Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Väljaanne

Nr 128 - 1 2018

Toimetaja veerg

Tere, armas lugeja!

Kevad on kalendri järgi juba ammu käes, kuid ikka on meil veel tõelise kevade ootus. Vahel teeb see kannatamatuks. Vahel avastad, et ootus polegi nii paha. Ootuse ajal on aega mõelda elu ja oluliste asjade üle järele.

Üks sündmus, mida vajame taas ja taas mõelda – see on Jeesuse ohvrisurm. Iga kevad toob selle sündmuse meie mõtteisse. Ja alati on selles kurbust, lootust, aga ka ülestõusmise ootus. See sündmus on nii oluline, et selle lõpuni mõistmiseks kulubki aastaid.

Tänavu täitus meil ka sada aastat Eesti Vabariigina, mida tähistati nii oma perede keskel kui ka koos rahvaga. Sini-must-valget on tänavapildis ja näoraamatutes rohkem, kui tavaliselt. Ning inimeste ootused on tavapärasest kõrgemad. Loodame siis, et see rõõmus aasta toob kaasa elu ja palju õnnestumisi.

Siiski meenutame sel kevadel ka taevasesse koju minejaid. Toome ära mõned mälestuskillud suurest jumalamehest Billy Grahamist. Tema elu kõnetas paljusid ning seda ka Eestis, keset ranget nõukogude aega. Mäletan isegi oma lapsepõlvest, kui temast juttu oli. Põnev on ju kuulda inimestest, kes on sellisel määral Jumalale pühendunud ja elasid täiesti teistmoodi elu.

Aga nagu ikka – kajastame ka selle ajakirja veergudel metodisti kiriku äsjaseid sündmusi. Lisame ka meenutusi ammustest ajast, sest need meenutused annavad julgust tänases päevas elada.

Õnnistustega, Taimi Pärna

Kevad

Kevad on kui rõõmus haldjas,
lendab ringi, pintsel peos.
Nii saab peagi igast aasast
lilleline kunstiteos.

Roheliseks maalib muru,
puudel pungi paisutab.
Pajukiisusid ta õhtul
tasakesi kaisutab.

Kevadet sa leiad kõikjalt:
metsast, niidult, ojaveest.
Taevaisa, sind ma tänan
selle kauni aja eest!

Kas oled mõelnud ülestõusmise tõele?

Ta võis sel hommikul üles tõustes tunda külma higi oma otsaesisel. Viimaste päevade emotsionaalsed läbielamised olid jätnud oma jälje. Nüüd tuli see kõik uuesti meelde.

Markuse evangeelium 16:6-7: „Ärge kartke! Te otsite ristilöödud Jeesust, Naatsaretlast. Ta on üles äratatud, teda ei ole siin. Kuid minge ütelge tema jüngritele ja Peetrusele: Ta läheb teie eele Galileasse. Seal te saate teda näha, nõnda nagu ta teile ütles.” Aamen!

Peetrus oli Jeesuse 12 jüngri hulgas alati liidri rollis. Viimase nädala sündmuste keskel Jeesuse arreteerimisel astus ta oma õpetaja kaitseks välja, lüües mõõgaga ülempreestri sulase kõrva maha. Ta arvas, et Jumala Poeg vajab tema kaitset ja mõõka! Aga ta eksis. Issandal ei olnud sellist abi vaja. Jeesusel tuli teisele inimesele põhjustatud valu ja kannatus heastada, parandades ülempreestri sulase kõrva.

Kui Jeesus ütles: „Teie kõik taganete minust, sest kirjutatud on: Ma löön karjast, ja lambad pillutatakse laiali“ oli tema vastanud: „Kui ka kõik taganevad, siis mina küll mitte!” mispeale Jeesus ütles: „Tõesti, ma ütlen sulle, täna, selsamal ööl, enne kui kukk kaks korda laulab, salgad sina mu kolm korda ära.” Tema aga vastas kindlalt: „Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind mitte!” (Markuse 14:27-31). Loe edasi

Ühinenud Metodisti Kirik arvudes

Ühinenud Metodisti Kiriku liikmeskond ületas maailmas 12,5 miljonit. Statistika rajaneb peamiselt 2016. aasta andmetel, vähesel määral ka varasemal ja hilisemal aruandlusel. ÜMK Peakonverentsi sekretäri Gary Gravesi andmetel on meie denominatsioonis 12 557 214 tunnistavat liiget ja see peegeldab kiriku liikmeskonna üldist kasvu.

Järgmisel peakonverentsil aastal 2020 osaleb kokku 862 delegaati, pooled vaimulikud ja pooled ilmikud. Delegaatidest esindab USAd 55,9%, Aafrikat 32%, Filipiine 6% ja Euroopat 4,6%. Lisaks on esindatud rida iseseisvaid metodisti kirikuid, kellega ÜMK-l on tihedam koostöö. Kõige suurem delegatsioon, 50 liiget, saabub Põhja-Katanga konverentsist Kongost. Delegaatide arv määratakse kindlaks valemiga, mis võtab arvesse iga konverentsi vaimulike ja ilmikute arvu. Loe edasi

Evangeeliumi sõnum Rooma kirjas

ZOPPO, Marco (b. 1433, Cento, d. 1478, Venezia)

Rooma kirja tekst ptk 12:2 sobib hästi mõtisklemiseks ülestõusmispühade ja nelipüha vahele. Kirja 12 peatükk alustab nimelt selle osaga kirjast, milles Pauluse esitatud üleskutsed ei omaks mingisugust sisu ega jõudu, kui neile ei eelneks toetuspind, millelt lähtuda.  Teoloogilises keeles väljendatuna – üleskutsed eeldavad kindlat lähtekohta, metafoorilises keeles väljendatuna aga oleks see sama, mis nõuda põllumehelt saaki ilma, et talle antaks vahendeid selle tootmiseks.

Rooma kiri (nagu ka evangeeliumid) on ses mõttes huvitav, et see on kirjutatud uskuvatele kristlastele ja lausa kutsutud pühadele, nagu Paulus roomlasi kutsub (1:7).

Näib siis, et ka usklikud vajavad aeg-ajalt evangeelset sõnumit Kristusest ja seeläbi meelde tuletamist oma uuest päritolust. Sest maailm, milles ta elab, ja mis on üsnagi raisus inimese enese tegevuse tõttu, haarab aeg-ajalt uskujad nõnda enda mõju alla, et vajatakse meeldetuletust. Just see on, mida Paulus Rooma kirjaga lisaks õigeksmõistmisele  rõhutab ja seletab – kuidas olla maailmas, kuid mitte maailmast! Sest kristlase osaks on paratamatus  elada „vana” ja „uue” olemisviisi lõpmatus konfliktis.

Loe edasi

Seminar „Emakeelne Piibel meie elus“ Pärnus

27. jaanuaril toimus Pärnus Agape keskuses Eesti Piibliseltsi ja Pärnu koguduste ühine seminar „Emakeelne Piibel meie elus“.

EMK Pärnu Agape kogudust ja piibliseltsi seob pikaajaline koostöö. Läbi aastate on Agape ruumides ikka olnud üleval näitus või on korraldatud mõni ühine üritus. Paljud ehk ei teagi, et Eesti Piibliseltsi taastamise ajal 1990. aastate alguses asus Pärnus piibliseltsi esimene kontor.

Kohale tulnud piiblisõpru tervitas ja seminari juhatas sisse kohaliku koguduse pastor Tõnu Kuusemaa. Seejärel tutvustas Jaan Bärenson keskuse fuajeesse üles seatud näitust „Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini.“

Loe edasi

Läkitus Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva puhul

Armas Eestimaa rahvas!

On möödunud sajand ajast, mil Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsu kohaselt helisesid kirikukellad ning pühakodades ja koolides loeti ette Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele” Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks kuulutamise kohta. Aeg oli täis saanud. Sajandeid rahva südames püsinud unistus oli täitumas.

Kutsume üles austuses ja tänus meenutama ja meeles pidama Eesti iseseisvusele teed rajanud isikuid, sündmusi ja olukordi, sest minevikku teadmata on tume ka tulevik. Seejuures ei tohi me unustada oma rahva kristlikke juuri, mis ühendavad Eestit kogu Euroopa kultuuriga. „Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust”, on tõdenud Hando Runnel. Loe edasi

Aasta tegu

21. veebruaril toimus Estonia kontserdisaalis Pirita linnaosa kontsert „EV 100“. Linnaosavanem Alina Tubli andis „Pirita aasta inimese“ tiitli Mähe Seltsi esimehele Erik Vestile ja „Pirita aasta tegu“ tiitel anti Mähe kiriku taastamise eest. Selle tiitli autasu võttis vastu pastor Ruudi Leinus koos abikaasa Haldiga. Kogu au ja tänu kuulub Jumalale!

Kabinetikoosolek Tallinnas

14.-16. märtsil 2018 toimus Pirita kloostris järjekordne kabinetinõupidamine.

Kaks korda aastas toimuva kabinetinõupidamise eesmärgiks on vaimulik osadus, parimate praktiseeringute jagamine, vastastikune kuulamine, õppimine, üksteise toetamine ning Püha Vaimu juhatuse palumine kirikule meie piiskopkonnas. Hetkel moodustavad kabineti 11 inimest, piiskop ja 10 superintendenti Norrast, Taanist, Soomest, Leedust, Lätist ja Eestist. Seekordse kohtumise üheks üsna oluliseks kõneaineks osutus ÜMK tulevikuküsimus.

Koguneb ju veebruaris 2019 Ameerikas erakorraline ÜMK Peakonverents, et arutluse alla võtta piiskoppide nõukogu peatselt valmiv ettepanek kiriku tuleviku osas. Kutsun siinkohal kõiki lugejaid üles jätkuvatele eestpalvetele kiriku tuleviku eest. Kohtumisel arutleti 2019 Tallinnas planeeritava Koguduse arengu kooli (School of Congregational Development) ettevalmistusega seonduvat, Inglismaa Metodisti Kiriku ja Rootsi Ühineva Kiriku (Uniting Church in Sweden) konverentsidel esindatuse küsimust, noorte misjonimeelsete juhtide võrgustiku loomise temaatikat, koguduste rajamise hetkeseisu, piiskopkonna noorte vaimulike kohtumist ja mitmeid teisi teemasid.

Piiskopkonna noorte vaimulike kohtumine

16.-18. märtsil 2018 toimus Tallinnas, Pirita kloostris Põhjala- ja Balti piiskopkonna noorte vaimulike (pastorid ja diakonid) kohtumine. Kokkusaamine algas reede õhtul ja lõppes pühapäeval jumalateenistusega EMK Tallinna koguduses, kus jutlustas piiskop Christian Alsted. Piiskopkonnas on ligi 30 vaimulikku vanuses kuni 40 aastat. Neist 21 oli võimalus kohtumisel osaleda. Kokkusaamise eesmärgiks oli suhete arendamine ja vaimulikkonna tugevdamine, sest just noored vaimulikud on need, kes kirikut tuleviku päevadel edasi viivad. Osadusaeg oli mõeldud õppimiseks, jagamiseks, kogemuste vahetamiseks ja koos palvetamiseks, aga ka refleksiooniks ja tulevikunägemuse seadmiseks. Minul õnnestus osaleda kohtumise avatervitusel ja ühel õhtupalvusel. Kõige intrigeerivamaks etteasteks oli ilmselt piiskopi poolt sisustatud teema: Asjad, mida seminaris ei õpetatud, kuid mida iga pastor peab teadma.

Reedel, 2. märtsil 2018 tähistas maailma kristlaskond maailma palvepäeva (World Day of Prayer).

Sellel päeval pöörduti Jumala poole Suriname’i naiste loodud palvetekstidega teemal „Kogu Jumala loodu on väga hea!”

Maailma palvepäeva oikumeeniline jumalateenistus peeti Tallinnas, Nõmme Rahu kirikus. Palveid lugesid naised erinevatest Tallinna kogudustest ja kirikutest.

Saime teada Lõuna-Ameerika mandril asuva Suriname’i rikkalikust loodusest, elasime kaasa rahva muredele-rõõmudele. Eriliseks tegi jumalateenistuse Zimbabwest pärit ja aafrika rahvarõivastes Mary, kes srana keeles palveid luges. Muusikaga teenis 50-liikmeline Tallinna oikumeeniline naiskoor, orelil Marika Kahar. Vaimulikku sõnumit jagas Rahu koguduse diakon Toivo Treiblut, aluseks pühakirja tekst 1. Moosese 1:1-31. Kõik, mida Jumal loob, on alati hea! Meie oleme loodud Jumala näo järgi. Me oleme väärtuslikud, sest Jumal armastab meid. Loe edasi

Töövarju projekt Ameerikas

„Uurige välja, mis on kasvava koguduse võtmed,” nii kõlas Wes McConnelli väljakutse viiele noorele EMK pastorile ja töötegijale. Wes on mees, kelle süda on täis armastust ja valu Jumala riigi töö pärast ning kes pühendab oma pensionipõlve koguduse kasvu temaatikale. Ta vaatas kõrgemale oma arvuti ekraanil olevatest graafikutest ning statistikast ja otsustas midagi reaalselt ära teha. Nii sai alguse „Shadowing Program”, mille raames Ele Paju (EMK Räpina pastor), Joel Aulis (Tallinna pastor), Andrei Hinkonen (Jõhvi koguduse Helsinki tööpunkti juht), Triin Tarendi (Jõhvi Petlemma ilmikjuht) ja Vitali Baranov (Tallinn, Aasta Jumalaga projekti juht) kutsuti USAsse Georgia osariiki kaht kõige kiiremini kasvavat kogudust vaatlema ja tööga tutvuma. Wes oli eelnevalt kontakteerunud antud kogudustega, koostanud ajakava ning koos paari Eesti sõbraga ühiselt finantseeriti meie reisi, mis leidis aset 10.-27. veebruaril.

Loe edasi

Viis fakti sellest, mida USAs arvatakse Piiblist ja teistest religioossetest tekstidest

1. Vastavalt 2014. aastal toimunud uuringu andmetele väidab umbes kolmandik ameeriklastest (35%), et nad loevad pühakirja vähemalt kord nädalas ja 45% loevad harva või ei loe üldse pühakirja.

Pühakirjade lugemise sagedus usulistes vooludes on väga erinev. Enamik Jehoova tunnistajaid (88%), mormoone (77%), evangelikaalseid protestante (63%) ja ajalooliste mustanahaliste protestantide kirikute liikmed (61%) väidavad, et nad loevad pühakirja vähemalt kord nädalas. Seevastu 65% juutidest väidavad, et nad loevad harva või ei loe kunagi oma pühakirja Toorat.

2. Kolmveerand kristlastest ütleb, et nad usuvad Piiblit kui Jumala sõna. Vastavalt samale uuringule väidavad kaheksa moslemit kümnest (83%), et Koraan on Jumala sõna. Samas juutidest väidab vähemus (37%), et nad peavad Toorat Jumala sõnaks.

Loe edasi

Ristikäik Tallinnas Suurel Reedel

Suurel Reedel, toimus läbi Tallinna vanalinna kirikute ristitee ehk Jeesuse Kristuse kannatustee rännak.

Koos mõtiskluste ja lauludega läbiti ristitee 14 peatuspunkti vanalinna kirikutes, mõeldes kannatusele, inimlikkusele, lunastusele ja Kristusele.

Ristitee algas kell 13 Jaani kirikust ja suundus üle Vabaduse väljaku Vabadussõja võidusamba juurest Peeter-Pauli, edasi aga Oleviste kirikusse. Sealt siirdus ristitee edasi Toomkirikusse.

Rõhumise alt hingamisse

Kasvasin maal ja olin hingelt maalaps. Olin üsna eluvõõras, elades rohkem unistustes. Mu isa tarvitas alkoholi. Meil oli katkine kodu, palju oli pahandusi ja tülisid. Mõtlesin: mina küll niiviisi elama ei hakka, tahan saada õnnelikuks. 

Läksin noorelt mehele. Sain 19, kui sündis esimene tütar, ja 20, kui sündis teine. Elasime vabaabielu. Siis läks mees ära. Tema vanemad olid meie abiellumise vastu, kuna nemad olid rikkad, aga meie vaesed. 

Mu ellu saabus kriis. Noorem laps oli alles poolteisekuune, kui läksin tööle. Ma ei saanud tema eest vajalikul määral hoolitseda. Kord tuli ema töölt, siis jälle õde koolist laste järele vaatama. Vanem tütar oli vaevalt üle kahe aastane. See oli raske aeg. 

Loe edasi

1 2
Mine asukohta Üles