Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Author

Marjana Luist

Marjana Luist has 50 articles published.

Toimetaja, EMK superintendendi assistent, Reeküla kogudus

Toimetaja veerg

Marjana Luist

Ma ei unusta iialgi su korraldusi, sest nendega sa oled mind elustanud.“  
Ps 119:93 

Küll tahaks ajakirja veerud otsast lõpuni täita kevade, ärkamise ja muude rõõmsate teemadega, kuid murrangulises ajas olles tuleb rääkida ka elevandist, nagu Mark Nelson oma artikli pealkirjastas, ehk teemast, mis kõigi tähelepanu köidab ja muret tekitab.  

Seoses väljaastumisega organisatsioonist, mille liikmed oleme olnud, tuleb selgemalt esile see, mille poolest me erineme, mis on need erimeelsused, mille tõttu peame paremaks end Ühinenud Metodisti Kirikust lahti haakida. Nendele küsimustele vastavad mitmed artiklid selles ajakirja numbris.  

Seniste arusaamiste ja seisukohtade muutumine ühiskonnas, aga ka kirikus viivad küsimuseni – mis on tõde. Eriarvamuste puhul tuleb minna juurteni välja ja selgeks teha, mille alusel me hindame üht arvamust tõeks ja teist valeks. Kui erinevad põhimõttelised seisukohad viivad selleni, et tunneme vajadust ühise nimetaja alt lahkuda, tuleb taas endale meenutada, mis on meie usu põhialused ehk vundament, mille osas me järeleandmisi ega kompromisse teha ei saa. Sellised põhimõtted on tugevalt seotud meie identiteediga. Pöördelistest aegadest tulenev vajadus meelde tuletada, millisest autoriteedist lähtuvad meie seisukohad, on ajakirja Koduteel fookuses sel aastal Eesti Metodisti Kiriku identiteet ja selle alustalad.  

Metodistliku liikumise rajaja John Wesley teoloogiast tulevad esile neli ususammast ehk autoriteeti, millest meie usk lähtub: Pühakiri, traditsioon, mõistus ja kogemus. Nelja usualuse kombinatsiooni nimetatakse wesleylikuks kvadrilateraaliks. Igale ususambale pühendame 2023. aastal ühe ajakirja numbri.  

Käesolev number keskendub teemale ustavus Pühakirjale. End „ühe raamatu inimeseks“ nimetanud John Wesley pidas Pühakirja teiste usualustega võrreldes ülimuslikuks. Ta iseloomustas Piiblit kui kõige puhtamat ja vääruslikumat jumaliku tõe süsteemi, taevase tarkuse allikat. Jumala Sõna meie usu ja identiteedi alusena on ülimuslik. Wesley defineeris mõiste „metodist“ kui keegi, kes elab Piiblis esitatud meetodi kohaselt.  

Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi! Ps 119:1 

Jumala Sõna on kõige olulisem autoriteet, mille järgi me metodistidena hindame, mis on tõde ja mis on vale. Kui meie identiteedi põhialuseks on Piibel, ei saa me kaasa minna seisukohtadega, mis on Pühakirjaga vastuolus. 

John Wesley nägi Pühakirja eesmärgina näidata, kuidas saada päästetud. Tema sõnul on lunastus „kogu Piibli sisu, terve Piibli üdi“. Seda mõtet kinnitab ka Jk 1:21 „Võtke tasaduses vastu sõna, mis teisse on istutatud ja suudab päästa teie hinge.“ Meie identiteet algab lunastusest. Seda Piibli põhisõnumit oleme kutsutud ka teistele jagama, hoolimata sellest, kui soodsad või ebasoodsad ajad meie käes parasjagu on.  

Rändav kirikuvalitsus

KV Haapsalus

EMK Kirikuvalitsus korraldas oma novembrikuise koosoleku Aseri metodisti kirikus. Põhjuseks oli soov kohtuda Aseri ja selle palvepartnerkoguduse Kunda pastori, juhatuse liikmete ja aktiiviga. Kohtumisel jagati infot koguduses toimuva kohta ning räägiti koguduste muredest ja rõõmudest. Jutuajamise käigus puudutati ka väga praktilisi murekohti, millele kirikuvalitsus koheselt oma nõuga reageerida sai.

Loe edasi

Igale asjale on määratud aeg

Hans Lahi Sakussaares

Näitena selleks on Sakussaare koguduse lugu. Augustis 1997. aastal vaimuliku tegevusega alguse saanud ja 26. oktoobril 2001. aastal rajatud kogudus otsustati koguduse ettepanekul aastakonverentsi otsusega sulgeda. Marjana Luist uuris pastor Hans Lahilt ja tema abikaasalt Sirlylt, kuidas jõuti koguduse sulgemise otsuseni ja millist muutust on Sakussaare kogudus tegutsemisaastate jooksul toonud.  

Loe edasi

Aastakonverents

EMK Aastkonverents 2022

17.-19. juunil toimus Tallinnas Eesti Metodisti Kiriku aastakonverents, millest võtsid osa EMK vaimulikud, koguduste esindajad ja tööharude juhid. Aastakonverentsil arutati mitmeid kirikuga seotud küsimusi, kuulati superintendendi ja erinevate tööharude aruandeid ning tähistati kahe emerituuri jääva vaimuliku – Hans Lahi ja Sergei Sutškovi – kauaaegset teenimist kirikus.

Loe edasi

Suvekonverents

EMK Suvekonverents 2022. Foto: Aivo Parmson

„Ainus asi, mis oli suvekonverentsi puhul halvasti, oli see, et see sai liiga ruttu läbi!“ Selline tagasiside kõlas mitme osaleja suust. Suvekonverentsil osalejaid oli kokku 198, nendele lisaks külalisjutlustajad, laagrikeskuse personal ja Gideonis elavad ukrainlased. Osalejatest noorim oli 7-kuune, vanim 90-aastane. Suvekonverentsil oli osalejaid seitsmeteistkümnest EMK kogudusest. Lisaks metodistidele oli osalejate hulgas luterlasi, nelipühilasi, baptiste, vabakoguduste liikmeid ja katoliiklasi. Reisipiirangute tõttu kaks suvekonverentsi vahele jätnud Inglismaa grupp oli sel korral taas kohal ja panustas palveteenistuses. Konverentsi osalejate hulgas oli veel ka brasiillasi ja kaks Saksamaa misjoniorganisatsiooni esindajat, kes varustavad igal suvel suvekonverentsi telkide ja mööbliga.

Loe edasi

Ma tahan selle aia eest hoolitseda

Lighthouse Genna Mansperger, Andy Morris, Philip Kaufman

Ameerika Ühendriikides Nashville’i osariigis asuv Calvary metodisti kogudus on olnud pikaaegne partner Tähetorni lastekeskusele. Kogudus panustab Tähetorni töösse palvete, finantside, suhete, vabatahtliku töö ja suvelaagrite korraldamisega. Calvary koguduse poolt on seda koostööd vedamas Genna Mansperger, kes on alates 2004. aastast igal suvel (välja arvatud kaks koroona-aastat) kokku pannud grupi koguduse liikmetest, korraldanud rahakogumiskampaaniaid ja tulnud Eestisse laagrit läbi viima.  

Marjana Luist käis juuni lõpus Tähetorni lastelaagris, kus GENNA MANSPERGER, ANDY MORRIS ja PHILLIP KAUFMAN olid koos teiste ameeriklaste ja Tähetorni töötajatega laagrit korraldamas, ning uuris neilt, mis põhjusel nad seda kõike järjepidevalt teevad.  

Loe edasi

Toimetajalt

Ajakirja kolleegium valis selle numbri fookusesse teema, mis on ühest küljest seletamatu ja teisalt kõikehõlmav – Püha Vaim.

Tema Jumalik vägi on meile kinkinud kõik, mis on vajalik eluks ja vagaduseks, Tema tundmise kaudu. Meile on kingitud kõige kallimad ja suuremad tõotused, et te nende kaudu võiksite põgeneda kaduvusest, mis valitseb maailmas himude tõttu, ja saada jumaliku loomuse osaliseks.

2Pt 1:3-4

John Wesley võrdles Püha Vaimu toimimist loomuliku hingamisprotsessiga. Armuvahenditest osa saades loome oma mõtetes ja südames Püha Vaimu tööks sobiva keskkonna, selleks et Jumala Vaim saaks puhuda meie sisse oma eluandvat ja pühitsevat hingeõhku. Kristlastena hingame seda Jumala poole tagasi armastuse, kiituse ja palvega. Vaimu hingusest ehk Püha Vaimu tuulest muutuste kontekstis kirjutab oma artiklis ka piiskop Christian Alsted.

Wesley sõnul ei ole Püha Vaim mitte üksnes täiuslikult püha iseeneses, vaid ka kõige pühaduse vahetu põhjus meis. Temalt saame väe Jumalat uskuda, armastada ja teenida, Püha Vaim puhastab ja pühitseb meid, parandab meie tahet ja juhatab meid meie tegudes. Tema valgustab meie arusaamu, kinnitab meie lapseõigust, uundab meie olemust ja ühendab meid Kristusega. Tundest olla Jumalaga üks saad lugeda Sirly Lahi artiklist (lk .?).  

Jumala Vaimuga ühishingamise kaudu kasvab meie pühitsus, Jumala tunnetus ja taastub pattulangemisel kaotatud jumalanäolisus. Püha Vaimu vägi võimaldab meil kasvada Kristuse sarnasuses, kuni saavutame täieliku pääste pattudest ja täiusliku armastuse. Püha Vaimu tööd meie pühitsusprotsessis ja teenimises kirjeldab superintendent Robert Tšerenkov oma artiklis (lk .?).

Soovin, et Püha Vaimu töö toimiks meie kõigi sees sama loomulikult kui hingamine, tuues esile sarnast muutust ja väge, mida kirjeldavad pastorid nendega tehtud intervjuudes (lk .?).

Marjana Luist
Marjana Luist

Eesti Sõprade kohtumine

Eesti Metodisti Kirikul on palju sõpru Ameerika Ühendriikides. Suur hulk neist on koondunud Eesti Sõprade nimelisse gruppi. Igal kevadel on toimunud Eesti Sõprade grupi koosolekud, kus on osalenud ka EMK esindajad. Pandeemia tõttu on füüsilised kohtumised asendunud virtuaalsetega. Nii ka sel aastal. Eesti Sõprade kohtumine toimus 6. ja 7. mail Zoomi keskkonnas.

Loe edasi

In Memoriam – Heino Seppel

Eino Seppel

Heino Seppel (29.09.1948–6.03.2022) sündis Reeküla koguduse pastori Johannes Seppeli perre, kus oli kokku 10 last. Oma nooruspõlve veetis Heino Saaremaal ning seejärel asus elama Tallinnasse, kust leidis endale abikaasa Malle. Olles küll kristlikus peres kasvanud laps, elas Heino mingi perioodi oma elust siiski maailma radadel. Kirikusse jõudis ta uuesti oma laste kaudu, kes hakkasid aktiivselt kirikus käima ja kutsusid sinna ka oma vanemaid.

Loe edasi
1 2 3
Mine Üles