Ühes pühapäevakooli tunnis teatas õpetaja lastele, et nad hakkavad tegelema ühe vahva projektiga. Ta andis igale lapsele paberi, kus oli numbritega tähistatud, millise värviga vastavat ala tuleb värvida. Iga paberilehe juurde andis õpetaja värvipliiatsid, mida just selle lehe värvimiseks vaja oli. Mõni laps sai neli erinevat värvi pliiatsit, mõni viis, mõni kuus, aga Kaspar ja Rasmus said kumbki ainult ühe pruuni pliiatsi. Poisid olid pettunud.
Pühapäevakooli õpilased hakkasid oma pilte värvima. Igaüks järgis täpselt etteantud värvimisjuhiseid. Ainult Kaspar ja Rasmus istusid veel kaalutledes, kas hakata pilti värvima või mitte. Kaspar otsustas pildi värvimise asemel õpetajalt antud lehe tagumisele poolele raketti joonistama hakata, sest lehe pruuniks värvimisel ta suurt mõtet ei näinud. Ka Rasmus mõtles korraks, et kuna ainult ühe värviga lehe värvimine on igav ja mõttetu, siis ta jätab samuti selle ülesande tegemata. Aga kuna õpetaja oli öelnud, et igaühe panus on oluline, hakkas poiss oma pilti ikkagi värvima, arvates, et küllap tuleb see ülesanne lihtsalt ära teha. Hoolimata sellest, et Rasmus ei näinud oma ülesandel sügavat mõtet, värvis ta püüdlikult ja korralikult oma lehe täpselt juhiste järgi pruuniks.
Kui kõigil olid lehed värvitud, ütles õpetaja: „Iga paberileht, mille te värvisite, on osa suurest pildist. Nüüd me paneme selle pildi kokku suureks seinapildiks.“ Igaüks tõi oma värvitud lehe ja õpetaja kinnitas selle seinal õigesse kohta. Laste värvitud lehed moodustasid kokku pildi Noa laevast. Pildil olid meri, vikerkaar, loomad, linnud, Noa oma perega ja suur laev. Aga laevaga oli midagi valesti. See nägi välja, nagu oleks laeva põhjas suur auk. Kuna Kaspar oli oma lehe jätnud värvimata, oli ilusal, suurel, värvitud pildil üks tühi valge koht. Nüüd mõistis Kaspar, et õpetaja antud värvimisjuhised olid olulised, et seinapilt tuleks ilusti välja. Kuigi Kasparile tundus talle antud ülesanne olevat igav ja mõttetu, oli see pildi terviklikkuse jaoks vajalik. Kaspar palus, et õpetaja võtaks tema pildi seinalt maha, et ta saaks oma ülesande ära täita. Õpetaja tegigi seda ning Kaspar värvis oma lehe täpselt nii, nagu juhis ette nägi.
Selles loos tuli igal lapsel täita oma ülesanne, et tulemuseks oleks ilus ja terviklik pilt. Nii on ka koguduses – igale ühele on Jumal andnud ülesande ja oskused selle ülesande täitmiseks. Mõni ülesanne tundub toredam, teine vähem toredam, aga kõik need ülesanded on vajalikud, et kogudus toimiks terviklikult.
Kids Sunday School Place loo ainetel ümber jutustanud Marjana Luist.
Foto: Edward Hicks. Noah’s Ark. 1846. Wikimedia Commons
