Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Autor

Toomas Pajusoo

Toomas Pajusoo on avaldanud 12 artiklit.

Pastor. EMK Tallinna kogudus.

Hugo Lepnurme mälestusorel 10-aastane

Tallinna metodisti kiriku orel

10 aastat tagasi sai EMK Tallinna kogudus ja ühtlasi kogu Eesti endale ajaloo esimese oreli, mille ehitamisel on järgitud prantsuse orelimeistrite traditsioone. Töö teostajaks sai konkursi võitnud Belgia orelimeister Guido Schumacher. Orelis on 24 registrit, 2 manuaali ja 1700 vilet. Suurt kaalu omavad prantsusepärases orelis puhkpilliregistrid, nagu oboe, trompet, tromboon (posaune) jne. Orel on ehitatud professor Hugo Lepnurme mälestuseks.

Orel saabus Eupeni orelitöökojast Tallinnasse 26. septembril 2011. Selle paigaldamine kestis 5. oktoobrini ja häälestamine 22. oktoobrini. Oreliga avajumalateenistus toimus 30. oktoobri hommikul ja pidulik kontsert samal päeval kell 17. Avakontserdil esinesid orelil meie orelikonsultant Göran Grahn Rootsist ja professor Hugo Lepnurme õpilased Ene Salumäe, Virve Soode, Piret Aidulo, Kristel Aer ja Toomas Trass.
Pikem artikkel oreli kojujõudmisest on ilmunud ajakirjas Koduteel nr 4 (103), 2011, pealkirja all „Olgu temast palju rõõmu“.

Külalised avakontserdi järel. Vasakult: Göran Grahn (orelikonsultant, Rootsi), Mart Laar (Sihtasutuse Hugo Lepnurme nimeline orelifond nõukogu esimees), Michaela Schumacher, Nicolaas Buyck (Belgia suursaadik Eestis) ja Guido Schumacher (Belgia orelimeister).

Ristsõna – killukesi ajaloost

ristsõna kujundus
Autor: Toomas Pajusoo

1 Esimene Eesti metodisti jutlustaja (koos eesnimega). 11  Kuressaare pastor aastail 1941–1966. 15 … linn – linnaosa Tartus. 16 Alumiiniumi tähis. 17 Eesti helilooja, baptisti vaimu-lik. 19 Nuclear magnetic reso-nance. 20 Räni tähis 21 Titaani tähis. 23 Kunstilised müüri-lehed. 26 United Airlines. 28 PMK superintendent (1907–1921, 1922–1928). 31 Võidu antonüüm. 33 Ivan Turgenevi lühiromaan „… ja pojad“. 34 … -Volta – endine Burkina Faso. 37 Puude langetamine. 39 Türgi angoora. 43 Kindel usaldus. 44 Indonesia Kennel Klub. 46 Argooni tähis. 47 Lapsevanem. 48  Eesti Tuleviku-uuringute Instituut. 50 Prantsusmaa polii-tik Jean-Marie Le …. 51 Mem-ber Information and Beneficiary Designation. 53 Troopiline põõsas v puu. 56  Õppefilmi „Kiusamine“ autor (in + nimi). 58 Oskar Luusmaa. 59 Revolver. 60 Eesti piiripunkt. 61 Islandi kirjaniku Bragi eesnimi. 64 Kitsetall – inglise k. 65 Jaakobi ja Lea poeg, temast kujunenud suguharu. 68 Eenok Haamer. 69  Eesti ajakirjanik, saatejuht ja toimetaja. 70 14,3 km pikkune oja Sakala kõrgustiku keskosas. 71 Eesti kunstnik (nimi + in). 73 Linn Rumeenias. 75 Rahva-kunstiansambli lühend. 77 Lind. 78 Telluuri tähis. 79 Modern Language Association. 81 Ehk.  82 Eesti Teaduste Akadeemia. 83 Väljaminek. 85 Igatse! 86 Automark. 89 Hispaania kuurortlinn Tarragona provintsis. 90 Küla Antsla vallas Võru maakonnas. 91 Linn Iisraelis, mis hävitati Joosua poolt. 91 Paar – soome k. 95 Sentimeeter. 96 Omaha Public Schools. 98 Endine eesti võrkpallur, olümpiavõitja. 100 Tahtlikult, meelega – soome k. 104 Magistraal. 106 … Lanka. 107 Keelav sõna. 109 Aina, endiselt. 110 EMK pastor ja usumärter. 113 Püsi. 114 EMK pastor ja usumärter. 

ALLA: 

1 EMK pastor ja usumärter. 2 Maitseaine ja ravimtaim. 3 Tina tähis. 4 Eestlaste etniline rühm. 5 Joodi tähis. 6 Noot. 7 International Language Programs. 8 Käsusõna … tapa! 9 Lind. 10 Paavsti kolmekordse krooni kujuline peakate. 12. Kiil (laeval), emapuu. 13 Või muu. 14  Küla Jõelähtme vallas Harju maakonnas. 18 Data transfer object. 22 Indiumi tähis. 24 Tulekeeled. 25 See – inglise k. 27 Endine EMK superintendent (koos eesnimega). 29 EMK Teoloogilise Seminari dekaan (koos eesnimega). 30 Riik Lähis-Idas. 32 Kepp. 35 Libeeria Interneti tippdomeen. 36 Küsisõna. 38 Ilta-Sanomat. 39 EMK Püha Luuka koguduse pastor. 40 Meteoriidikraater Saaremaal. 41 Reo, risu. 42 Filmi- v lavatäht. 45 Pehme vormikook. 49 Investment Technology Group. 52 Idamaa turg. 54 Kõrbetaim. 55 International Association of Insurance Supervisors. 57 Metodismi häll Eestis. 58 Örsted. 62 Tallinna Reaalkool. 63 Looduskaitseala Pärnumaal Lääneranna vallas. 66 Okaskera. 67 Sarnased tähed. 69 Aine ruumalaühiku kaal. 71 Naatriumi tähis. 72 …-kiirgus. 73 Riik Aaafrikas, mille misjonitööd toetavad EMK liikmed Damota MTÜ kaudu. 74  Teraviljast terade eraldamise viis. 76 Jõgi Paabelis, mille ääres viibis prohvet Hesekiel juudi vangide keskel. 80 Aktsiaselts. 82 Riik Ida-Aafrikas. 84 Linn Šveitsis. 87 Once … a time (ükskord ennemuistsel ajal). 88 Argooni tähis. 92 International Leadership Institute. 94 Sarnased tähed. 97 Alevik Harju maakonnas. 99 Igal Mihklil oma …päev. 101 Naisenimi. 102 …saun. 103 Ilmakaar. 105 Los Angeles. 106 Soojuselektrijaam. 108 Mehenimi 110 Pärisnimi. 111 exempli gratia. 112 Hewlett-Packard

Ristsõna vastus saata 1. maiks e-postile: koduteel@metodistikirik.ee või aadressile: Ajakirja Koduteel toimetus, Narva mnt 51, Tallinn 10120. Vastuste saatjate vahel läheb loosi Toomas Pajusoo raamat “Esimene Eesti metodisti jutlustaja Vassili Täht”.  

Peeter Häng – õpetaja, pastor ja märter

Peeter Häng, aastal 1933

Käesoleva aasta 9. augustil möödus 120 aastat Torgu metodisti koguduse õpetaja Peeter Hängi sünnist. Peeter sündis Saaremaal Torgu vallas Hänga külas luterlastest vanemate perre. Juba 16-aastaselt asus ta tööle õpetaja asetäitjana. 1924. aastal abiellus Peeter Lydiaga, kes töötas samuti õpetajana. Hängide perre sündis kaheksa last. Esimene laps kahjuks suri 1,5-aastaselt. Poeg Leevi mälestustes oli isa piisavalt karm ja range, kuid õiglane. Isa rangust leevendas ema äärmiselt leebe ja hellitav suhtumine lastesse.

Loe edasi

Kristlike töötegijate ettevalmistamine Eesti Metodisti Kirikus (2. osa)

Seoses Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari 25. aastapäevaga annan lühiülevaate kristlike töötegijate ettevalmistamisest Eesti Metodisti Kirikus alates 20. sajandi algusest kuni tänapäevani.

„Tuletage meelde endisi asju …“ (Jesaja 46:9)

Artikli 1. osa Koduteel nr 2, 2019

4. Õppetöö nõukogude võimu perioodil nõukogude võimu perioodil toimus jutlustajate ettevalmistamine Tallinnas, EMK keskuse hoones, aadressil Apteegi tn 3 nii Eesti Metodisti Kirikule tervikuna kui ka Tallinna Metodisti kogudusele, kuigi ametlikult ei olnud taoline tegevus võimuorganite poolt aktsepteeritud.
Lühiülevaate tehtud õppetööst saame tallinna koguduse diakoni Harald Altoki aruandest (06.03.1981), mille ta esitas EMK keskuses apteegi tn 3. Harald Altok oli ka ise mõnda aega Tartu Ülikooli Usuteaduskonnas õppinud, kuni nõukogude võim 6. augustil 1940 tema teoloogilised õpingud katkestas.

Loe edasi

Kristlike töötegijate ettevalmistamine Eesti Metodisti Kirikus ( 1. osa)

A. Kuum, J. Puskay, M. Krüger, Alfred Tõns ja Voldemar Ojasson

Seoses Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari 25. aastapäevaga annan lühiülevaate kristlike töötegijate ettevalmistamisest Eesti Metodisti Kirikus alates 20. sajandi algusest kuni tänapäevani.

„Tuletage meelde endisi asju …“ (Jesaja 46:9)

Artikli 2. osa Koduteel nr 3, 2019

1. Metodisti vaimulike ettevalmistus Soomes 20. sajandi alguses

Meie kiriku esimene eestlasest superintendent Martin Prikask sai teoloogilise väljaõppe Soome aastakonverentside käigus, kuhu ta kuulus Vene misjoni asutajaliikmena alates 1911. aastast. 1916. aastal Ekenäsis (soome keeles Tammisaari) toimunud Soome aastakonverentsi protokollist näeme, et Prikask on 1915. aastal arvatud konverentsi täisliikmeks, on Vene misjonis sooritanud ettenähtud eksamid (protokolli §26 alusel), esitatud vanema ordinatsiooniks ning määratud teenima Arensburgi (Kuressaare) piirkonda.1 Esimese maailmasõja tõttu ei saanud Prikask Soome aastakonverentsil osaleda ning ordinatsioon jäi tol korral saamata. See toimus hiljem piiskop John L. Nuelseni poolt Tallinnas 17. augustil 1919, mida tõestab piiskopi poolt välja antud ordinatsioonitunnistus.2 Seega oli Prikask esimene metodistist eestlane, kes omandas Soomes teoloogilise hariduse. Sellele aitas kaasa 1907. aastal Helsingisse siirdunud Metodisti Teoloogiline Seminar, mis rajati 1. oktoobril 1897 Tamperes, ja mille rektoriks oli aastail 1897−1934 Jonas Wilhelm Häggman.3

1929. aastal siirduti praegusesse Helsingi misjonimajja (Punavuorenkatu 2), mille A-trepikoja ukse kohale on graveeritud sõnad: „Metodisti Teoloogiline Seminar“.

Martin Prikask ei olnud ainus eestlasest seminarist Helsingis. Aastail 1932−1933 õppis Helsingi Teoloogilises Seminaris Eduard Kurg, kes pidi aga seoses kaitseväe teenistusega õpingud katkestama. Kahjuks edasised andmed tema õpingute kohta puuduvad. Sama aasta 6.–10. septembril toimunud Balti ja Slaavi aastakonverentsil Tallinnas leiti vaatamata ainelisele kitsikusele võimalus saata vend Aleksei Poobus õppima Helsingi metodisti seminari. Tema õppimist toetasid peale misjonikassa veel mitmete koguduste liikmed oma algatusel.4 Poobus teenis metodisti kogudusi Narvas (1933–1936) ja Viljandis (1939–1940), vahepealsel ajal aga jätkas õpinguid Maini-äärses Frankfurdis5 ja teenis seejärel Tartus (1942–1944).

Helsingi Teoloogilise Seminari esimene rektor Jonas Wilhelm Häggman.
Helsingi Teoloogilise Seminari esimene rektor Jonas Wilhelm Häggman.

Helsingi soomekeelse koguduse misjonimaja Fredrikintoril, kus aastail 1907−1928 asus Metodisti Teoloogiline Seminar.
Helsingi soomekeelse koguduse misjonimaja Fredrikintoril, kus aastail 1907−1928 asus Metodisti Teoloogiline Seminar.

2. Vaimulike koolitus Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis Eesti Vabariigi ajal

Piiskoplik Metodisti Kirik alustas oma tööd Saksamaal 1849. aastal. Neli aastat hiljem asutati Bremenis Teoloogiline Seminar ja osteti väike maja. 1867 ehitati uus maja Maini-äärses Frankfurdis, kus tööd jätkati aastani 1914. Kui vana maja jäi kitsaks, otsustasid kolm konverentsi Saksamaalt ja Šveitsist ehitada uue hoone. Fotol olev seminarihoone pidi saama pühitsetud augustis 1914, kuid Esimese maailmasõja puhkemise tõttu jäi see ära. Peaaegu kõik üliõpilased pidid liituma sõjaväega. Seminari kasutati haiglana kuni 1918. aastani. Pärast sõda avati seminar 20 üliõpilasega, 1921. aastal oli üliõpilasi juba 46. 1922. kooliaasta algas 75 üliõpilasega Saksamaalt, Šveitsist, Austriast, Ungarist, Balti riikidest, Venemaalt, Jugoslaaviast ja Bulgaariast.6

Helsingi soomekeelse koguduse misjonimaja Fredrikintoril, kus aastail 1907−1928 asus Metodisti Teoloogiline Seminar.
Helsingi soomekeelse koguduse misjonimaja Fredrikintoril, kus aastail 1907−1928 asus Metodisti Teoloogiline Seminar.

1921. aastal läksid esimesed seitse õppurit Balti riikidest Maini-äärse Frankfurdi Teoloogilisse Seminari (Ginnheimerlandstraße 180), nende seas esimese eestlasena Jaan Puskay (1921−1923).7 Kui meie endine EMK superintendent ja kauaaegne Tallinna koguduse pastor Aleksander Kuum sai noore mehena Jumalalt kutse asuda täisajalisele Jumala riigi tööle, tegi dr George A. Simons talle ettepaneku minna õppima metodisti teoloogilisse seminari Maini-äärses Frankfurdis. Vend Kuum võttis ettepaneku rõõmuga vastu ja õppis seal kaks aastat (1922−1924). Ametlik otsus õppima minekuks tehti Riia aastakonverentsil, mis toimus 26.–31. juulil 1922. Koos Aleksander Kuumaga otsustas aastakonverents saata edaspidiseks vaimulikuks tööks end täiendama järgmised vennad: Voldemar Ojasson, Alfred Tõns ja Adolf Bergmann. 19. augustil alustasid nad laevaga reisi Saksamaale ning järgmise laevaga sõitis neile järele ka Martin Krüger.8 Frankfurdi seminari on lõpetanud ka Ferdinand Tombo ja veel mõned vennad (kahjuks täpsed andmed puuduvad).

Martini misjon
Maini-äärse Frankfurdi Teoloogilise Seminari Martini Misjoni Instituudi teaduskonda kuulusid tollal (vt fotol vasakult paremale): dr H. L. E.
Luering, prof Theophil Spörri, dr F. H. Otto Melle, president; dr Paulus Scharpff (seisab) ja prof J. W. E. Sommer.

Riia vaimulik seminar
Riia vaimulik seminar

3. Vaimulike väljaõpe Riia vaimulikus seminaris

Eesti Vabariigi ajal said mitmed metodisti jutlustajad väljaõppe Riia vaimulikus seminaris. 1922. aastal osteti seminari jaoks soodsa hinnaga maja aadressil Elisabeti tn 15 (läti keeles: Elisabets iela), kus alustati 1923. aasta sügisel tööd hoone neljandal korrusel. 1924. aastal sai sellest uhkest häärberist Balti ja Slaavi Misjonikonverentsi peakorter.

Esimese korruse kirikusaalis toimusid Ameerika Piiskopliku Metodisti Kiriku jumalateenistused neljas keeles igal pühapäeval, samuti nädala sees.9 Superintendent George A. Simons elas teisel korrusel, ülejäänud õppejõud − Balti ja Venemaa Lastekodude juhataja John Witt, Venemaa ringkonna superintendent Hjalmar Salmi ja dr Vladimir Rafalovsky − kolmandal korrusel. 1925. aastal õppis seminaris kaheksa seminaristi: Philipp Gildemann, Eduard Valdmann, Alfred Bergmann, Edgar Rumba, Aleksander Roerich, Adolf Freiberg ja Woldemar Plawinsky. 10

Lisaks eelpoolt toodud õppimisõimalustele Eesti iseseisvusajal lõpetas pastor Priit Tamme isa Eugen Tamm, kes oli aastail 1956−1962 Paide metodisti pastor, Petseri kloostris tegutsenud õigeusu kiriku vaimuliku seminari. Ainuke akadeemilise kraadiga mees Eesti iseseisvumise perioodist oli Johannes Karlson, kes 1926. aastal pärast Tartu koguduse teenimist siirdus USAsse õppima ja omandas seal teoloogiadoktori kraadi.

Jätkub järgmises numbris

Viited:

Kohtumine ingliga

Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret, neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja. Tema juurde tulles ütles Gabriel: „Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!” Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada. Ja ingel ütles talle: „Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.” Aga Maarja küsis inglilt: „Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?” Ja ingel vastas talle: „Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks. Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks, sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.” Aga Maarja ütles: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!” Ja ingel läks ära tema juurest.
Lk 1:26–38

Loetud kirjakoht räägib meile Maarja kohtumisest ingliga. Ingli sõnum oli Maarja jaoks midagi erakordset: ta oli leidnud armu Jumala juures; Maarja oli Jumala poolt ära valitud, et tuua ilmale Kõigekõrgema Poeg, kellele pannakse nimeks Jeesus.

Kui Jumalal on maa peal midagi erilist teoksil, siis elab sellele sündmusele kaasa kogu taevas. Piiblis on toodud palju erinevaid näiteid kohtumistest inglitega. Jõuluööl, kui karjased olid Petlemma väljal valvamas oma karja, ilmus ingel, kes kuulutas neile suurt rõõmu Päästja Issanda Kristuse sünnist. (Lk 2:14)

Luuka evangeeliumi esimese pea-tüki alguses räägitakse ka preester Sakariase, Ristija Johannese isa kohtumisest ingliga. Kuna Sakarias ei uskunud koheselt ingli sõnu, jäi ta keeletuks kuni ajani, mil ta naine Eliisabet tõi ilmale poja ja talle pandi nimeks Johannes.

Maarja kohtumine ingliga oli hoopis teistsugune. Ta oli alandlik ja võttis vastu kõik ingli sõnad. Maarjast sai Jumala poolt valitud naine, kes sai emaks Jumala ainusündinud Pojale.

Kohtumised inglitega võivad aset leida mitmel viisil. On mitmeid tunnistusi, kuidas taevalikud olendid on kaitsnud inimest õnnetuste eest. Pühakiri ütleb inglite kohta, et nad on teenijad vaimud, läkitatud abistama neid, kes ükskord pärivad pääste. Kõigile neile ingli külastustele on iseloomulik üllatusmoment. Kõiki asjaosalisi tabas see ootamatult. Üllatused tulevad tavaliselt ikka siis, kui seda kõige vähem oskad ette aimata. Antud juhtumitel oli tegemist Jumala saadikutega.

Kuna elame reaalses maailmas, kus on tegemist ka kurjuse jõududega, siis Piibel hoiatab meid nende inglite eest, kelle eesmärgiks on viia inimesi Jumalast kaugemale. Need ei ole taevased inglid, vaid langenud Luciferi inglid, kes heideti kord Jumala poolt taevast alla. Apostel Paulus hoiatab oma teises kirjas korintlastele, et „saatan ise moondab ennast valguse ingliks“ (2Kr 11:14). Need deemonid koondavad oma vägesid kindla eesmärgiga – eksitada, kui võimalik, ka Jumala valituid.

Kuidas võib inimene vahet teha, kas tal on tegemist taevaingli või valguseingliks maskeerunud deemoniga? Piibli printsiipe mõistes on vahetegemine võimalik. Kohtumine taevaingliga austab alati Jumalat. Niinimetatud valguseingli puhul ei lange aga aupaistus Jumalale. Nii lihtne see ongi. Keegi jumalasulane on öelnud: kas me peaksime uskuma inglite olemasolusse? Jah! Kas me peaksime kummardama neid? Ei! Tuletagem meelde, et inglid on Jumala looming ja nad teenivad Jumalat mitmel viisil, mis on kasuks sulle ja mulle. Seepärast ei peaks me tegema inglitest oma tähelepanu keskpunkti, vaid keskenduda tuleb Kristusele. Kummardagem alati Loojat, mitte loomingut.

Aga pöördume tagasi Luuka evangeeliumi ja ingli üllatava külastuse juurde, mis sai osaks Maarjale, juudi tütarlapsele Naatsareti linnast. Peatume hetkeks ingel Gabriel kolmekordse sõnumi juures.

Ingli esimene sõnum Maarjale oli: „Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!“ (s 28). Püüa ennast panna Maarja rolli. Mida tema lihtsa Naatsareti tütarlapsena võis küll mõelda, saades inglilt sellise üleva sõnumi? Salm 29 ütleb, et: ta oli vapustatud ja imestas – ta ei olnud ingli külaskäiku millegagi ära teeninud. Korraga tundis ta, et on sattunud Jumala enese tähelepanu keskmesse – sai ingli kaudu Jumalalt tunnistuse, et ta on armu leidnud Tema palge ees ja võib seepärast rõõmustada. Kui ingel märkas Maarja kohmetust, julgustas ta teda (s 30).

Kas võib midagi ülevamat olla teadmisest, et Jumal on sinuga? Mis tunne võiks sul olla, kui Issanda ingel pöörduks täna konkreetselt kellegi poole meie seast sõnadega: „Ära karda, sest sa oled leidnud armu Jumala juures!“

Nendel jõuludel, kus paljudes Eestimaa kodudes on kurbust ja valu kaotatud töökoha või madala sissetuleku pärast, on nii vajalikud julgustuse sõnad. Kõik üksildased, rõhutud ja murelikud inimesed vajavad täna julgustust ja rõõmu, mida üksnes Jumal võib neile kinkida.

Jõulud on üllatuste aeg. Ka täna on Jumal meie keskel oma Püha Vaimu läbi ja ütleb igale Kristusesse uskujale: „Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!“ Kui Jumal pöördub kellegi poole isiklikult, siis tuleb see talle alati kasuks ja õnnistuseks. Seepärast ära karda, kui Jumal räägib. Ta soovib sulle head! Jumalal on iga inimesega oma plaan, nagu Tal oli individuaalne plaan ka Maarjaga. Nii nagu inimesed on erinevad, nii on ka Jumala teed ja mõtted iga inimese suhtes erinevad.

Ingli teine sõnum Maarjale oli: „Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu“ (s 3133). See oli spetsiifiline sõnum, mis määratles Maarja erilise osa Jumala plaanis. Ta oli Jumala poolt väljavalitu, kes pidi ilmale tooma Jumala ainusündinud Poja, Jeesuse.

Kindlasti oli Maarja tol hetkel tõsiselt vapustatud, sest ta ei mõistnud veel, mis teda ees ootab. Ta oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega ja pealegi oli ta neitsi. Mis saab siis, kui ta leitakse rase olevat väljaspool abielu? Juudi käsuseaduse kohaselt oleks ta kuulutatud abielurikkujaks ja kividega surnuks visatud. Mis saab tema peigmehest Joosepist? Kas ta hülgab tema? Tol hetkel võis tema peas keerelda korraga nii palju küsimusi.

Ja mida tähendab see nimi – Jeesus? Jeesus on kreeka vorm heebreakeelsest nimest Joosua, mis tähendab tõlkes ’Issand päästab’. On märkimisväärne, et Issanda ingel ilmus unes ka Joosepile, valmistades pinda tema südames. Sellest võime lugeda Matteuse evangeeliumi esimesest peatükist.

Imelises nimes Jeesus peitub võrratu sõnum mitte ainult Maarjale ja Joosepile, vaid kõigile inimestele üle kogu maailma. See ongi jõulusõnumi peamine sisu: Jumal saatis meile oma ainusündinud Poja, et päästa meid pattudest. Maarja oli vaid tööriistaks Jumala käes, et kinkida maailmale Päästja ja Lunastaja. Meie osa tänapäeval on uskuda Jeesusesse, et kogeda pattude andestust ja lepitust Jumalaga, mille tulemusena saame Jumala lasteks.

Ingli kolmas sõnum Maarjale oli vastus tema küsimusele: „Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?“ (s 34). Ingli vastus oli: „Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks“ (s 35).

Küsimus Jumala tahte teostumise suhtes on väga inimlik. Kui Maarjalegi ei olnud jumalik neitsist sünd mõistetav, mis siis veel rääkida tänapäeva inimestest, kes eitavad kõike üleloomulikku, kõike, mis on seotud Jumalaga ja Ta püha sõnaga. Maarja oli aga inimene, kes vaatamata oma piiratusele uskus alandlikult ingli sõnumisse. Ta uskus, et Jumala käes ei ole ükski asi võimatu. Meiegi võiksime õppida Maarja suhtumisest Jumala tahtesse, mis on vastuolus sageli inimlike arusaamadega: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!“ (s 38). See vastus oli Jumalale meelepärane. Ingel oli oma missiooni täitnud.

Tänapäeva inimesed, kui nad pole varem kuulnud armastavast Jumalast, kes on tulnud päästma meid pattudest, on ausad, kui nad küsivad Maarja kombel: „Kuidas see võib juhtuda?“ Isegi teoloogilist kirjandust lugenud inimene võib sattuda väga suurde hingekitsikusse, kui tal puudub isiklik vaimuliku uuestisünni kogemus. Milles peitub siis lahendus? Ainult Jumala sõnasse uskumises. Toimi nii nagu Maarja. Ta uskus Jumalasse: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!“ Jumala imed sünnivad alati usu läbi.

Mitte sugugi väiksem ime ei sündinud Maarja sugulase Eliisabetiga, kes sai raugapõlves Ristija Johannese emaks. Ingel teatas sellest ka Maarjale. Kindlasti oli Maarja julgustatud ja kinnitatud teadmisest, et Jumal oli sekkunud nii võimsalt tema ja ta lähedaste ellu.

Nendel jõulupühadel soovib Jumal oma armastuse läbi tulla meiegi ellu suuremal määral. Ta sooviks saada paljudele nii lähedaseks ja kalliks, et inimesed on valmis Teda vastu võtma. Veel täna tõuseb rõõm Jumala inglite ees kasvõi ühe patuse pärast, kes meelt parandab, kuigi seda pole võimalik alati silmaga näha, kuid võib vaimus kogeda.

Paljud inimesed on võinud oma Issandaga isiklikult kohtuda just jõulude ajal. Meie kiriku kauaaegne superintendent Aleksander Kuum, kes on praegu igavikus, on rääkinud sellest, kuidas ta jõulude viimasel pühal võttis vastu oma Päästja Jeesuse Kristuse. Ta oli siis 22aastane ja elas Pärnus, kus ta isa Karl oli kohaliku metodisti koguduse õpetaja. Vanemate soovil oli ta õpetanud noortele selgeks mõned jõululaulud, mida hiljem noorte kristlikul koosolekul lauldi. Millise vaimustusega noored tunnistasid ja laulsid! Mitmed uued noored tulid eestpalvele. Tänupalved ei tahtnud lõppeda. Kui kõik olid viimaks lahkunud, jäi Aleksander üksi koosolekusaali. Tal oli tunne, nagu oleks ta rongist maha jäänud. Kõik oleksid justkui suurele rõõmupeole ära sõitnud ja teda maha jätnud. Aleksander surus kuuma otsaesise vastu aknaklaasi ja vaatas välja. Sadas vaikselt lund. Kõik oli valge. Tema südames oli aga maru, sest ta süda oli must ja tahtmatult võitles ta pisaratega.

Isa kutsus teda magama. Nende voodid olid vastamisi. Isa pidi midagi märkama, sest korraga ta ütles: „Poeg, Jumal kutsub sind täna! Anna oma süda Temale!“ Aleksandri suu oli aga lukus. Isa seletab talle Pühakirja, räägib, nagu teaks ta kõiki poja hingekahtlusi ja küsib jälle: „Poeg, kas sa ei tahaks paluda?“ Jah, ta tahaks, aga suu vaikib. Vastata ei saa. Nüüd segab ema Agathe vahele ja ütleb: „Rääkige hommikul!“ Aleksander aga mõtleb: „Oh, kui sa teaksid, mis praegu kaalul on, ei sa siis nii räägiks! Peaks mu isa veel kord küsima, siis ma vastaksin kohe.“

Ja isa küsiski veel. Nüüd Aleksander vastab, lausa kisendab: „Jah, palume!“ Kui nad siis kolmekesi pimedasse tuppa põlvedele laskusid – isa, ema ja poeg, lausus Aleksander need otsustavad sõnad: „Jumal, kui Sa oled, ilmuta ennast ka mulle. Ja kui Sa minule mu patud andestad ja mu südamele rahu kingid, siis tänasest öötunnist ma tõotan oma elu Sinule.“ See oli 27. detsembril 1921, kell 5 öösel. Hommikul oli imeline rahu Aleksandri südames. Kristus oli võitnud ja kõik kahtlused kadunud. Tänu Jumalale, see jõuluöö sai tema elus otsustavaks pöördepunktiks.

Evangelist Johannes on öelnud: „Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse“ (Jh 1:12). Need Jeesuse sõnad on maksvad veel täna igaühele, kes Temasse usuvad. See on jõulusõnumi tuum Jeesus on tulnud meile Päästjaks. Lase siis tulla oma südamesse Jumala heal sõnumil, mis võib muuta kõik uueks. Ole täna valmis Maarja kombel Jumala sõna uskuma ja sa võid kogeda Jumala tõelist jõuluimet.

Aamen.

Kirik ja misjon

Käesolev artikkel „Meie vene tööpõllult” („Venäläiseltä työkentältämme”) kajastab uudiseid Piiskopliku Metodisti Kiriku Venemaa misjonist 105 aastat tagasi. Kirjutise autoriks on superintendent dr George Albert Simons.

Piiskopid Nuelsen ja Hamilton Peterburis[1]

See oli nende esimene käik „pühale Venemaale”. Piiskop Nuelsen[2] oli ametireisil, piiskop Hamilton[3] puhkusereisil. Neljas (lisaks dr Simonsile – tõlkija märkus) selles ameerika metodisti „kvartetis” oli dr Tipple Roomast oma usinalt kasutatud fotoaparaadi ja märkmeraamatuga. Harva olen saanud oma kodus vastu võtta õnnelikumat palverändurite seltskonda ja mäletan kaua neid kolme kuldset augustikuu päeva (6.–8. august 1912).

Hoolimata südasuvest, kui suurem osa meie rahvast on linnast ära, oli neljapäeval, 8. augustil kogunenud meie kirikusaali palju Peterburi elanikke, et tervitada lugupeetud külalisi ehtsa venepärase sooja tervitusega. Piiskopid ja dr Tipple pidasid virgutavaid kõnesid, mida tõlgiti saksa ja vene keelde. Hiljem samal õhtul reisis piiskop Hamilton koos perega Moskvasse, piiskop Nuelsen, dr Tipple, allakirjutanu ja mõned jutlustajad aga öösel kiirrongiga Kownosse, kus pidi toimuma Venemaa misjoni aastakoosolek.

Loe edasi

Vaimulik külvi- ja lõikuseseadus

Oktoobris peetaval lõikustänupühal on sobilik meenutada eesti vanasõna: „Mida külvad kevadel, seda lõikad sügisel.“ Kui põllumees on hooletu ja jätab osa seemet kevadel külvamata, siis pole sügisel suurt saaki oodata. Sama printsiip kehtib ka vaimulikus elus.

Apostel Paulus on jäädvustanud meile külvi- ja lõikuseseaduse: „Aga see on nii: kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti“ (2Kr 9:6). Veel ütleb ta kirjas galaatlastele: „Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pilgata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab. Kes oma lihalikule loomusele külvab, see lõikab lihalikust loomusest kaduvust, kes aga Vaimule külvab, see lõikab Vaimust igavest elu“ (Gl 6:7-8).

Vaimulik külv pole alati kerge ülesanne, see võib vahel kaasa tuua pisaraid ja valu, aga see-eest lõpptulemus on võrratu, kui saame näha oma vaeva vilja. Siis saame rõõmustada üheskoos psalmi autoriga: „Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke“ (Ps 126:5-6). Loe edasi

Mine asukohta Üles