Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Fotol naisterahva müts pommirusude sees.

Õiglase sõja teoloogia

Tänavu 24. veebruaril alustas Venemaa Ukraina vastu ebaõiglast sõda. Kui sa loed seda artiklit, oled sa tõenäoliselt eestlane või elad Eestis ja seetõttu ilmselt nõustud artikli esimese lausega. Me teame, et see sõda on ebaõiglane, aga miks? Millist mõõdupuud me kasutame? Allpool kirjutan mõõdupuudest, mille kirik on aegade vältel välja kujundanud ja mida paljud kristlased on õigeks pidanud.

Kristlik arusaam sellest, milline sõda on õiglane sõda, on mõjutanud ja kujundanud ka rahvusvahelisi organisatsioone nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Kuigi nende põhimõtete kasutegur ÜRO-s on küsitav, kuna sõdivate riikide juhid on võinud suvaliselt valida, kas neid järgida või mitte, on ometi asjakohane mõtiskleda sõjast ka kristlikus kontekstis, et olla paremini valmistunud nende argumentideks, kes meiega ei nõustu, või anda meile endile vaimses mõttes selgus selles, miks me kristlastena tohime kanda endas tunnet, et see sõda on väär.

Õiglase sõja teoloogia allikad

Püha Augustinuse hääl kõlas IV-V sajandi Hippos, mis on tänapäeval Alžeeria territoorium. See suur piiskop oli esimene kristlane, kes kõneosavalt sõnastas kristlikud põhimõtted, mida nüüdseks tuntakse õiglase sõja teooriana.

Lihtsustatult võiks väita, et enne Augustinust olid kristlased patsifistid. Pühendunud kristlased nägid sõda rikutud inimsüdamete mürgise kaasnähtusena. Sõda oli võrdeline tapmisega. Eetiline raamistik, mis puudutas kõike vägivallaga seostuvat ja oli asendanud Vana Testamendi moraalsed printsiibid, toetus kirjakohtadele Matteuse 15:19 (viitab otseselt kahele eelmisele lausele), Matteuse 5:39 (teise põse pööramine) ja muudele sarnastele kirjakohtadele. Selle varakristliku vaate toetajad kuulusid valdavalt vaeste ja õigusteta inimeste hulka, omades vähe või üldse mitte poliitilist võimu ning keeldudes teenimast Rooma sõjaväes, kuna sellega ühinedes oleksid nad olnud sunnitud vanduma truudust Rooma paganlikele jumalatele. Vagade kristlastena ei saanud nad seda teha.

Augustinuse päeviks oli kristlusest aga saanud Rooma impeeriumi riigiusk. Enam ei olnud kristlased ühiskonna heidikud, nüüdseks võis neid leida ka kohtunikutoolist ja keisritroonilt. Elu ja surma, sõda ja rahu puudutavad otsused langetati pühendunud kristlaste eesistumisel. Nüüdseks tuli kirjakohti nagu Rm 13:4, mis väidab, et ülemused „ei kanna mõõka asjata“, pidada juhtnööriks kristlikele juhtidele, kellel tuli teha otsuseid seaduste täitmise, ühiskondliku korra ja riigikaitse küsimustes; otsuseid, mis sisaldasid ka hukkamist. Augustinus ja teised teoloogid, kes tema mõttekäike edasi arendasid, püüdsid luua mudeli, mis viiks vägivalla minimaalsele tasandile, samas õigustades seda nii palju kui võimalik, ja jääda kooskõlla evangeeliumisõnumile omase vägivallatuse sõnumiga.

Õiglase sõja teoloogia

Sõja ja rahu peatükk „Vene Õigeusu Kiriku sotsiaalses kontseptsioonis“võtab hästi kokku ajaloolise kristliku õpetuse, nagu see on ajas kujunenud, käsitledes õiglast sõda ja selle vastandina „agressiivset sõda“. Sarnased kriteeriumid võib leida ka roomakatoliku kiriku katekismuses ja muudes teoloogilistes kirjutistes. Ometi valisin just vene õigeusu dokumendi, sest minu arvates näitab see, et neidsamu mõõdupuid tunnustab jätkuvalt ka hetkel nii sõjakalt käituva rahva suurima ametliku kiriku õpetus.

See dokument võtab hästi kokku olemusliku kurjuse, mis peitub mistahes sõjas, tunnistades samas, et elades selles langenud maailmas „kirik, tunnistades sõja kurjuse ilminguks, ei keela oma lastel neis vaenutegudes osaleda, kui kaalul on naabrite turvalisus ja jalge alla tallatud õiguse taastamine. Sel juhul peetakse sõda vajalikuks, kuigi soovimatuks …“.[1] Sõda võib seega olla vajalik kurjus.

Sama dokument toob esile ka asjaolu, et ajaloo vältel toimunud sõdades ei ole õiglase sõja reegleid täielikult järgitud. Ometi on selliste mõõdupuude omamine oluline, sest see võimaldab inimestel neid vähemalt teadvustada ja loodetavasti juhatab osapooli vägivallale piiride seadmise poole. Dokumendis on öeldud: „Õigluse järgimine sõdades oli sageli kaugel täiuslikkusest, kuid üksnes küsimuse püstitamine sõja õiglusest hoidis mõnikord ära inimeste kaldumise äärmuslikku vägivaldsusse.“[2]

Dokumendis on hoolikalt esile toodud ka see, et nii Lääne kristluses (roomakatoliku kirikus) kui ka Ida kristluses (õigeusu kirikus) kasutatud õiglase sõja kriteeriumite vahel valitseb täielik harmoonia.[3] Paljud protestandid ja sekulaarsed autorid kasutavad neidsamu või sarnaseid kriteeriume konflikti õiguspärasuse hindamisel. Need kriteeriumid puudutavad nii küsimust, kas antud osapoolel on õigus sõtta astuda (jus ad bellum) kui ka küsimust, kas osapoolte käitumine sõjas on vastuvõetav (jus in bello). Loetlen need kriteeriumid, kasutades sõnastust vene õigeusu dokumendis ja lisades mõned omapoolsed mõtted terminite tähendusest, toetudes ka teistele allikatele.

  • Sõda kuulutatakse välja õigluse taastamiseks

Sõja alustamiseks peavad olema õiglased kavatsused: see tähendab ausat ja seaduslikku alust õigluse taastamiseks. Isegi juhul, kui aset on leidnud ebaõiglus, ei loo see kohe õigust sõtta astuda. Sõja alustaja õigus peaks olema suurem kui tema vastase oma.

  • Sõda kuulutatakse välja õiguspädeva juhi poolt

Sellele viidatakse ka kui kompetentsele autoriteedile. Sõja algatajaks on pädev võimuorgan, mida tunnustatakse seaduslikult valitseva võimuna. Sealjuures on oluline, et see poliitiline võimuorgan toimiks seaduslikul alusel ega kasutaks mistahes pettust sõjaliste operatsioonide põhjendamiseks (nt alustades sõda mingi muu termini varju peitudes).[4]

  • Jõudu ei kasuta mitte üksikisikud ega rühmad, vaid administratiivvõimu esindajad, kes on määratud ülalt.

Sõda ei tohi kuulutada lihtsalt kaotatud territooriumi tagasivõtmiseks või minevikus toimunud ebaõigluse eest kättemaksmiseks. Põhjuseks saab olla vaid otsene oht rahva elule või põhilistele inimõigustele.

  • Sõda kuulutatakse alles pärast seda, kui on kasutatud ära kõik rahumeelsed meetmed vastaspoolega läbirääkimiseks ja varasema olukorra taastamiseks.

Kõik poliitilised lahendusteed peavad olema läbi proovitud enne sõtta astumist. Need protsessid võivad endas kanda ka märkimisväärseid kompromisse, kuid kompromisse nähakse siin väikese hinnana, mida tuleb maksta sõjast hoidumise nimel.

  • Sõda kuulutatakse vaid siis, kui on põhjendatud ootused seatud eesmärkide saavutamiseks.

Kui puudub šanss võiduks või seatud eesmärkide saavutamiseks, ei ole sõda õigustatud, sest see põhjustab rohkem halba kui head. On oluline, et püstitatud eesmärgid taastaksid rahu, taastaksid korra ja tooksid kasu mitte ainult sõja alustajale, vaid ka vastaspoolele. Ken Collinsi sõnul „Kui saavutad sõjalise võidu, kuid lood suurema kaose kui see, mida läksid korda seadma, ei kujuta sõjaline võit endast mingit edulugu“.[5]

  • Planeeritud sõjalised kaotused ja purustused on olukorrale ja eesmärkidele vastavad (proportsionaalsete vahendite printsiip).

Ei ole kohane põhjustada vastasele rohkem kahju, kui vastane põhjustab sulle. Kui vastane soovib liituda kaitselepinguga teiste rahvastega, kes ei ole sinu poolt, ei anna see põhjendust hävitada nende linnu, tappa tsiviilelanikke ja okupeerida või anastada nende maad.

  • Sõja vältel on tsiviilisikud kaitstud otsese vaenutegevuse eest.

Tsiviilelanikke ei tohiks kunagi pidada sõjalise tegevuse sihtmärkideks ja tsiviilisikute surmade vähendamiseks tuleks teha kõik võimalik.

  • Sõda õigustab üksnes soov taastada seaduslik kord.

See oli lühike ja lihtsustatud ülevaade õiglase sõja teooriast. Loodetavasti on sellest abi, kui püüame mõtestada sõda kristlikust vaatenurgast lähtuvalt.


[1] VIII. War and peace | The Russian Orthodox Church (mospat.ru) Accessed April 24, 2022.

[2] VIII. War and peace | The Russian Orthodox Church (mospat.ru) Accessed April 24, 2022

[3] VIII. War and peace | The Russian Orthodox Church (mospat.ru) Accessed April 24, 2022.

[4] Jon Dorbolo (2001) Just War Theory.Just War Theory (archive.org) Accessed April 24, 2022.

[5] Ken Collins, Just War Theology. The Concise Lexicon of Christianity: Teachings, worship, rites, sermons, and terminology. Just War Theology: from the Concise Lexicon of Christianity (kencollins.com). Accessed April 24, 2022.

Foto: Алесь Усцінаў @ Pexels

Märgusõnad:

Veel rubriigis Teoloogia

John Wesley ja Piibel

Ühe raamatu inimene Metodismi rajaja John Wesley jaoks oli jumaliku ilmutuse keskmes
(c)Ullas Tankler

Mis on kristlik Misjon

Mis on kristlik misjon? Kristlus on misjoniliikumine. Igas evangeeliumis ja Apostlite tegude
Mine asukohta Üles