Käesoleva aasta 9. augustil möödus 120 aastat Torgu metodisti koguduse õpetaja Peeter Hängi sünnist. Peeter sündis Saaremaal Torgu vallas Hänga külas luterlastest vanemate perre. Juba 16-aastaselt asus ta tööle õpetaja asetäitjana. 1924. aastal abiellus Peeter Lydiaga, kes töötas samuti õpetajana. Hängide perre sündis kaheksa last. Esimene laps kahjuks suri 1,5-aastaselt. Poeg Leevi mälestustes oli isa piisavalt karm ja range, kuid õiglane. Isa rangust leevendas ema äärmiselt leebe ja hellitav suhtumine lastesse.
1921. aastal algas Sõrves – Hängide kodukandis – usuline liikumine. 1924. aastal rajati Torgu metodisti kogudus, mida esimesed kaks aastat juhtis Karl Kuum. Tema alustas Torgusse kirikuhoone ehitamist. Peeter Hängi sõnul oli just Karl Kuum see, kes oli talle 1929. aastal teenäitajaks Kristuse juurde. Peetrist sai aktiivne kaastööline Torgu koguduses ning 1932. aastal määrati ta koguduse õpetajaks. Tõenäoliselt sai just see põhjuseks, miks ta samal aastal kooliõpetaja ametist vallandati. Vallandamise aluseks toodi „teenistusvahekordade korraldamise seadus“.
Koguduse töö Torgus arenes jõudsalt. 1937. aastaks oli koguduses üle 200 liikme. Torgu koguduse töö tulemusel kasvas 25 km kaugusel Imaras usklike grupp nii suureks, et seal otsustati rajada eraldi kogudus. 1939. aastal õnnistati sisse Imara palvemaja. Koos abikaasaga tegi Peeter head usulist kasvatustööd laste hulgas. Torgu pühapäevakooli laste arv kõikus 50-80 õpilase vahel. Omakandi rahva hulgas oli Peeter Hängil hea reputatsioon. Teda kutsuti liialdamata pühaks meheks.
Torgu koguduses usule tulnud, hilisema Pärnu metodisti koguduse pastori Laas Helde sõjaeelsete aastate mälestustest (üles kirjutanud I. Välja):
Liikmeid võis olla umbes 150-200 ringis. Koguduse juurdekasvu peeti üheks suuremaks metodisti koguduste hulgas Eestis.
Jumalateenistused Torgu koguduses olid pühapäeviti, kaks korda kuus pühapäeva õhtul olid noortejumalateenistused, nädala sees üks piiblitund ja vahetult enne kuu esimest pühapäeva (kui pidi toimuma armulaud) oli kogudusetund. Seal räägiti koguduse probleemidest, arutati läbi koguduse klasside juhatajate töö. Igas külas oli klass. Klassijuhatajal pidi olema ülevaade oma klassi liikmete elust. Kõik tundsid üksteist nagu külas ikka. Klassijuhatajad omakorda kutsusid oma klassi liikmed kord kuus kokku omavahelisele vestlusele. Kogudusel oli oma vaimuliku kirjanduse raamatukogu, mida kasutati üsna palju. Koguduses oli suur segakoor ja mandoliinikoor, neist mõlemast võtsin osa. Koorid tegid väljasõite Abruka saarele, Imara külla, kus oli meie koguduse osakond.
Esimene pastor minu lapsepõlves oli Karl Kuum, pärast teda Peeter Häng, kooliõpetaja meie oma külast. Tema leeritas ka mind ja võttis kogudusse. Leeris oli koos minuga umbes 15 noort. Mõnel aastal oli leeriskäijaid vähem, mõnel rohkem. Mäletan, et ühel aastal oli isegi 50 inimest leeris.
Seejärel saabusid aga murrangulised aastad. 1941. aastal Peeter Häng ja tema pere küüditati. Lydia koos lastega vabastati mõne kuu pärast. Peetrile aga määrati nõukogudevastase tegevuse eest kõrgeim karistusmäär – mahalaskmine koos kogu vara konfiskeerimisega, kuid erinõupidamisel mõisteti ta viieks aastaks tööparanduslaagrisse ning seejärel veel viieks aastaks sundasumisele Siberisse. Peeter Hängi äravaevatud ihu ei pidanud karmidele elutingimustele vastu ja ta suri 21. septembril 1942.
Teise maailmasõja ajal sai Sõrve poolsaar tugevasti kannatada. Enamik sealsetest küladest laastati. Imara küla jäi tühjaks, palvela põletati maha, Torgu metodisti kirik sai pommitabamuse. Suur osa sõrulasi evakueeriti Saksamaale, nende hulgas ka Lydia koos seitsme lapsega. Aasta hiljem saabusid nad kodumaale tagasi.
Kuigi Hängide pere lugu lõpeb siinkohal pealtnäha kurval toonil, on selles loos ometigi palju sellist, mis on meile julgustuseks ja eeskujuks.
- See on lugu valikutest – „Ta eelistas pigem näha vaeva koos Jumala rahvaga kui üürikest aega nautida pattu“ (Hb 11:25)
- See on lugu ustavusest – „Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse. “ (Mt 5:11)
- See on lugu püsivusest – „Aga kes peab vastu lõpuni, see pääseb.” (Mk 13:13),
- See on lugu võidust – „Kui me jääme püsima vaevas, siis valitseme koos kuningatena. “ (2Tm 2:12), „Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse. “ (Rm 8:18).
Peetri lapselaps Toomas Häng on Reeküla metodisti koguduse liige ning aktiivne kaastööline.
Artikli koostamisel on kasutatud materjale Toomas Pajusoo raamatust „Eesti ristikangelasi“ (2006).
Foto: Peeter Häng 1933. aastal
