajad. Pandeemia tõttu on füüsilised kohtumised asendunud virtuaalsetega. Nii ka sel aastal. Eesti Sõprade kohtumine toimus 6. ja 7. mail Zoomi keskkonnas.
Loe edasiMetodisti vaimulike osaduspäevad
18. ja 19. märtsil kogunesid EMK vaimulikud Tallinnas õppe- ja osaduspäevadeks.
Loe edasiElu Pühas Vaimus
Toimetaja Marjana Luist intervjueeris vaimulike õppe- ja osaduspäevadel mõningaid pastoreid ning küsis neilt, milline on elu Pühas Vaimus, kuidas intervjueeritavad kogevad Püha Vaimu juhtimist ning mida on vaja selleks, et olla Püha Vaimu poolt juhitud.
Loe edasiSemjonovid
Debora (6) ja Nathaniel (2,5). Dmitri on koguduse pastor. Tema abikaasa Irina töötab koolis õpetajana. Kõige huvitavam töö on aga Deboral ja Nathanielil – nemad käivad lasteaias.
Loe edasiIn Memoriam – Heino Seppel
Heino Seppel (29.09.1948–6.03.2022) sündis Reeküla koguduse pastori Johannes Seppeli perre, kus oli kokku 10 last. Oma nooruspõlve veetis Heino Saaremaal ning seejärel asus elama Tallinnasse, kust leidis endale abikaasa Malle. Olles küll kristlikus peres kasvanud laps, elas Heino mingi perioodi oma elust siiski maailma radadel. Kirikusse jõudis ta uuesti oma laste kaudu, kes hakkasid aktiivselt kirikus käima ja kutsusid sinna ka oma vanemaid.
Loe edasiSinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal – Ps 119:105
Kord pesi minu ema XXL suuruse kampsuni nii väikeseks, et nüüd mahub see selga umbes 2-aastasele lapsele. Ta ei pööranud tähelepanu pesumasina tootja poolt koostatud instruktsioonile ning kampsun sai rikutud.
Loe edasiÜMK ja EMK tulevik
Viimaste aastate jooksul on Ühinenud Metodisti Kirikus (ÜMK) räägitud võimalikust lõhenemisest, mille põhjuseks on erinevad seisukohad inimseksuaalsuse küsimuses ja – nagu T. Lilleoja oma artiklis esile toob – on erimeelsuse juur peidus küsimuses, kas primaarseks autoriteediks peetakse Pühakirja õpetust või sellega vastuolus olevaid kaasaegse ühiskonna seisukohti.
Loe edasiKannibalidki teevad misjonit
30. jaanuaril toimus Zoom’is ajakirja Koduteel VEEBINAR „Kes tahab saada mi_jonäriks?“.
Mõtteid misjoni teemal jagasid Lea Kübar, Andrus Kask, Ele Paju, Stanislav Ossipov. EMK Teoloogilise Seminari praktilise teoloogia ja missioloogia õppejõud Hindrek Taavet Taimla sidus kuuldud mõtted tervikuks ning endale üllatuseks sattus ta veebinaril „miljonimängu“ osalejaks. Kahjuks jäi sümboolne miljon võitmata, kuna isegi misjonimeelse Taaveti jaoks tundus liiga võimatu, et 100 aastat tagasi panid Albaania misjoni jaoks korjanduse kokku just Aafrika kannibalid, mitte Aafrika invaliidid, nõiad ega orjad.
Loe edasiLastenurk
Selle QR koodi taga on peidus õpetlikud ning aegumatud piiblilood ja laulud.
Loe edasiTe saate väe Pühat Vaimult, kes tuleb teie üle ja te peate olema MINU TUNNISTAJAD. Ap 1:8
Mitte väga kaua aega tagasi tõi sõna “misjonär” meie kujutlusse riskialti inimese, kes läheb kodust väga kaugele võõra kultuuri sekka inimestele rääkima, et nad vajavad Kristust! Justnimelt rääkima, sest lihtsalt teises riigis elamist misjonitööna ei tõlgendatud. Aga kuidas nähakse misjonit tänapäeval globaliseerunud maailmas, kus võõrale maale elama minemine ei ole üksnes hulljulgetele ning kus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel saame oma sõnumit jagada ilmamaa äärteni?
Loe edasi