Suurel Reedel, toimus läbi Tallinna vanalinna kirikute ristitee ehk Jeesuse Kristuse kannatustee rännak.
Koos mõtiskluste ja lauludega läbiti ristitee 14 peatuspunkti vanalinna kirikutes, mõeldes kannatusele, inimlikkusele, lunastusele ja Kristusele.
Ristitee algas kell 13 Jaani kirikust ja suundus üle Vabaduse väljaku Vabadussõja võidusamba juurest Peeter-Pauli, edasi aga Oleviste kirikusse. Sealt siirdus ristitee edasi Toomkirikusse.
Tihti avaldatakse ajakirjanduses kirjutisi, et Euroopa on moraalses ja poliitilises sõjas (vahest ongi nii), kus autorite arvates ühel pool rindejoont on nn populistid ja äärmuslikud poliitilised jõud ja teisel pool demokraatlikud jõud. Ma arvan, et olukord ei ole nii ühene.
Vastasseisus esinevad variatsioonid. Mul tekib tahtmatult küsimus, et kui Euroopa (ja mitte ainult Euroopa) on poliitilises ja moraalses sõjas, siis iga konflikti tekkimiseks peab olema mingi varasem sügavam põhjus. See, mis hetkel juba toimub, väljendades erinevate artiklite autorite sõnadega kus: „Ühed tahavad Euroopat tükkideks kiskuda… EL integratsiooni tagasi pöörata… teised aga Euroopat terve, ühtse ja tugevana hoida…“ Siin tahaksin Euroopa Liidu ühtsuse hoidmise suhtes küsida: millise hinnaga seda püütakse hoida?
Mina näen, et nn demokraatlike jõudude leeri ladvikus hõivavad üha imposantsemaid kohti sotsiaaldemokraatide ja teiste liberaalsete vasakpoolsete leeri kuuluvad „rahvavalgustajad“, kes ammutavad oma eeskujusid nüüdisaegsele vasakpoolsusele omaste ideoloogide mõtetest, rakendades neid ideid oskuslikult ELi rahvastiku- ja kultuuripoliitikas. Sellist ilmingut on hakatud kutsuma kultuurmarksismiks. Kultuurmarksistid näivad lähtuvat osaliselt nn Frankfurdi koolkonna neomarksistlikust ühiskonnateooriast (Loe Vikipeediast: Frankfurdi koolkond oli neomarksistlikku ühiskonnateooriat arendanud koolkond Frankfurdi Goethe Ülikooli juures asuva sotsiaaluuringute instituudis 1931. a). Igatahes on väga suur sarnasus osade ELi vasakliberaalsete demokraatide leeri ja Frankfurdi koolkonna ühe ideoloogi Herbert Marcuse ideedel vähemuste kaitsmisest. Sarnaseid ideid viljeletakse üsna laialdaselt USA liberaalsetes ülikoolilinnakutes, samuti Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa üliõpilaste ringkondades.
Tänapäevased ELi demokraatide tiiva vasakpoolsed jõud on hõivanud oma kaitsva tiiva alla sellised ideoloogiad nagu sotsiaalne õiglus, feminism, uusprogressivism. Tegelikult hakatakse lähtuvalt kul-tuurmarksismist ümber defineerima traditsioonilist konservatiivset arusaama kultuurist, rahvusest, religioonist, rassidest, soorollidest, seksuaalsest orientatsioonist, perekonnast jne. Suures osas lääne traditsioonilises ühiskonnas on tekkinud sellel pinnal väärtuskonflikt.
Ühesõnaga: inimese identiteedi enamik aspekte seatakse kahtluse alla ning püütakse traditsioonilisi ühiskondlikke norme ja standardeid vaidlustada ja ideaalis neid hoopis muuta, et aga tuua kasu väidetavalt rõhutud erinevatele vähemusrühmadele. Kui klassikalises marksismis nähti konflikti kodanluse ja proletariaadi vahel, kusjuures töölisklass oli kannataja rollis, siis kultuurmarksistid on asetanud lääne kultuuriruumis kannataja ja rõhutute rolli mitmesugused/kõik-
võimalikud vähemused.
Vähemuste ahistajateks aga loetakse traditsiooniliste vaadetega inimesi, kes väärtustavad Euroopa kristlikku pärandit, konservatiivset peremudelit, lapsevanemaks olemist, uhkust oma perekonna üle, kodumaa-armastust, uhkust oma etnilise rahvuse ja riigi üle, kristlikku traditsioonilist maailmavaadet, traditsiooniliste soorollide järgimist nii kodus, koolis kui töökohtadel. Konservatiivset, euroopalikku, kristlikku, rahvuslikku kultuuri tähtsustavaid inimesi tembeldatakse tänaseks tihtilugu islamofoobideks, populistideks, natsideks, äärmuslasteks, harimatuteks. Pisut utreerides paistab, et üheks kõige kardetavamaks tegelaseks on saanud paradoksaalsel kombel nii ELis kui Põhja Ameerikas valgenahaline inimene. Kitsamas kategoorias aga keskealine ja pisut veel vanem valgenahaline konservatiivne kristlik mees. Minu meelest on just sellised negatiivsed ilmingud katalüsaatoriks lääne ühiskonnas, mis on tekitanud ägeda vastureaktsiooni ja mis väljendub konservatiivsete rahva- ja usuliikumiste võimsas puhangus.
Viimastel Saksamaa parlamendivalimistel saavutas hea tulemuse populistlikuks nimetatud parempoolne partei Alternative für Deutschland (Alternatiiv Saksamaale). Mina, vastupidiselt mitmete kirjatükkide autoritele ei kardaks, et AfD on Kremli käepikendus. AfD-l on näiteks palju sarnasust parempoolse Iisraeli rahvusliku partei: Yisra’el Beteinuga (Meie kodu on Iisrael), kellel on sarnaselt AfDga suur toetus endise NSV Liidu aladelt emigreerunute hulgas. Nii sealt saabunud juudid kui sakslased on näinud ja maitsenud uuel kodumaal heaolu ühiskonna hüvesid ja kartuses, et moslemitest pagulased võivad hakata ohustama magusat äraelamist, on muutunud kohapeal suuremateks rahvuslasteks kui kohalikud juudid või sakslased ise ongi.
Ka Poolas toimib rahvuslikkuse tõusulaine tihedalt põimununa usuga. Hiljuti vaikis Euroopa peavoolumeedia Poola iseseisvuspäeva tähistamisest paljudes riigi erinevates linnades, ning pigem jäid silma vasakliberaalses võtmes uudised stiilis, et Poolas marssisid paremäärmuslased ja tagurlased. Ca 60 000 osavõtjaga meeleavaldus toimus Varssavis aga hüüdlause „Me tahame Jumalat” all. Sõnavõtjad rõhutasid miitingul vajadust tõusta liberaalide vastu ja kaitsta kristlikke väärtusi. Kutsuti üles kaitsma ka vennalike rahvaste Euroopat ning mitte minema kaasa Euroopale hauda kaevava „multikulti“, migratsiooni ja moraalitusega. Enne seda toimus Poolas veel grandioosne palveüritus, kus tohutu suurel üleriigilisel palveaktsioonil palvetas riigi piiridel sadades paikades roosipärja palvet ligi miljon inimest.
Poola kristlaste eeskujul kogunesid ka Iirimaa saareriigi piiridele palvetama kümned tuhanded Iiri usklikud. Sarnased usulise ja rahvusliku puhangu tendentsid toimuvad nüüdseks ka Tšehhis, Ungaris, Austrias ning ei saa unustada ees ootavaid valimisi Kataloonias.
Euroopa lugu ei ole veel päris lootusetu ja mina usun, et Jumalal on oma lahendus ka Euroopa Liidu umbsõlme jaoks.
27. septembril toimus Tallinnas Eesti Rahvus-raamatukogu konverentsisaalis Reformatsiooni 500. aastapäeva raames konverents Konfliktist Osaduseni.
Lisaks huvitavatele ettekannetele toimus ka samanimelise raamatu eestikeelse tõlke esitlus.
Rahvast oli registreerunud nii arvukalt, et konverents viidi Rahvusraamatukogu väikesest saalist üle suurde saali. Eesti Metodisti Kirikust oli konverentsile registreerinud superintendent Taavi Hollman, EMK Teoloogilise Seminari rektor Meeli Tankler ja allakirjutanu.
Konverents oli inspireeritud dokumendist “Konfliktist osaduseni”, mille koostas 2013 aastal Luterlik Maailmaliit ja Kristliku Ühtsuse Edendamise Paavstlik Komisjon. Konverentsil vaatlesid kahe konfessiooni esindajad ühiselt reformatsiooni ajalugu ja mõjusid, Martin Lutheri teoloogiat ja 50 aastat tagasi alguse saanud oikumeenilist dialoogi.
Konverentsi avasid EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Rooma-Katoliku Kiriku administraator Eestis piiskop Philippe Jourdan. Tervituskõne pidas Saksamaa suursaadik, Eesti siseministri tervituse luges ette Ilmo Au ja Tallinna linnapea kohusetäitja kirja luges ette Juhan Paadam. Põhiettekannetega esinesid Rooma Pontifica Universita della Santa Croce professor, dr Philip Goyet, kes lahkas dokumenti katoliiklikust perspektiivist ja õpetaja, EELK Usuteaduse Instituudi ja Tartu Ülikooli professor dr Thomas-Andreas Põder, kes lahkas dokumenti luterlikust perspektiivist. Kaasettekannetega astusid üles ja arutlesid dokumenti vabakiriklikust perspektiivist EEKBLi pastor dr Meego Remmel ja õigeusu perspektiivist EAÕKi metropoliit Stefanus.
Peale kosutavat lõunasööki toimus aga paneeldiskussioon, kus koos põhiettekandjatega astusid lavale EELK peapiiskop ja RKK eesti piiskop. Lisaks veel ka semiootik professor Mihhail Lotman ja kirjandusteadlane Rein Veidemann.
Konverents lõppes ühispalvusega Rahvusraamatukogu naabruses asuvas Kaarli kirikus.
Meelde jäi meeldivalt ka mitu korda välja öeldud konstateering, et kui katoliiklaste ja õigeusklikega on täieliku kirikuosaduseni veel pikk tee kulgeda, siis luterlastel on juba täielik kirikuosadus ja vastastikune tunnustamine nii anglikaanide, metodistide kui ka reformeeritud kirikutega. Oli igati huvitav ja hästi korraldatud konverents.
Ülestõusmispühad ja Suur Reede on üle maailma usklike kristlaste jaoks oluline püha. Ka Tallinnas kõnniti läbi Suure Reede ristitee, kus oli sel korral erakordselt palju osavõtjaid. Korraldajate sõnul ületas Tallinna Jaani kirikusse kogunenute arv tuhande piiri. Ristiteele saabunuid tervitasid EELK peapiiskop Urmas Viilma, Püha Tooli apostellik nuntsius Tema Ekstsellents Peapiiskop Pedro López Quintana ja Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Liidu president Erki Tamm.
Ristitee marsruut oli kavandatud nii, et see algas Tallinna Jaani kirikust (EELK), möödus Peeter-Pauli katedraalist (Rooma-Katoliku kirik), Oleviste kirikust (Eesti EKBK Liit) ja Aleksander Nevski Katedraalist (MPEÕK). Lõpuks jõuti välja Tallinna Toomkirikusse (EELK). Ristitee peatuste mõtisklustekstid olid isa Rein Õunapuu sulest ning neid kandsid ette näitlejad Garmen Tabor ja Andres Roosileht.
Kristuse ristitee (Via Crucis) ehk valutee (Via Dolorosa) on Jeesuse surmapäeva mälestamine ja mõtte-
line kaasaskäimine tema kanna-tusteel. See traditsioon on pärit varakeskaja palveränduritelt, kes Jeesust jäljendades käisid Jeruusalemmas läbi sama teekonna, mille Issand suurel reedel kohtukojast hauakoopani läbis. Läbi aegade on sellest välja kujunenud 14 peatusega palveteekond, mida palvetatakse ka mitmetes Eestimaa erinevates kogudustes.
Lisaks Tallinnale toimus ristitee rännak ka Tartus, kus osavõtjaid oli umbes 300, ja muudes Eestimaa
paikades.
25 noort metodisti misjonäri kohtusid 14.-20. mail Atlantas, USAs. Eestlased võivad fotodelt rõõmuga leida nii Merlin Metsla EMK Võru Elupuu kogudusest, kes on viimased kaks aastat olnud vabatahtlikuna Brasiilias, kui ka Mary Kuronzwi Zimbabwest, kes on olnud vabatahtlikuna Tallinna metodisti koguduses. Rõõmustame nende kõigi üle!
26. ja 27. mail toimus Tartus, Pauluse kirikus EELK 100. aastapäevale pühendatud kirikukongress. 1917. aasta 31. mail ja 1. juunil sõnastati Tartus Eesti vaba rahvakiriku idee. Kongressil esinesid ettekannetega Euroopa Kirikute Konverentsi peasekretär Heikki Huttunen, EELK peapiiskop Urmas Viilma, professor Tarmo Soomere ja professor Margit Sutrop.
Kongressi raames toimusid vaimulike, kirikumuusikute ning koguduste juhatuste esimeeste konverentsid. Kongressil võeti vastu avaldus kiriku rollist Eesti ühiskonnas, esitleti reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud tervikeset (ümbrik ja postmark) ning kirjutati alla EELK ja Soome Evangeelse Luterliku Kiriku koostöölepingule. Oma tervitused ja õnnitlused EELK-le tema sajanda sünnipäeva puhul olid saatnud või toonud mitmed kiriku- ja riigitegelased Eestist ja välismaalt. Kongressi piduliku jumalateenistuse kandis üle ETV.
Kirikukongressil anti üle ka tänavuaastased Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku teenetemärgid, autasud ja tunnustused. EELK I järgu teeneteristi laureaadid on Euroopa Komisjoni asepresident, Tartu Pauluse koguduse toetaja Andrus Ansip ning Ungari Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tamás Fabiny. EELK II järgu teeneterist anti poliitik Mart Laarile ja vaimulik Gustav Peeter Piirile. EELK III järgu teeneteristi laureaate on sel aastal 19. Välja anti ka 10 EELK koostöömedalit, 2 EELK teeneteristi tunnustusmärki ja 49 EELK aukirja.
EELK uudistest kokkuvõtlikult.
Mähe baptistikogudus jagab oma rõõmu. Mähel taastatakse tagastatud baptistikirikut, mis ehitatud 1939 ja mille punavõim koguduselt ära võttis 1945. 1950. aastal natsionaliseeritud palvemaja peab saama tagasi oma esialgse funktsiooni. Kogudus on teinud palju ettevalmistusi. Nüüd ootavad kogudust ees veel suured ja kulukad ehitustööd: katus, välisfassaad, torn; saali põrand, rõdu ja sisetööd; piksekaitse ja turvasüsteem, parkla, sissesõiduteed, muru, piirdeaed, abi-hoone, sisustus.
EMK Tallinna koguduses toimus 21. mail Tallinna ja Harjumaa maakondlik palvepäev. Palvepäeval osales 16 pastorit, kes teenisid Sõnas ja palves. Kehra koguduse ülistusbänd toetas palveid kauniste ülistuslauludega. Palveõhtu oli Jumala ligioluga õnnistatud. Kohal oli umbes 80 palvelist. Eriliselt rõõmustav oli see, et kohale oli tulnud ka mitme koguduse noori.
25. ja 26. oktoobril 2016 tähistas EELK Usuteaduse Instituut 70. sünnipäeva Rahvusraamatukogu suures saalis kongressiga „Reformatsioon 500 – vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid“.
Kongressile oli kogunenud suur hulk huvilisi – üle kahesaja kuulaja. Ka Eesti Metodisti Kirikust olid registreerunud mitmed osalejad eesotsas superintendent Taavi Hollmaniga, lisaks EMK Teoloogilise Seminari rektor Meeli Tankler, kaitseväe kaplanaadis teeniv Raivo Nikiforov ja mitmed teised, kaasa arvatud allakirjutanu.