Viimaste aastate jooksul on Ühinenud Metodisti Kirikus (ÜMK) räägitud võimalikust lõhenemisest, mille põhjuseks on erinevad seisukohad inimseksuaalsuse küsimuses ja – nagu T. Lilleoja oma artiklis esile toob – on erimeelsuse juur peidus küsimuses, kas primaarseks autoriteediks peetakse Pühakirja õpetust või sellega vastuolus olevaid kaasaegse ühiskonna seisukohti.
Loe edasi
Kristlik õpetus ei ole enam Euroopa ja Põhja-Ameerika kultuurides esikohal. Selline olukord on ka Eestis kestnud juba pikemat aega ja ühiskond sekulariseerub jätkuvalt. Briti Guardiani uudisteportaalis ilmus 2018. aastal artikkel pealkirjaga „Vaikimisi valitsev ristiusk on kadunud: mittekristliku Euroopa tõus“. Artikli põhjal pole enamikul 16-20 aastastest noortest religioosset kuuluvust ning nad palvetavad väga harva, kui üldse. Läänes väheneb pidevalt kristlikku usku tunnistavate inimeste arv. Paljudes Euroopa riikides, nagu näiteks Eestis, puudub 70-80% inimestest religioosne kuuluvus.1
Loe edasi
Pietistlike luterlike koguduste eeskujul võttis John Wesley kasutusele väikeste rühmade kontseptsiooni ja teda on nimetatud moodsa väikegrupi kontseptsiooni „isaks“. Algselt nimetati varases metodismis väikegruppe „bändideks” (ingl k band), mis olid moodustunud kas soolisel või abielulisusel staatusel ja mis koosnesid 5-10 inimesest. Wesley julgustas arendama erinevaid väikeseid rühmi, et metodisti koguduste juhid koos lihtliikmetega saaksid sellises kooskäimises oma usule tuge ja uusi väljakutseid.
Loe edasi