Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

EMK katekismus 1920

Katekismuse taasavastamine

Kristlik õpetus ei ole enam Euroopa ja Põhja-Ameerika kultuurides esikohal. Selline olukord on ka Eestis kestnud juba pikemat aega ja ühiskond sekulariseerub jätkuvalt. Briti Guardiani uudisteportaalis ilmus 2018. aastal artikkel pealkirjaga „Vaikimisi valitsev ristiusk on kadunud: mittekristliku Euroopa tõus“. Artikli põhjal pole enamikul 16-20 aastastest noortest religioosset kuuluvust ning nad palvetavad väga harva, kui üldse. Läänes väheneb pidevalt kristlikku usku tunnistavate inimeste arv. Paljudes Euroopa riikides, nagu näiteks Eestis, puudub 70-80% inimestest religioosne kuuluvus.1

Kahjuks pole näha, et see olukord lähiajal paraneks. Pigem on nii, et Euroopas ja Põhja-Euroopas omab kirik veel vähem mõju ühiskonnale, kuid ühiskond mõjutab üha enam kirikut. Need arengud on nähtavad mõnes maailma paigas, kus paljud maailmale omased väärtused on ka Ühinenud Metodisti Kiriku poolt omaks võetud.

Elame maailmas, kus kirik vajab väga tugevat jüngerluse programmi. Kogudused peaksid hoolikalt kasutama kõiki töövahendeid, millega oma liikmete usku tugevdada, lastele edasi anda ja oma usku maailmaga jagada. Üheks selliseks tööriistaks on katekismus.

Mis on katekismus ja miks on see oluline?

Katekismus on ristiusu põhimõistete kohta käiv juhend, mille formaadiks on küsimused ja vastused. Seda on läbi aegade kasutanud luterlased, roomakatoliiklased, õigeusklikud ja isegi baptistid ning nelipühilased jt. John Wesley toimetas ja andis välja kaks katekismust. Üks oli mõeldud täiskasvanutele ja see on esitatud Wesley koostatud kristliku raamatukogu 14. köites. Tegemist on inglise kiriku kohandatud väljaandega (Westminster Shorter Catechism). Lisaks andis ta välja katekismuse lastele (Instructions for Children). Ühinenud Metodisti Kirik on katekismust kasutanud ja teeb seda jätkuvalt nii Eestis kui mujal maailmas. Ameerika metodistid kasutasid seda varem laialdaselt jüngrikoolituses, kuid katekismus kaotas esialgse tähtsuse 20. sajandi keskel – põhjuseks oli pigem vaimulik allakäik. Autorite William Abrahami ja David Watsoni raamat ühinenud metodistide peamistest veendumustest (Key United Methodist Beliefs) märgib, et kuni möödunud sajandi keskpaigani anti katekismust regulaarselt välja. See traditsioon katkes, kui metodismis hakkasid maad võtma nn revisionistliku teoloogia2 mitmesugused vormid. Kirikule on väga oluline oma usus selgust hoida, sest arusaamad võivad olla paikkonniti väga erinevad ning uued liikmed peaksid selgelt teadma, millega nad ühinevad.

Liberaalsete protestantide ja praeguse traditsioonilise metodisti katekismuse põhitõdede vahel on suur erinevus. Mõlemad pooled on Ühinenud Metodisti Kiriku liikmeskonnas maailmas esindatud. Vaadakem, kuivõrd erinevad on nende arusaamad. Teoloog Roger Olseni järgi pole liberaalsetel protestantidel kindlalt paigas usutõdesid, kuid nad jagavad üldiselt järgmisi veendumusi:

  1. Nüüdisaegsele kultuurile peab andma vähemalt samasuguse või isegi suurema kaalu kui Pühakirjale ja kristlikule traditsioonile.
  1. Protestantlikud liberaalid usuvad inimkonna progressi ja suurt arengupotentsiaali.
  1. Usk, et teoloogia algab inimkogemusega, mitte jumaliku ilmutusega (Piibel), nagu oldi varem veendunud.
  1. Usk, et Piibel on peamine ja klassikaline vaimulik allikas, kuid see pole üleloomulikult inspireeritud ja veatu.
  1. Muud vaated, mida teatud protestantlike liberaalide keskel jagatakse, on skeptilised imede suhtes: keskendutakse Jeesuse inimlikule olemusele ja vähendatakse ning interpreteeritakse ringi tema jumalikkust, rõhutatakse universaalset päästet ning õpetatakse, et kõigis religioonides leidub tõtt, kuigi ristiusus kui absoluutses religioonis võetakse kokku kõigi usundite tõde.3

Traditsioonilisi vaateid samades küsimustes väljendab hästi Timothy C. Tennent oma katekismust käsitlevas raamatus Thirty Questions: A Short Catechism on the Christian Faith („Kolmkümmend küsimust: kristliku usu lühikatekismus“):

  1. „Piibel on standard, mille põhjal tuleb hinnata ja otsustada kõigi ristiusu tõdede üle.“4
  1. Aadama pattulangemise tõttu „sünnime kõik patustena ja meil on loomulik kalduvus pattu teha.“5
  1. Jumal annab endast teada üldilmutuse (loodu kord ja inimese südametunnistus) ja eriilmutuse kaudu (Pühakiri ja Jeesus Kristus), mis väljendab Jumala tahet.6
  1. „…Piibel vahendab meile Jumala eneseilmutust…“, sest Piibli järgi on Kiri Jumalast sisendatud. Pühakiri väljendab Jumala enese suust pärit sõnu.7
  1. Jeesus on Jumal (Kolmainsuse teine isik), täielikult Jumal ja täielikult inimene. Pääste tuleb üksnes Kristuse kaudu.

Katekismuse formaadi abil saab otsustada kiriku tegeliku õpetuse üle. See võib olla pikem või lühem, kuid esitatud on peamised usutõed.

Martin Luther rõhutab oma suure katekismuse eessõnas väljaande sisu olulisust:

See sisaldab minimaalseid teadmisi, mida nõutakse kristlaselt. Kel neid teadmisi pole, seda ei saa kristlaseks pidada või talle sakramenti jagada. Nii on see ka käsitöölisega, kes ei tunne oma tööd ja selle nõudeid. Sellist inimest tuleb tõrjuda kui ebakompetentset.8

Need väga karmid sõnad rõhutavad tõsiasja, et on teatud veendumused, mida kiriku liikmelt oodatakse. Need olulised usutõed leiduvad iga uskkonna katekismuses.

Denominatsioonist sõltumatult sisaldab enamik katekismusi kõige olulisemaid usualuseid: kümmet käsku, Meie Isa palvet, apostlikku usutunnistust (või Nikaia). Lisaks selgitatakse küsimuste-vastuste vormis peamisi usutõdesid, näiteks: mis on Piibel, kes on Jumal, kuidas saada päästetud jm? Mõnel juhul esitatakse lühidalt kiriku seisukoht tänapäeva vastuolulistes küsimustes, milleks on näiteks abort, eutanaasia, samasooliste abielu jm. Mõned katekismused on lühikesed (vähem kui 30 väikest lehekülge), teised võivad olla enam kui 500 lk pikkused. Igal juhul on tegemist väga kasuliku materjaliga kristlaste ja otsijate õpetamisel erinevate denominatsioonide ja traditsioonide poolt.

Soovitused

Igal metodistil peaks olema isiklik katekismus, mis annab lihtsa ülevaate üldiselt ristiusu ja soovitavalt ka Eesti Metodisti Kiriku peamistest usutõdedest. See aitab oma usku mõista ning seda teistega jagada. Allpool on parim valik eesti- ja ingliskeelsetest katekismuste väljaannetest.

Eesti Metodisti Kiriku parim katekismus on aastast 1920, mille avaldas Eesti Piiskoplik Metodisti Kirik. Väljaande autoriks oli dr W. Vast ja selle tõlkis eesti keelde Martin Prikask. Raamatus on vastused 350 küsimusele kristliku usu kohta ja sellel on kõik traditsioonilise katekismuse tunnused. Väljaandel on väärtuslik sisu, kuid kahjuks on seda keeruline hankida.

Martin Lutheri suur ja väike katekismus selgitavad suurepäraselt usu aluseid, nagu neid esitavad apostlik usutunnistus, Meie Isa palve ja kümme käsku. Lisaks leiduvad siin vastused peamistele küsimustele, mida usu kohta esitatakse. Kuna need väljaanded on loodud luterlikku perspektiivi silmas pidades, võivad sakramentide kohta käivad kommentaarid erineda mõneti metodismi arusaamadest. Ometi on neid kasulik lugeda.

Roomakatoliku kiriku katekismus põhineb õpetusel, mille mitmed arusaamad on vastuolus traditsioonilise protestantliku doktriiniga. Siiski leidub selles väärtuslikke vaateid moraaliküsimustele, näiteks abordile, eutanaasiale ja abielule, mida Eestis pole kirjasõnas laialdaselt käsitletud kristliku traditsiooni ja Piibli vaatenurgast. See väljaanne aitab neid probleeme sügavamalt mõista. Suurem osa roomakatoliku kiriku arusaamadest kattuvad Eesti Metodisti Kiriku seisukohtadega, kuigi mitte alati kõigis punktides.

Inglise keeles soovitaksin lugeda Timothy Tennenti raamatut Thirty Questions: A Short Catechism on the Christian Faith või William Abrahami ja David Watsoni kirjutatud Key United Methodist Beliefs. Mõlemad raamatud esindavad klassikalist traditsioonilist ristiusku lähtuvalt wesleylikust perspektiivist. Lisaks on need küllalt lühikesed ja sobivad koguduseliikmete õpetamisel ning aitavad usku teistega jagada.

Oleks väga hea, kui Eesti Metodisti Kirik alustaks projekti 1920. aasta katekismuse kohandatud väljaande kirjastamiseks. See vajaks teatud määral kaasajastamist ning lisada võiks kiriku seisukohti päevateemalistes küsimustes koos piibellike põhjendustega.

Kokkuvõte

Jeesus andis oma õpilastele korralduse teha jüngriteks kõik rahvad ja õpetada neid järgima tema õpetust.9 Katekismus on hea tööriist Jeesuse korralduse täitmisel, sest see aitab kristlastel süvendada oma usulisi teadmisi, et lihtsustada usu jagamist teistega. Katekismus pole üksnes raamaturiiulis hoidmiseks, vaid igapäevaseks lugemiseks. Minu soovitus on kasutada seda nii kodus kui kirikus, aga ka laste õpetamisel. Õpetage selle abil kaasinimesi, taasavastage katekismus!

1 Harriot Sherwood (18. märts 2018) Christianity
as default is gone: the rise of a non-Christian Europe.
The Guardian. https://www.theguardian.com
/world/2018/mar/21/christianity-non-christianeurope-
young-people-survey-religion
2William J. Abraham and David F. Watson, Key
United Methodist Beliefs (Nashville: Abingdon
Press, 2013), 18. Revisionism: õpetuse põhiliste
seisukohtade ümbervaatamine, „parandamine“
liberaalsest perspektiivist lähtuvalt.
3 Roger Olson, The Journey of Modern Theology:
From Reconstruction To Deconstruction (Downers
Grove, Ill: IVP Academic), 128–130.
4 Timothy Tennent, Thirty Questions: A Short
Catechism on the Christian Faith (U.S.A.: Seedbed
Publishing, 2012), 125.
5 Ibid., 48
6 Ibid., 28
7 Ibid., 126
8 Martin Luther, The Large Catechism (U.S.A.:
Fortress Press, 1959), 6.
9 Matteuse evangeelium 28:19–20
Märgusõnad:

Veel rubriigis Teoloogia

Suurim ime ajaloos

Nimi Immaanuel on ristiusu keskmes ja südames. Jesaja 7:14 prohveteeringust pärinev nimi
Piibel

Piibel ja homoseksuaalsus

Viimastel aastatel on lääne ühiskond muutunud aina avatumaks LGBT-elustiilile*, mis tekitab paljudes
Mine asukohta Üles