Kas oled mõelnud ülestõusmise tõele?

Ta võis sel hommikul üles tõustes tunda külma higi oma otsaesisel. Viimaste päevade emotsionaalsed läbielamised olid jätnud oma jälje. Nüüd tuli see kõik uuesti meelde.

Markuse evangeelium 16:6-7: „Ärge kartke! Te otsite ristilöödud Jeesust, Naatsaretlast. Ta on üles äratatud, teda ei ole siin. Kuid minge ütelge tema jüngritele ja Peetrusele: Ta läheb teie eele Galileasse. Seal te saate teda näha, nõnda nagu ta teile ütles.” Aamen!

Peetrus oli Jeesuse 12 jüngri hulgas alati liidri rollis. Viimase nädala sündmuste keskel Jeesuse arreteerimisel astus ta oma õpetaja kaitseks välja, lüües mõõgaga ülempreestri sulase kõrva maha. Ta arvas, et Jumala Poeg vajab tema kaitset ja mõõka! Aga ta eksis. Issandal ei olnud sellist abi vaja. Jeesusel tuli teisele inimesele põhjustatud valu ja kannatus heastada, parandades ülempreestri sulase kõrva.

Kui Jeesus ütles: „Teie kõik taganete minust, sest kirjutatud on: Ma löön karjast, ja lambad pillutatakse laiali“ oli tema vastanud: „Kui ka kõik taganevad, siis mina küll mitte!” mispeale Jeesus ütles: „Tõesti, ma ütlen sulle, täna, selsamal ööl, enne kui kukk kaks korda laulab, salgad sina mu kolm korda ära.” Tema aga vastas kindlalt: „Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind mitte!” (Markuse 14:27-31).

Kui Jeesus küsis oma jüngritelt inimeste arvamust enda kohta ja siis täpsustas: „Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?” oli Siimon Peetruse vastus: „Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” Jeesus vastas talle: „Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas.“ Peetruse enesehinnang oli tol momendil taevani ülendatud. Ja kui Jeesus järgmisel hetkel hakkas selgitama, et ta peab minema Jeruusalemma ja palju kannatama ning tapetama ja kolmandal päeval üles äratatama, viis Peetrus ta kõrvale ning hakkas teda hoiatama: „Jumal hoidku, Issand! Ärgu seda sulle sündigu!” Seepeale pöördus Jeesus ja ütles Peetrusele: „Tagane, vastupanija! Sa oled mulle kiusatuseks, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil.”

Kõik need hiljutised läbielamised jätsid sügava pitseri eksamil läbikukkunud Peetruse hinge. „Kuidas ma võisin nii haledalt põruda?“ võis ta endamisi mõtelda. „Ons mul veel lootust? Kas sellest viimaste päevade tragöödiast on üldse väljapääsu? Ei tea, kas Issand andestab mulle?

Peetruse kasuks võib öelda, et ta patukahetsus tundus siiras. Luuka evangeeliumist (22:61-62) loeme, et suure reede varajastel hommikutundidel, pärast seda, kui Peetrus oli kolm korda oma Issanda ära salanud, tuli talle meelde Issanda sõna: „Enne kui täna kukk laulab, salgad sina mu kolm korda ära.” Ja sealt välja minnes puhkes ta kibedasti nutma.

Sõna “kibedasti” viitab sellele, et ta silmis ei olnud teeseldud valupisar, vaid see oli läbikukkumise, küün-dimatuse ja sügava meeleparanduse nutt, mis oli eelduseks edasise muudetud elu jaoks.

Eesti mees ei nuta, vähemalt avalikult teiste ees. Ta peab seda nõrkuse väljenduseks, kui ta nutma peaks. Ta ei kurda ega kahetse, vähemalt ei näita seda teistele. Mis tehtud, see tehtud. Vaikseks jäädes võib ka eesti mees avastada enda sees valu, pettumust, ja küsimust, kas mulle suudetakse andestada? Pühakiri kutsub inimest nurisema oma patu pärast. Tõeline patukahetsus jõuab otsekohe Jumalani. Oma patu ma andsin sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni; ma ütlesin: „Ma tunnistan Issandale oma üleastumised.” Siis andsid sina mu patu süüteo andeks. Ps 32:5

Peetrus, kuigi liider ja eesmineja jüngrite hulgas, kahetses pisaratega pattu, mida oli teinud. Annaks Jumal meilegi kahetsuspisaraid, kui oleme eksinud … abikaasa või laste vastu, … valetanud … , taga rääkinud, teistele valu põhjustanud või riiki tüssanud, jättes maksuametile osa tulusid lihtsalt deklareerimata?

Uus alanud päev peitis endas aga Peetruse jaoks tohutut üllatust ja lahendust, kuigi tema seda veel ei teadnud. Taevane saadik tühja haua juures ei tuletanud meelde vanu läbikukkumisi ja patte, vaid käskis teatada Peetrusele Kristuse poolt pakutud uuest võimalusest. Tänane päev võib sinulegi saada üllatuslikuks, pakkudes uue suhtumise, mõttelaadi, ja täiesti uue suuna sinu ehk tupikusse jõudnud elule! Inimese meeleseisund, kui vilets see ka ei ole, ei suuda ole-matuks teha tõsiasju meie ümber. Peetrus ei teadnud, et haud oli tühi ja et Jeesus oli üles tõusnud. Jumal aga tahtis seda Peetrusele teada anda. Sama soovib Jumal täna sinule ja minule, tõsta meie teadlikkust vaimulikest tõsiasjadest meie ümber, mida me ei ole näinud ega otsinud. See, et me seda ei ole otsinud, ei tee aga seda vaimulikku reaalsust tühjaks.

Kui nüüd haud tõesti tühi on, võis Peetrus  mõtelda, siis täitub kindlasti ka kõik ülejäänu, mida Jeesus oli ette kuulutanud. Ja see muutis tema edasise elu. Kui oled patukahetsusest läbi läinud, ära jää poolele teele peatuma.

Kas haud oli tõesti tühi, võib küsida skeptiline 21. sajandi kõrgelt haritud inimene?

Teadusliku tekstikriitika lähte-kohtadele baseerudes on Piibli teksti autentsus leitud käsikirjade rohkuse põhjal kordades tõestatud põhjalikumalt, kui üldtuntud antiiksed kirjutised nagu Tacituse Ajalugu, Caesari Märkmed Gallia sõjast või Liviuse Rooma ajalugu.

Ajaloolased ei kahtle nende antiikdokumentide tõepärasuses. Järelikult võime sama kindlad olla Pühakirja sõnumi, Kristuse isiku ja ülestõusmise fakti autentsuses.

Piiblikommentaator William Barclay ütleb, et parim tõendus üles-tõusmisest on kristliku kiriku eksistents.

Miski muu ei oleks saa-nud muuta kurbi ja meeleheitel mehi ja naisi särama rõõmust ja täituma julgusega. Ülestõusmine on kogu kristliku usu keskseim fakt ja kinnitab järgmist:

I    Jeesus ei ole kirjanduslik tegelane või ajalooline mälestus. Ta on elav isik, kes toob kõikväelise Jumala läheduse meie ellu. Ei piisa sellest, kui uurime Jeesuse elulugu nagu mõne teise ajaloolise suurkuju elulugu. Meil tuleb temaga isiklikult kohtuda.

II    Vanadel kreeklastel oli ütlus aja kohta, et aeg pühib lõppeks ära kõik asjad. Juba ammu olnuks aeg pühkinud ära Jeesuse mälestuse, kui ta poleks olnud elav isik, kes on alatiseks meiega. Jeesus ei tulnud niivõrd selleks, et temast arutleda, kuivõrd selleks, et temaga kohtutaks.

III  Kristlane ei ole inimene, kes teab midagi Jeesuse kohta, vaid inimene, kes tunneb Jeesust.

Niisiis võime tõdeda, et Jeesus elas, teenis, suri ja tõusis üles, et andestada inimkonna – minu ja sinu patt ja luua võimalus taaskohtumiseks Looja Jumalaga. Me kõik vajame andestust ja seda võib leida vaid Kristuses. Humanist Marghanita Laski andis ühes kristlasega peetud teledebatis hämmastava tunnistuse, kui ütles: „Ma kadestan kristlaste juures kõige rohkem andestamist.“ Ja lisas üsna pateetiliselt: „Minul pole kedagi, kes mulle andestaks.“ (Nicky Gumbel, Elu küsimused)

Meie ajal öeldakse sageli, et inimene peab ise endale andeks andma. Otsustav on siiski see, et inimene saab Jumalalt andeks. Ainus, kellel on õigus vahendada Jumala andestust, on Jumal ise, on ütelnud Leif Nummela.

Tänase kirjateksti ja kogu üles-tõusmise sõnum peitub selles, et Jumal on Kristuses toonud sinu ja minu patule andestuse. Jeesuse haud oli tühi, nagu lastejutlusest kuulsime, ning kõige targem on teha oma elus sellest lähtuvalt olulised järeldused ja õiged valikud.

Ülestõusmise sõnum annab järgmised tõsiasjad, Jumal armastab inimest sellisena, nagu ta on.

  • Inimene on patu läbi rikutud ja seetõttu Jumalast lahutatud.
  • Jumal saatis oma Poja lepituseks inimese pattude eest.
  • Jumala pakkumine tuleb isiklikult vastu võtta. Jumal on andnud uue võimaluse kogeda terviklikkust, rahu, andest ja lepitust isikliku kohtumise läbi Kristusega.
  • Sinu edasine elu ja igavikuline eksistents sõltub sinu valikust, kas otsustad kohtuda temaga või mitte!

Mõni aeg tagasi alustasin tagasi-teed välislähetuselt Saksamaale. Istusin lennukis ühe mehe kõrvale ja meie vahel arenes vestlus, kust tuleme ja kuhu lendame. Lõpuks jõudsime vestluses Jumalani ja ütlesin talle, et Jumalat uskuda on kõige loogilisem lahend oma tuleviku kindlustamiseks. Ütlesin talle, et:

kui Jumalat ei ole ja sina ei usu, siis on sul õigus, aga lõppeks ei ole ju mingit vahet.

Kui Jumalat ei ole ja mina usun, siis olen mina uskunud täiesti valet asja. Kuigi olen elanud veidi eetilisemat elu ja loobunud lõbudest, mida muidu ehk oleksin endale lubanud, aga kui kõik lõpeb niikuinii, siis ju vahet ei ole. Ja jätkasin:

Kui Jumal on olemas, ja mina usun, siis olen tabanud kümnesse ja kõik see, mida Piibel kirjutab, on ja saab olema tõsi ning reaalne.

Kui Jumal on ja sina ei usu, siis on sul oht kaotada igaviku perspektiivis kõik.

 

…Ma ei ole selliselt nende asjade peale mõtelnud, vastas mees…
Kas sina oled mõtelnud Üles-tõusmise tõele ja sellele, mis saab edasi? Kui ei ole, siis mõtle sellele täna.

Ta läheb teie eele Galileasse. Seal te saate teda näha.

Jeesusega kokku saamiseks pidi Peetrus minema Galileasse. Ta pidi ette võtma teekonna. Kus on sinu Galilea? Millise teekonna pead täna sina, armas lugeja, ette võtma, et Jumala antud tõotusega isiklikult kohtuda?
On selleks minek kirikusse vaimulikuga vestlema, kes juhatab sind Kristuse juurde;
On selleks eraldumine kaasaja kiirusest, jäädes vaikseks ja seal kus oled, öelda: Jumal, kui sa oled olemas, avalda mulle ennast;
Või kui oled aastaid käinud kiri-kus, võib sinu teekonnaks olla jõudmine inimesteni väljaspool kirikuseinu kohtamaks vajadu-ses olevaid inimesi ja teenima neid seal, kus nemad on – sinu töökohas, koolis või kogukonnas;
On selleks teekonnaks mõnelt lähedaselt andeks palumine ja meelemuutus, või midagi muud… Tee oma valik, … nagu Peetrus, kes läks hauale ja tõdes ise: Jeesus on tõesti üles tõusnud.

Ülestõusmispühade sõnum täna on: mis iganes ei ole olnud sinu minevik, Jumal armastab sind ja ta tahab isiklikult sind kohata. Ta on ristil surres kõik andeks andnud de jure. See aga ei saa sulle osaks de fakto  enne, kui pattu kahetsed ja isiklikult Issanda poole pöördud andestust paludes. Sa võid olla nõukogude aja kasvatusega ja ütled: mind ei ole õpetatud pal-vetama. Pole hullu. Võid olla seal, kus oled, jääda vaikseks.., ja öelda: Jumal, kui sa peaksid olemas olema, anna mulle minu eksimused andeks…… ja tule minu ellu.

Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusün-dinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks.

Palvetagem. Taevane Isa, täname Sind Jeesuse lepitussurma ja ülestõusmise eest. Andesta meile meie vead ning anna meile armu teha oma elus õigeid valikuid, et elada elu, millel on tähendus ja igavikuline eesmärk! Palume seda ülestõusnud Issanda Jeesuse Kristuse läbi! Aamen.

Märgusõnad: