Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Autor

Andres Kapp

Andres Kapp on avaldanud 23 artiklit.

EMK Tallinna kogudus

Esimene üleeuroopaline fokolaaride ja nende sõprade kokkutulek

Fokolaaride liikumine on Rooma-Katoliku Kiriku alluvuses. Tuumiku moodustavad täisliikmelisusega ja truudusevande andnud fokolariinid, kes võivad aga olla erinevate kirikute ja kiriklike kogukondade kristlased. Samuti on fokolariinide hulgas maailma peamiste usundite liikmeid, aga ka inimesi, kellel puudub eriline usuline veendumus. Igaüks neist peab kinni liikumise eesmärgist ja vaimust, järgides truult oma usu ja südametunnistuse ettekirjutusi. Liikumise keskme moodustavad seega tsölibaadis elavate meeste ja naiste, fokolariinide kogukonnad, kes pühendavad oma elu Jumalale vaesuse, kasinuse ja kuulekuse tõotusega ning elavad eraldi majapidamistes, mida nimetatakse „focolares”, itaaliakeelsest sõnast „kodukolle”.

Loe edasi

USA Kongressi uue 116. koosseisu usuline taust

3. jaanuari 2019. aasta seisuga on uuenenud USA 116. Kongressi koosseis veidi religioossem kui eelmine. Seevastu Kongressi kristlastest liikmete osakaal on 3. protsendi võrra vähenenud. 115. Kongressi liikmetest nimetasid 91% end kristlasteks, 116. kooseisus oli see protsent langenud 88%-le. Uues Kongressi koosseisus on aga judaiste nelja liikme võrra enam, moslemitele lisandus samuti üks liige, nagu ka unitaarlastele. Kaheksa liikme võrra suurenes „uskmatute fraktsioon”, kes ei avalda oma usulist kuuluvust või selle puudumist.

Kuigi kristlaste arv kongressis on langenud, on kristlased tervikuna – ja eriti protestandid ning katoliiklased – ikkagi veel USA Kongressis ülisuureks enamuseks.

Protestantide leeris on mõned konfessioonid uues koosseisus üle-esindatud nagu näiteks metodistid, anglikaanid/episkopaalid, presbüterlased ja luterlased, pidades silmas nende uskkondade protsentuaalset suurust USA rahvastikus. Seevastu on nelipühilastel oma nelja saadikuga tuntav ala-esindatus (vaid 0,4%) Kongressis, sest nelipühilased moodustavad ca 5% USA rahvastikust.

Kõige suurem ala-esindatus USA rahvastiku ja Kongressi võrdluses on aga nendel, kes ei ole end sidunud mõne religiooniga. USAs nimetab tervelt 23% elanikkonnast end kas ateistideks, agnostikuteks või „mittereligioosseteks”. Kongressis nimetab vaid üks saadik ennast otseselt ateistiks; mittereligioosseid on nüüdses koosseisus kokku 18 saadikut (3,4% (+8)) 534 liikmest.

USA Kongressi 116. koosseis. (Sulgudes on parteiline kuuluvus vabariiklased / demokraadid.)

293 protestanti (176 / 117)
163 katoliiklast (64 / 99)
5 ortodoksi (5 / 1)
34 juudiusulist (2 / 32)
10 mormooni (9 / 1)
3 moslemit (3 / 0)
3 hinduisti (0 / 3)
2 unitaarlast (0 / 2)
1 ateist (0 / 1)
18 mittereligioosset (0 / 18)

Suurematest protestantlikest konfessioonidest on USA Kongressis arvukamalt esindatud: (sulgudes lisatud parteiline kuuluvus vabariiklased / demokraadid)

Baptistid 72 (61 / 11)
Metodistid 42 (32 / 10)
Anglikaanid/episkopaalid 26 (22 / 4)
Presbüterlased 26 (13 / 13)
Luterlased 26 (19 / 7)
Kongregatsionalistid 4 (2 / 2)
Nelipühilased 4 (4 / 0)
Adventistid 2 (2 / 0)

Umbes pooled esimest korda valituks osutunud uustulnukatest on protestandid (49%) ja kolmandiku moodustavad katoliiklased (30%). Lisaks on kaks uustulnukat mormoonid ja üks ortodoksi (õigeusu) kristlane.

Uustulnukate hulgas on ka seitse juudiusulist ja kaheksa saadikut, kes ei soovi oma usutunnistust nimetada, samuti kaks moslemit.

Koostanud: Andres Kapp
http://www.pewforum.org/2019/01/03/faith-on-the-hill-116/ põhjal

Eesti Vabariigi 101. Aastapäev

Rahvas Pika Hermanni jalamil. Foto: ERR kuvatõmmis

24. veebruaril tähistati suure pidulikkusega kodumaa 101. aastapäeva. Nagu ikka, alustati aastapäeva varahommikul, päikesetõusu ajal piduliku lipuheiskamisega kõigepealt Narvas ja kakskümmend minutit hiljem Tallinnas ning teistes linnades. Tallinnas oli Toompeale, Pika Hermanni jalamile kogunenud tuhandeid inimesi. Meestelaulu Seltsi meeskoor koos Politsei ja Piirivalve orkestriga alustas hümniga. Sõna võtsid Riigikogu esimees ja EELK peapiiskop Urmas Viilma. Kõlasid ka Enn Võrgu „Eesti lipp” ja Johannes Aaviku „Hoia Jumal Eestit”.

Kell 9 asetati pärgi Vabaduse väljakule võidusamba jalamile. Õnnistussõnad lausus EKN president, EELK piiskop emeeritus Andres Põder.

Kell 10 algas aga aastapäeva jumalateenistus Tallinna Kaarli kirikus. Oikumeenilisel jumalateenistusel osalesid ka vabariigi president, peaminister, kaitseväe juhid, diplomaatiline korpus ning EKN liikmeskirikute juhid. Jutlustas EELK peapiiskop Urmas Viilmaa.

Kell 12 alanud kaitseväe paraadil võttis sõna kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. Kaitseväe paraadi õnnistas peakaplan major Gustav Kutsar.

Õhtul toimus Estonia majas aastapäevale pühendatud kontsert ja pidulik presidendi vastuvõtt peaaegu tuhandele inimesele.

Piduliku päeva lõpetas Tõrvikurongkäik läbi vanalinna umbes 10 000 osavõtjaga. Rahvahulgale esines laulja Tõnis Mägi, kes lõpetas ürituse oma vaimuliku lauluga „Palve”.

Läbi kõikide ettevõtmiste oli meeldivaks tõdemuseks asjaolu, et kaasatud olid Eestimaa kirikute vaimulikud ja kõlas ka Jumala sõna – nii kõnedes kui laulus.

Oli kaunis päev.

Peapiiskop U. Viilma ja president K. Kaljulaid. Foto: EELK Kaarli kogudus Facebookis
Peapiiskop U. Viilma ja president K. Kaljulaid. Foto: EELK Kaarli kogudus Facebookis
Tõrvikurongkäik. FOTO: ERR kuvatõmmis
Tõrvikurongkäik. FOTO: ERR kuvatõmmis

 

Lühike mõtisklus sellest, kui aeg täis sai

„Ta (Maarja, toim.) tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.” (Lk 2:7). Seda evangeeliumi lõiku tsiteeritakse ikka ja jälle jõulude ajal. Meile on kindlasti kõige tähtsamaks fakt, et maailma sündis Päästja, Jeesus Kristus – tõeline Jumal ja samas ka tõeline inimene. Jah, Päästja on sündinud. Apostel Paulus sekundeerib evangelistile, kirjutades sellest sündmusest lakooniliselt oma kirjas galaatlastele: „Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja…” (Gl 4:4) – nii see oli.

Loe edasi

Paavst Franciscus väisas Eestimaad

„Armastus ei ole surnud. Ta kutsub meid ja läkitab meid välja. Palugem apostellikku tugevust, et viia evangeelium inimesteni ja mitte teha oma kristlikust elust mälestuste muuseumi.” (Paavst Franciscus kohtumisel Eestimaa noortega Kaarli kirikus 25. sept 2018 AD.)

„Olla mäluga maa, tähendab mäletada, et see, mille olete tänapäeval saavutanud, on saavutatud tänu eelkäijate pingutustele, raskele tööle, vaimsusele ja usule. Tänulike mälestuste hoidmine võimaldab tunda tänastes saavutustes ära ajaloo viljad, mille on loonud kõik need mehed ja naised, kes nägid vaeva selle nimel, et vabadus oleks võimalik. See omakorda kutsub teid üles neid austama, valgustades sellega uued rajad tulevastele põlvedele.” (Paavst Franciscus kohtumisel Eestimaa poliitikute ja kultuuritegelastega Kadrioru Roosiaias 25. sept 2018 AD.)

„Teie olete oma ajalooga näidanud, et tunnete uhkust, olles eestlased. Te lausa laulate sellest sõnadega „eestlane olen ja eestlaseks jään“ ning et „see on uhke ja hää“. Kui ilus on seda ühe rahva suust kuulda! Kui ilus on olla vaba ja iseseisev!” (Paavst Franciscus pühal missal Vabaduse platsil 25. sept 2018 AD.)

Need kolm tsitaati paavstilt jäid minu mällu eriliselt kõlama. Sellega võiks võtta kokku sõnumi, mille katoliku kiriku pea jättis Eestimaale.

Paavst Franciscuse visiit Tallinna kujunes küll lühikeseks, aga see-eest väga intensiivseks. Visiidi jooksul kohtus ta vabariigi presidendi ja valitsusega, tsiviilühiskonna eliidi ja diplomaatilise korpusega Kadriorus presidendi lossi Roosiaias. Sealt edasi liiguti EELK Kaarli kirikusse, kohtumisele umbes 2000 noorega. Kaarli kirikus tervitasid teda ka Eesti Kirikute Nõukogu esindajad, nende hulgas ka ÜMK Põhjala ja Baltikumi piiskop Christian Alsted. Paavst lõunatas birgitiinide kloostris Pirital. Kloostri aeda istutas ta ka puu, jäädvustamaks seda tähtsat külastust. Piritalt sõitis Franciscus edasi Peeter-Pauli katedraali, kus kohtus Ema Teresa õdedega ja nende eluraskustesse sattunud hoolealustega. Kella poole viieks saabus paavst missale Vabaduse platsile, kus teda ootas umbes 12 000 inimest. Enne lennukile asumist kohtus paavst neljasilmavestluses ka peaminister Jüri Ratasega.

Kindlasti oli Rooma piiskopi visiit märgilise tähtsusega, seda enam, et ta külastas Euroopa Liidu kõige usuleigemat riiki.

Infotund Tallinna koguduses

9. septembril toimus Tallinna koguduses infotund. Pastor Joel Aulise ettepanekul soovitakse muuta info-tund regulaarseks, täpsemalt kord kvartalis toimuvaks. Infotunnil tehti tagasivaade suvesündmustele, räägiti pastor Toomas Pajusoo emerituuri suundumisest, noortetööst, kirikukohviku regulaarsest toimimisest, vanemate koguduseliikmete (75+) osadusõhtutest, kiriku küttesüsteemi kavandatavast ümberehitusest. Anti ülevaade ka koguduse rahalisest olukorrast. Sõna võtsid pastor Joel Aulis, emeriitpastor Toomas Pajusoo, juhatuse esimees Urmas Sassian, Matti Hollman ja Vilja Ventsel.

Hageri vennastekoguduse palvemaja 200. aastapäev

15. septembril peeti suure pidulikkusega Hageri vennastekoguduse palvemaja 200. aastapäeva konverentsi. Ruumikasse vanasse palvelasse kogunes rohkem kui sadakond inimest konverentsile „Vennastekogudus – kellele ja miks?” Ka Tallinna metodisti kogudusest oli kohal kümmekond inimest koos allakirjutanuga. Ettekandeid oli mitu, neid modereeris EELK UI professor, kirikuloolane Priit Rohtmets. Tartu Ülikooli dotsent, ajaloolane Andres Andresen pidas loengu „Vennastekoguduse tähendusest Eesti ajaloos”. Edasi astus üles vennastekoguduse peavanem, EELK Must-vee koguduse õpetaja Eenok Haamer sõnumiga „Vennasteliikumise sobitumine maarahva meelde”.

Seejärel esines vennastekoguduse piiskop Friedrich Waas pikema sõnavõtuga „Vennastekogudus Saksa-maal”. Lavastaja ja näitleja Anne Türnpu avaldas oma mõtteid vennastekogudusest Hiiumaa kontekstis, kus toetus oma lapsepõlve-mälestustele. Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere rääkis „Usalduse väärtusest kaasaegses ühiskonnas”.

Peale väikest kohvipausi toimus paneeldiskussioon, seegi kord modereeris Priit Rohtmets. Osalesid Andres Andresen, Anne Türnpu, Eenok Haamer, Tarmo Soo-mere, samuti EELK piiskop Joel Luhamets ning EELK Jüri koguduse õpetaja Tanel Ots.

Pärast konverentsi lõppemist pakuti kõigile osaleja-tele maitsvat suppi, kohvi ja kringlit. Päev lõppes palvetunniga, kus musitseeris EELK Hageri koguduse pasunakoor. Oli igati õnnistatud koosviibimine.

Pühapäeval, 16. septembril toimus kell 10 piiblitund palvemajas, kell 12 jumalateenistus Hageri kirikus. Seejärel lõunasöök palvemaja söögisaalis, pasunakoori kontsert palvemaja õuel. Päeva lõpetas palvemaja 200. aastapäeva pidulik koosolek palvemaja suures saalis koos rohke muusika ja mitmete tervitustega.

Vennastekoguduse liikumise roll Eesti ajaloos, tuues esile nii positiivseid kui ka negatiivseid jooni

Reformatsiooni ühe haruna on Euroopa kirikulukku, eriti aga Eestimaa kirikulukku jätnud ereda jälje vennastekoguduslik liikumine, mida kutsutakse ka pietistlikuks või herrnhuutlikuks liikumiseks. Vennastekoguduse liikumine ehk teiste sõnadega pietism tekkis saksakeelses protestantluses (eeskätt luterlikus kirikus) 17. sajandil; see oli suunatud inimese, aga ka kiriku kui institutsiooni radikaalsele uuenemisele. Oluliseks peeti inimese sisemist vagadust ja usulist ärkamist. Ladinakeelne sõna pietas tähendabki „vagadus”.

Loe edasi

Viis fakti sellest, mida USAs arvatakse Piiblist ja teistest religioossetest tekstidest

1. Vastavalt 2014. aastal toimunud uuringu andmetele väidab umbes kolmandik ameeriklastest (35%), et nad loevad pühakirja vähemalt kord nädalas ja 45% loevad harva või ei loe üldse pühakirja.

Pühakirjade lugemise sagedus usulistes vooludes on väga erinev. Enamik Jehoova tunnistajaid (88%), mormoone (77%), evangelikaalseid protestante (63%) ja ajalooliste mustanahaliste protestantide kirikute liikmed (61%) väidavad, et nad loevad pühakirja vähemalt kord nädalas. Seevastu 65% juutidest väidavad, et nad loevad harva või ei loe kunagi oma pühakirja Toorat.

2. Kolmveerand kristlastest ütleb, et nad usuvad Piiblit kui Jumala sõna. Vastavalt samale uuringule väidavad kaheksa moslemit kümnest (83%), et Koraan on Jumala sõna. Samas juutidest väidab vähemus (37%), et nad peavad Toorat Jumala sõnaks.

Loe edasi

Ristikäik Tallinnas Suurel Reedel

Suurel Reedel, toimus läbi Tallinna vanalinna kirikute ristitee ehk Jeesuse Kristuse kannatustee rännak.

Koos mõtiskluste ja lauludega läbiti ristitee 14 peatuspunkti vanalinna kirikutes, mõeldes kannatusele, inimlikkusele, lunastusele ja Kristusele.

Ristitee algas kell 13 Jaani kirikust ja suundus üle Vabaduse väljaku Vabadussõja võidusamba juurest Peeter-Pauli, edasi aga Oleviste kirikusse. Sealt siirdus ristitee edasi Toomkirikusse.

Euroopa on moraalses ja poliitilises sõjas

Tihti avaldatakse ajakirjanduses kirjutisi, et Euroopa on moraalses ja poliitilises sõjas (vahest ongi nii), kus autorite arvates ühel pool rindejoont on nn populistid ja äärmuslikud poliitilised jõud ja teisel pool demokraatlikud jõud. Ma arvan, et olukord ei ole nii ühene.

Vastasseisus esinevad variatsioonid. Mul tekib tahtmatult küsimus, et kui Euroopa (ja mitte ainult Euroopa) on poliitilises ja moraalses sõjas, siis iga konflikti tekkimiseks peab olema mingi varasem sügavam põhjus. See, mis hetkel juba toimub, väljendades erinevate artiklite autorite sõnadega kus: „Ühed tahavad Euroopat tükkideks kiskuda… EL integratsiooni tagasi pöörata… teised aga Euroopat terve, ühtse ja tugevana hoida…“ Siin tahaksin Euroopa Liidu ühtsuse hoidmise suhtes küsida: millise hinnaga seda püütakse hoida?

Mina näen, et nn demokraatlike jõudude leeri ladvikus hõivavad üha imposantsemaid kohti sotsiaaldemokraatide ja teiste liberaalsete vasakpoolsete leeri kuuluvad „rahvavalgustajad“, kes ammutavad oma eeskujusid nüüdisaegsele vasakpoolsusele omaste ideoloogide mõtetest, rakendades neid ideid oskuslikult ELi rahvastiku- ja kultuuripoliitikas. Sellist ilmingut on hakatud kutsuma kultuurmarksismiks. Kultuurmarksistid näivad lähtuvat osaliselt nn Frankfurdi koolkonna neomarksistlikust ühiskonnateooriast (Loe Vikipeediast: Frankfurdi koolkond oli neomarksistlikku ühiskonnateooriat arendanud koolkond Frankfurdi Goethe Ülikooli juures asuva sotsiaaluuringute instituudis 1931. a). Igatahes on väga suur sarnasus osade ELi vasakliberaalsete demokraatide leeri ja Frankfurdi koolkonna ühe ideoloogi Herbert Marcuse ideedel vähemuste kaitsmisest. Sarnaseid ideid viljeletakse üsna laialdaselt USA liberaalsetes ülikoolilinnakutes, samuti Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa üliõpilaste ringkondades.

Tänapäevased ELi demokraatide tiiva vasakpoolsed jõud on hõivanud oma kaitsva tiiva alla sellised ideoloogiad nagu sotsiaalne õiglus, feminism, uusprogressivism. Tegelikult hakatakse lähtuvalt kul-tuurmarksismist ümber defineerima traditsioonilist konservatiivset arusaama kultuurist, rahvusest, religioonist, rassidest, soorollidest, seksuaalsest orientatsioonist, perekonnast jne. Suures osas lääne traditsioonilises ühiskonnas on tekkinud sellel pinnal väärtuskonflikt.

Ühesõnaga: inimese identiteedi enamik aspekte seatakse kahtluse alla ning püütakse traditsioonilisi ühiskondlikke norme ja standardeid vaidlustada ja ideaalis neid hoopis muuta, et aga tuua kasu väidetavalt rõhutud erinevatele vähemusrühmadele. Kui klassikalises marksismis nähti konflikti kodanluse ja proletariaadi vahel, kusjuures töölisklass oli kannataja rollis, siis kultuurmarksistid on asetanud lääne kultuuriruumis kannataja ja rõhutute rolli mitmesugused/kõik-
võimalikud vähemused.

Vähemuste ahistajateks aga loetakse traditsiooniliste vaadetega inimesi, kes väärtustavad Euroopa kristlikku pärandit, konservatiivset peremudelit, lapsevanemaks olemist, uhkust oma perekonna üle, kodumaa-armastust, uhkust oma etnilise rahvuse ja riigi üle, kristlikku traditsioonilist maailmavaadet, traditsiooniliste soorollide järgimist nii kodus, koolis kui töökohtadel. Konservatiivset, euroopalikku, kristlikku, rahvuslikku kultuuri tähtsustavaid inimesi tembeldatakse tänaseks tihtilugu islamofoobideks, populistideks, natsideks, äärmuslasteks, harimatuteks. Pisut utreerides paistab, et üheks kõige kardetavamaks tegelaseks on saanud paradoksaalsel kombel nii ELis kui Põhja Ameerikas valgenahaline inimene. Kitsamas kategoorias aga keskealine ja pisut veel vanem valgenahaline konservatiivne kristlik mees. Minu meelest on just sellised negatiivsed ilmingud katalüsaatoriks lääne ühiskonnas, mis on tekitanud ägeda vastureaktsiooni ja mis väljendub konservatiivsete rahva- ja usuliikumiste võimsas puhangus.

Viimastel Saksamaa parlamendivalimistel saavutas hea tulemuse populistlikuks nimetatud parempoolne partei Alternative für Deutschland (Alternatiiv Saksamaale). Mina, vastupidiselt mitmete kirjatükkide autoritele ei kardaks, et AfD on Kremli käepikendus. AfD-l on näiteks palju sarnasust parempoolse Iisraeli rahvusliku partei: Yisra’el Beteinuga (Meie kodu on Iisrael), kellel on sarnaselt AfDga suur toetus endise NSV Liidu aladelt emigreerunute hulgas. Nii sealt saabunud juudid kui sakslased on näinud ja maitsenud uuel kodumaal heaolu ühiskonna hüvesid ja kartuses, et moslemitest pagulased võivad hakata ohustama magusat äraelamist, on muutunud kohapeal suuremateks rahvuslasteks kui kohalikud juudid või sakslased ise ongi.

Ka Poolas toimib rahvuslikkuse tõusulaine tihedalt põimununa usuga. Hiljuti vaikis Euroopa peavoolumeedia Poola iseseisvuspäeva tähistamisest paljudes riigi erinevates linnades, ning pigem jäid silma vasakliberaalses võtmes uudised stiilis, et Poolas marssisid paremäärmuslased ja tagurlased. Ca 60 000 osavõtjaga meeleavaldus toimus Varssavis aga hüüdlause „Me tahame Jumalat” all. Sõnavõtjad rõhutasid miitingul vajadust tõusta liberaalide vastu ja kaitsta kristlikke väärtusi. Kutsuti üles kaitsma ka vennalike rahvaste Euroopat ning mitte minema kaasa Euroopale hauda kaevava „multikulti“, migratsiooni ja moraalitusega. Enne seda toimus Poolas veel grandioosne palveüritus, kus tohutu suurel üleriigilisel palveaktsioonil palvetas riigi piiridel sadades paikades roosipärja palvet ligi miljon inimest.

Poola kristlaste eeskujul kogunesid ka Iirimaa saareriigi piiridele palvetama kümned tuhanded Iiri usklikud. Sarnased usulise ja rahvusliku puhangu tendentsid toimuvad nüüdseks ka Tšehhis, Ungaris, Austrias ning ei saa unustada ees ootavaid valimisi Kataloonias.

Euroopa lugu ei ole veel päris lootusetu ja mina usun, et Jumalal on oma lahendus ka Euroopa Liidu umbsõlme jaoks.

Konfliktist osaduseni

27. septembril toimus Tallinnas Eesti Rahvus-raamatukogu konverentsisaalis Reformatsiooni 500. aastapäeva raames konverents Konfliktist Osaduseni.

Lisaks huvitavatele ettekannetele toimus ka samanimelise raamatu eestikeelse tõlke esitlus.

Rahvast oli registreerunud nii arvukalt, et konverents viidi Rahvusraamatukogu väikesest saalist üle suurde saali. Eesti Metodisti Kirikust oli konverentsile registreerinud superintendent Taavi Hollman, EMK Teoloogilise Seminari rektor Meeli Tankler ja allakirjutanu.

Konverents oli inspireeritud dokumendist “Konfliktist osaduseni”, mille koostas 2013 aastal Luterlik Maailmaliit ja Kristliku Ühtsuse Edendamise Paavstlik Komisjon. Konverentsil vaatlesid kahe konfessiooni esindajad ühiselt reformatsiooni ajalugu ja mõjusid, Martin Lutheri teoloogiat ja 50 aastat tagasi alguse saanud oikumeenilist dialoogi.

Konverentsi avasid EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Rooma-Katoliku Kiriku administraator Eestis piiskop Philippe Jourdan. Tervituskõne pidas Saksamaa suursaadik, Eesti siseministri tervituse luges ette Ilmo Au ja Tallinna linnapea kohusetäitja kirja luges ette Juhan Paadam. Põhiettekannetega esinesid Rooma Pontifica Universita della Santa Croce professor, dr Philip Goyet, kes lahkas dokumenti katoliiklikust perspektiivist ja õpetaja, EELK Usuteaduse Instituudi ja Tartu Ülikooli professor dr Thomas-Andreas Põder, kes lahkas dokumenti luterlikust perspektiivist. Kaasettekannetega astusid üles ja arutlesid dokumenti vabakiriklikust perspektiivist EEKBLi pastor dr Meego Remmel ja õigeusu perspektiivist EAÕKi metropoliit Stefanus.

Peale kosutavat lõunasööki toimus aga paneeldiskussioon, kus koos põhiettekandjatega astusid lavale EELK peapiiskop ja RKK eesti piiskop. Lisaks veel ka semiootik professor Mihhail Lotman ja kirjandusteadlane Rein Veidemann.

Konverents lõppes ühispalvusega Rahvusraamatukogu naabruses asuvas Kaarli kirikus.

Meelde jäi meeldivalt ka mitu korda välja öeldud konstateering, et kui katoliiklaste ja õigeusklikega on täieliku kirikuosaduseni veel pikk tee kulgeda, siis luterlastel on juba täielik kirikuosadus ja vastastikune tunnustamine nii anglikaanide, metodistide kui ka reformeeritud kirikutega. Oli igati huvitav ja hästi korraldatud konverents.

EMK Superintentent Taavi Hollman ja Andres Kapp. Foto Endel Apsalon / EELK
EMK Superintentent Taavi Hollman ja Andres Kapp. Foto Endel Apsalon / EELK
EAÕK Metropoliit Stefanus. Foto: Endel Apsalon / EELK
EAÕK Metropoliit Stefanus. Foto: Endel Apsalon / EELK
EEKBL Pastor Meego Remmel, Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan ja EELK piiskop emeeritus Andres Põder. Foto: Endel Apsalon / EELK
EEKBL Pastor Meego Remmel, Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan ja EELK piiskop emeeritus Andres Põder. Foto: Endel Apsalon / EELK

Ristitee Tallinnas ületas kõik ootused

Ülestõusmispühad ja Suur Reede on üle maailma usklike kristlaste jaoks oluline püha. Ka Tallinnas kõnniti läbi Suure Reede ristitee, kus oli sel korral erakordselt palju osavõtjaid. Korraldajate sõnul ületas Tallinna Jaani kirikusse kogunenute arv tuhande piiri. Ristiteele saabunuid tervitasid EELK peapiiskop Urmas Viilma, Püha Tooli apostellik nuntsius Tema Ekstsellents Peapiiskop Pedro López Quintana ja Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Liidu president Erki Tamm.

Ristitee marsruut oli kavandatud nii, et see algas Tallinna Jaani kirikust (EELK), möödus Peeter-Pauli katedraalist (Rooma-Katoliku kirik), Oleviste kirikust (Eesti EKBK Liit) ja Aleksander Nevski Katedraalist (MPEÕK). Lõpuks jõuti välja Tallinna Toomkirikusse (EELK). Ristitee peatuste mõtisklustekstid olid isa Rein Õunapuu sulest ning neid kandsid ette näitlejad Garmen Tabor ja Andres Roosileht.

Kristuse ristitee (Via Crucis) ehk valutee (Via Dolorosa) on Jeesuse surmapäeva mälestamine ja mõtte-
line kaasaskäimine tema kanna-tusteel. See traditsioon on pärit varakeskaja palveränduritelt, kes Jeesust jäljendades käisid Jeruusalemmas läbi sama teekonna, mille Issand suurel reedel kohtukojast hauakoopani läbis. Läbi aegade on sellest välja kujunenud 14 peatusega palveteekond, mida palvetatakse ka mitmetes Eestimaa erinevates kogudustes.

Lisaks Tallinnale toimus ristitee rännak ka Tartus, kus osavõtjaid oli umbes 300, ja muudes Eestimaa
paikades.

EELK 100

26. ja 27. mail toimus Tartus, Pauluse kirikus EELK 100. aastapäevale pühendatud kirikukongress. 1917. aasta 31. mail ja 1. juunil sõnastati Tartus Eesti vaba rahvakiriku idee.  Kongressil esinesid ettekannetega Euroopa Kirikute Konverentsi peasekretär Heikki Huttunen, EELK peapiiskop Urmas Viilma, professor Tarmo Soomere ja professor Margit Sutrop. 

Kongressi raames toimusid vaimulike, kirikumuusikute ning koguduste juhatuste esimeeste konverentsid. Kongressil võeti vastu avaldus kiriku rollist Eesti ühiskonnas, esitleti reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud tervikeset (ümbrik ja postmark) ning kirjutati alla EELK ja Soome Evangeelse Luterliku Kiriku koostöölepingule. Oma tervitused ja õnnitlused EELK-le tema sajanda sünnipäeva puhul olid saatnud või toonud mitmed kiriku- ja riigitegelased Eestist ja välismaalt. Kongressi piduliku jumalateenistuse kandis üle ETV.

Kirikukongressil anti üle ka tänavuaastased Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku teenetemärgid, autasud ja tunnustused. EELK I järgu teeneteristi laureaadid on Euroopa Komisjoni asepresident, Tartu Pauluse koguduse toetaja Andrus Ansip ning Ungari Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tamás Fabiny. EELK II järgu teeneterist anti poliitik Mart Laarile ja vaimulik Gustav Peeter Piirile. EELK III järgu teeneteristi laureaate on sel aastal 19. Välja anti ka 10 EELK koostöömedalit, 2 EELK teeneteristi tunnustusmärki ja 49 EELK aukirja.
EELK uudistest kokkuvõtlikult.

Uudis naabrite juurest

Mähe baptistikogudus jagab oma rõõmu. Mähel taastatakse tagastatud baptistikirikut, mis ehitatud 1939 ja mille punavõim koguduselt ära võttis 1945. 1950. aastal natsionaliseeritud palvemaja peab saama tagasi oma esialgse funktsiooni. Kogudus on teinud palju ettevalmistusi. Nüüd ootavad kogudust ees veel suured ja kulukad ehitustööd: katus, välisfassaad, torn; saali põrand, rõdu ja sisetööd; piksekaitse ja turvasüsteem, parkla, sissesõiduteed, muru, piirdeaed, abi-hoone, sisustus.

Maakondlik palvepäev

EMK Tallinna koguduses toimus 21. mail Tallinna ja Harjumaa maakondlik palvepäev. Palvepäeval osales 16 pastorit, kes teenisid Sõnas ja palves. Kehra koguduse ülistusbänd toetas palveid kauniste ülistuslauludega. Palveõhtu oli Jumala ligioluga õnnistatud. Kohal oli umbes 80 palvelist. Eriliselt rõõmustav oli see, et kohale oli tulnud ka mitme koguduse noori.

Mine asukohta Üles