Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Head majapidajad Autor U Tankler

Head majapidajad

Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad. Peetruse 4:10:

Jeesus andis jüngritele ülesande. See ülesanne on antud ka meile ja meie anname selle omakorda edasi teistele. Meil kõigil on oma aeg ja koht ja kindel ülesanne. Kõik inimesed on kutsutud teenima.

Me oleme Jumala mitmesuguse armu head majapidajad. Hea majapidaja teab, millised on peremehe nõudmised majapidamises ning mis on parim kõigile, et ka ajal, mil majapidamine teisele üle antakse, on rõõm ühisest teenimisest. Jeesus on peremees ja ta on meile usaldatud oma majapidamise. Esiteks peame olema Temale ustavad. Me teenime ju Teda ja teenime Tema majapidamises. Head majapidajad elavad Jumala Sõna järgi. Õige õpetus sisaldab õiget käitumist, õiget teenimist. Jumal on oma armust meid varustanud kõigega, et me oleksime ausad, et me teeksime seda, mis on õige, et me jääksime armastusse ja osadusse armus. Oluline on ära tunnetada Kristus ja olla Talle sõnakuulelik. Ja ärgem unustagem, et Püha Vaim tahab meid juhatada kõiges.

2. Peetruse 1:3-13: Nõnda nagu tema jumalik vägi meile on annetanud kõik, mida vajatakse eluks ja jumalakartuseks, tema tunnetuse kaudu, kes meid on kutsunud oma au ja vooruslikkusega, millega on meile kingitud kallid ja suurimad tõotused, et te nende läbi saaksite osa jumalikust loomust, kui te olete põgenenud ära hukkumisest, mis on maailmas himude tõttu; siis kandke sellesama pärast kõikepidi hoolt ja osutage oma usus vooruslikkust ja vooruslikkuses tunnetust, tunnetuses taltumust, taltumuses kannatlikkust, kannatlikkuses jumalakartust, jumalakartuses vennaarmastust ja vennaarmastuses armastust kõikide vastu. Sest kui teil seda kõike on ja veel lisatakse, siis ei lase see teid olla viitsimatud ja viljatud meie Issanda Jeesuse Kristuse tunnetamises. Aga kellel see kõik puudub, on pime, lühinägelik, ja on unustanud puhastuse endistest pattudest. Sellepärast, vennad, püüdke seda enam teha kindlaks oma kutsumine ja valik; sest kui te seda teete, siis te ei komista iialgi. Sest nõnda avaneb teile rohkel mõõdul sissepääs meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse igavesse kuningriiki.

Hoiatuseks kasutatakse valgust, nt merel olevatele laevadele on märguandeks majakad. Aga kasutatakse ka märke, nt Ära puutu!; heli, nt kiirabi- või tuletõrjesignaal. Tavaliselt on need kirjutatud sõnad. Talvel me tõmbame „Stop“-lindi hoone ümber, et katuselt allatulev lumi ei teeks kahju. Aga kõikide hoiatusviiside eesmärk on üks – anda teada võimalikust ohust. 2. Peetruse kiri on hoiatuskiri. Peetrus hoiatab ette, et ta lahkub varsti ning läheb Issanda juurde, aga kristlased peavad olema valvel, sest valeõpetajad tulevad ning tekitavad segadust ja tahavad kristlasi õigelt teel ära pöörata. Seepärast tuleb meil olla täidetud Jumala Sõnaga, et igal ajal teada, kuidas majapidamist korras hoida. Ja Püha Vaim aitab meil ära tunda seda, mis ei ole Jumala tahtega kooskõlas. Mõnikord Püha vaim ütleb, et peab ootama, mõnikord aga tegutseda koheselt. Kui me ei kasuta seda, mis Jumala on meile andnud, siis ei püsi me ise armus ega lase ka teistel armust osa saada.

Jumal on meid loonud, Jumal on meid kutsunud, Jumal on meid varustanud. Meile on antud kõik, mida me vajame. Tihti lähevad inimesed oma tegelikust elust mööda, teadmata, mida Jumal ootab. Jumal ei anna meile kõike, mida me soovime, aga annab ülikülluslikult seda, mida me vajame. Aga see avaldub siis, kui oleme kohtunud Kristusega ning võtnud vastu Jumala pääste.

Ilma Kristuseta ei saa me tõelist elu näha ega vaimulikult kasvada. Me võime saada aru, et Jumala arm on olemas, aga kui me ei õpi seda kasutama või selles käima, ei ole meil sellest palju kasu. Janusena kaevu ääres olles ei piisa arusaamisest, et kaev on veevõtu koht. Vajalik on vett ammutada. Me arvame vahel, et me oleme tugevad kristlased, sest me oleme niikaua kirikus olnud. Küsimus on selles, kas me oleme ka Jumala tahtes olnud. Mitte see ei ole näitaja, ka sa oled nimekirjas, vaid kas sa oled Jumala tahtes.

Tihti me ei jõua Jumala tahtesse, sest meie tahe on palju tugevam, ehk me hoiame oma tahtest nii kõvasti kinni, et ei jäta Jumalale ruumi.

Et püsida armus, me põgeneme ära kurja eest ja hoidume kurjast. Kuidas me põgeneme ära hukkumise eest, kui me ei tea, mis meid hukutab? On asju, mida me ei tohi teha, sest see hukkab meid. On kohti, kus me ei tohi käia, sest see hukkab meid. On asju, mida me ei tohi vaadata, sest see hukkab meid. Muidugi ei ole nii, et sa vaatad ja kukud kohe maha, aga teatud asjad hakkavad meie peas tiirlema ja kui need jõuavad meie südamesse, on sealt neid juba väga raske välja saada. 4. salm ütleb, et kui me oleme ära põgenenud… Põgenemine ei ole lihtsalt mitte midagi tegemine. Põgenemine on võitlus, pingutus. Kui lõvi tuleb sulle vastu, siis sa ei istu rahulikult ega heida pikali ning oota, kui lõvi minema läheb. Sa teed n-ö „sääred“. Võib olla on sul usk nii suur, et sa käsid lõvil soolasambaks saada? Kui sa näed, et äikesetorm või isegi tornaado tuleb, sa ei heida pikali ega ole tasa, et ehk läheb kaarega mööda, kui sa teda ei sega. Ei! Sa lahkud üsna kiiresti turvalisse paika, nii ruttu kui võimalik. Samamoodi me peame põgenema kõigest, mis meid võivad hukutada. Me ei tohi Jumala armu tühjaks teha.

Jumal ei tee midagi meie eest ära. Jumal on oma osa juba teinud. Meie peame oma elust välja heitma tühise ning hakkama tegema seda, milleks Jumal meid on kutsunud.

Keegi ütles, et talle pole kirikus midagi pakkuda, sest ta on juba nii küps. Kui inimene juba nii küps, siis ta aidaku neid, kes ei ole, õpetagu uutele inimestele Jumala Sõna, tehku piiblitundi, tehku kodugruppe ja õpetagu inimesi, julgustagu inimesi. Arm on ühiseks kasutamiseks või hüveks. Jumala arm on ka meile kaitse, et me tuleksime tõe juurde ja kasvaksime usus. Aga kaitse alt ei tohi lahkuda.

Meie kasvujõud ei tule kusagilt meie seest, mõistusest või organismist. Kasvujõud tuleb Jumalalt. Meil ei ole iseeneses mingit jõudu, et kasvada, aga Jumal annab meile abi oma Vaimu kaudu. Püha Vaim tahab olla meie sees, et meid suunata, julgustada, õpetada, rahustada. Kui me oleme uuesti sündinud, siis Püha Vaim suunab meid ja me ei taha pattu teha. Püha Vaim aitab meid elada püha elu. Püha Vaim annab meile jõu moraalselt hea ja puhas olla. Ja mida rohkem me õpime tundma Jumalat, seda rohkem me mõistame armu, seda rohkem me hakkame aru saama, kui palju meile on usaldatud ja kui suur on vastutus. Vastutus on mitte ainult inimese elude eest, vaid ka nende igaviku eest. Muidugi Jumal päästab, aga meile on antud vastutus juhatada teisi Jumal armus tõesse Kristuses.

Efeslastele 2:10: Sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud headele tegudele, mis Jumal on enne valmistanud, et me käiksime nendes.

Me oleme kutsutud tegema neid tegusid, mida Jumala on enne valmistanud. Need teod ei tule automaatselt esile. See nõuab pingutust. Palju inimesed tahavad kõike lihtsalt kätte saada, nad ei taha pingutada. Kõik need teod on osa kristlikust elust. Aga sa ei saa kasvada ilma Jumala Sõnata. Sa ei saa kasvada ilma koguduseta. Palju ütlevad: Mina olen ise oma elu peremees ja ma teen nii nagu ma tahan. Jah, nad teevad nii nagu nad tahavad, ja nad kukuvad läbi, sest nad sulgevad Jumalale ukse. Ja koguduseski on ju nii, et mitte alati ei suuda me eesmärki täita lihtsalt sellepärast, et me ei alistu Pühale Vaimule. Jumal annab meile väe ja vastutuse õppida ning kasvada. See on kestev protsess seni, kuni me maa peal elame.

Varakiriku esimestel sajanditel liikusid kogudustes ringi valeõpetajad, kes ütlesid et enesekontrolli ei ole vaja, sest teod niikuinii ei päästa. Jah, on tõsi, et teod ei suuda meid päästa, aga vale on mõelda, et teod on tähtsusetud. Aga need teod on esiteks vaimulikud teod, mis automaatselt avalduvad ka meie elus. Me anname endid Jumalale üle, ja teeme oma elus seda, milleks Jumal meid on kutsunud, sest muidu me ise ei saa õndsaks ja me ei lase ka teistel saada õndsaks.

Efeslastele 5: 20: Ja tänage kõige eest!

Vahel isegi ristinimesed ütlevad, et neil ei ole millegi eest tänada. Kui meil ei ole millegi eest tänada, siis peaks küsima, kas me üldse oleme Kristuse ära tundnud ja mõistnud Jumala armastust. Kui ei ole millegi eest tänada, siis on kasulik avada Jumala Sõna ja uurida ennast Sõna valguses, Jumala pühaduse ja armastuse valguses, Tema armu valguses. Laula kiituslaule Issandale. Kui sa seda ei tee, siis küsi endalt: „Kas ma armastan Jumalat? Kas ma hoolin Jumalast?“ Kui sa hoolid Jumalat, siis sa tänad. Sul on aega Tema jaoks ja sa tahad teada tema soove ning teed omalt poolt kõik, et Talle meeldida ning olla osaduses.

Kui me saame päästetud, siis äratatakse meie vaim üles. Meie vaim on surnud seni, kuni Jumala elu meie sisse tuleb. On suur vahe, kas inimene võtab teadmiseks, et Jumal on olemas, või tunneb ja teenib Jumalat. Jumalateenistus ei ole ju lihtsalt küünla süütamine või ristimärgi tegemine. Küünla süütamine ja ristimärgi tegemine võib olla osade usklike kokkutulekul osades kirikutes välja kujunenud praktika või traditsioon. Aga jumalateenistus on Jumalaga käimine ja Tema teenimine vaimus ja tões. See on armu mõistmine ja teenimine selle andega, mida Jumal on igaühele andnud. Ja kristlane teeb Jumala tegusid, neid tegusid, mida Jumal ootab. Me ei pea korrutama, et on kõik selge, me lihtsalt anname selle tõe edasi. Me teame, et taevariik on avatud. Meie anname oma elu ja kõik, mis meil on, Jumalale ja Tema austuseks, sest Tema on andnud meile kõik, mida me vajame siin, maapealses elus, ja Tema aitab meid taevasesse kuningriiki. See ongi majapidamise korras hoidmine. Aamen.

Märgusõnad:

Veel rubriigis Jutlus

144 pexels-kelly-l-2876511

Keti üks lüli

Mäletan hästi, kui sain Jumalalt kutse misjonitööks. Olin kuulnud, kuidas Nõukogude Liidus

Jõulud ja misjon

„Alguses lõi Jumal taeva ja maa.“ Nii tuttavad sõnad paljude jaoks, kas

Soolane ja särav

(Wesley jutluse ainetetel) Inimesed otsivad enda ümber kangelasi, kes oleks mingis mõttes

Inglite sõnum

„Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis
Mine asukohta Üles