Metodismi traditsiooniline õpetus sakramentidest
Pärast meie kiriku lahkumist Ühinenud Metodisti Kirikust on mitmed inimesed küsinud minult sakramentide kohta. Küsimused on minuni jõudnud isiklike vestluste ja e-posti vahendusel.
Korduma kippuvad küsimused sakramentide kohta – lihtsalt vastatud
Metodisti kirikus tunnistatakse sakramentidena ristimist ja armulauda. Need ei ole üksnes sümboolsed talitused, vaid armuvahendid, mille kaudu Jumal jagab oma armu, kinnitab usku ja kutsub inimest sügavamasse osadusse Temaga. Artiklis vastatakse lihtsas vormis korduma kippuvatele küsimustele sakramentide tähenduse, läbiviimise, ristimise viiside, vaimuliku rolli, armulauale tulemise ning laste ristimise kohta.
Metodisti kiriku usuartiklitest
Usuartiklid kui sellised on nähtus, mis tekkis Euroopa reformatsiooni ajastul. Põhimõtteliselt on nad kokkuvõtted või sedastused sellest, mida usutakse. Võiksime küsida, milleks formuleerida õpetuslikke aluseid siis, kui Kirik on juba poolteist aastatuhandet tegutsenud, mitmed kirikukogud on õpetusküsimusi arutanud ja need juba ammu sõnastanud usutunnistustes (nt Nikaia-Konstantinoopoli jt). Kas midagi olulist
Isiklikus kogemuses elavaks tehtud usk
Eesti Entsüklopeedia järgi on kogemus konkreetses elusituatsioonis omandatud teadmine ja oskus teha või tegutseda. Mõnda olukorda sattudes on just meie kogemus või selle puudumine aluseks meie tegutsemisele. Mida rohkem on kogemusi, seda teadlikum ja reeglina ka tulemuslikum on meie käitumine. Ladinakeelne sentents experientia est optima rerum magistra viitabki just sellele
Mõistus – usklike komistuskivi või viis armastada Jumalat?
Noored seminari astujad tsiteerivad oma esseedes järgmisi kirjakohti: „Ja minu kõne ja minu jutlus ei olnud inimliku tarkuse meelitavais sõnus, vaid Vaimu ja väe osutamises“ (1Kr 2:4); „Vaadake, et keegi teid ei võtaks saagiks mõtteteaduse ja tühja pettusega, mis vastavad inimeste pärimusele, maailma algjõududele ja mitte Kristusele“ (Kl 2:8).
Traditsioonist
us tühjalt kohalt, kuigi praktikas on seda olnud kohata, kus eriti need liikumised või üksikkogudused, mis eitavad eelnenud kristlust selle ajaloolistes uskkondades, loovad omaenda tõlgenduse, eirates suuremal või vähemal määral Kristuse Kiriku aastatuhandete pikkust pärandit. Ent Evangeeliumi edasiandmine ja vastuvõtmine inimeselt inimesele, paigast paika ja põlvkonnalt põlvkonnale on ristiusu ajaloo
Piibel kui meie identiteedi alus
Artikkel rõhutab Piibli keskset rolli kristliku identiteedi alusena, rõhutades selle jumalikku inspiratsiooni ja autoriteeti. Piibli mõistmine tugineb neljale usualusele: Piiblile, traditsioonile, mõistusele ja kogemusele, kusjuures Piibel on kõrgeim autoriteet. Püha Vaimu roll on esmatähtis Piibli mõistmisel ja rakendamisel, juhtides kristlasi tõe ja Jumala tahte juurde.
Issanda päeva mõiste sünnilugu
Paljud jälgisid telerit 9. novembril 1989, elades kaasa suure eesriide lagunemisele – Berliini müüri maha kiskumisele. Üks Ühendriikides elav pastor meenutab, et samal ajal kui tugevat betoonbarjääri lammutati, kuulis ta rahvast taustal laulmas. Ta tundis ära selle laulu viisi – „See on see päev, see on see päev, mille Issand
Õiglase sõja teoloogia
Tänavu 24. veebruaril alustas Venemaa Ukraina vastu ebaõiglast sõda. Kui sa loed seda artiklit, oled sa tõenäoliselt eestlane või elad Eestis ja seetõttu ilmselt nõustud artikli esimese lausega. Me teame, et see sõda on ebaõiglane, aga miks? Millist mõõdupuud me kasutame? Allpool kirjutan mõõdupuudest, mille kirik on aegade vältel välja
John Wesley ja Piibel
Ühe raamatu inimene Metodismi rajaja John Wesley jaoks oli jumaliku ilmutuse keskmes Piibel. Sageli on tsiteeritud tema kuulsat lauset jutluste kogumiku (ilmus 1746) esimese väljaande eessõnas, mis kõlab järgmiselt: „Andke mulle Jumala raamat, ükskõik mis hinnaga! See kuulub mulle. Selles on teadmised, millest mulle piisab. Olgu ma homo unius libri.“
Piiblilugemise praktiline juhis
Piibel ise ütleb: „Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja.“ (Hb 4:12). Teisal selgitab Jumal prohvet Jesaja vahendusel: „… nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub
21. sajandi misjonitöö uus pale
Paljud teadlased räägivad sellest, et läänemaailma (sh Euroopat) ei saa enam ei üldise eetika ega maailmavaate järgi pidada kristlikuks. Riik ei toimi enam kristliku kiriku kaitsjana nagu vanas Euroopas ning kristlusel puudub silmnähtav eelis või autoriteet teiste religioonide suhtes. Kui muiste nägi kristlik lääs kristluses oma kultuurikeset, siis nüüd on
Mis on kristlik Misjon
Mis on kristlik misjon? Kristlus on misjoniliikumine. Igas evangeeliumis ja Apostlite tegude raamatus läkitab Jeesus pärast surnuist ülestõusmist oma järgijaid, et nad oleksid Tema tunnistajad. Kuid mida misjonäriks olemine täpsemalt tähendab? Üks mitu aastat võõrsil teeninud eesti misjonär on väljendanud kurbust selle üle, et temasse suhtuti kui kangelasse. Kas misjonäriks
And, andmine, andekus
Pühakiri ütleb, et Jumal rõõmustas oma loomistöö üle ja hindas selle väga heaks: „Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea“ (1Ms 1:31). Nii on kogu eksistents saanud alguse Tema tahtest ja nagu Pühakiri selgelt näitab, on Jumala olemus end andmise läbi jagada. Eestikeelse
Sissejuhatus evagelismi teekonnale
Valdava osa tänapäevasest evangelismi puudutavast teoloogilisest arutelust saab koondada ühiste teemade alla. Esiteks on selge, et „evangel-ism“ tegeleb esmajoones evangel’i, evangeeliumi ehk (kreeka k) hea sõnumiga, mida me maailmas edasi kanname. Otsustava tähtsusega on see, kuidas me evangeeliumi olemust mõistame. Teiseks on evangelismi eesmärk, telos, kõige paremini määratletud evangeeliumi enda
Pastorid evangelismist
Meeli Tankleri abiga küsisime kolmelt EMK pastorilt, milliseid evangelismi tahke on nemad oma koguduses esile seadnud – kas rõhk on olnud isikliku pöördumise vajadusel või koguduse kui terviku kutsumusel kujundada evangelistlik õhustik, kus inimesed, kes ei ole Kristust isiklikult oma ellu vastu võtnud, kogevad, mida elu Kristusega võib tähendada? Räpina
Kuidas Jeesus muutis evangeeliumi mõistet
Sõna evangelion (εὐαγγέλιον) tähendas algselt kreeka keelekasutuses tasu heade uudiste eest, mis aja möödudes teisenes võidusõnumiks lahinguväljalt. Kuna uudised tollal levisid sama kiirelt kui sõnumitooja jalad jooksid (või hobune ratsutas), siis sellise sõjalise rõõmusõnumi levik sõltus tavaliselt ühest konkreetsest inimesest – seal polnud otseselt midagi üleloomulikku või jumalikku. Aga kuidas
