Koduteele number, mida sa käes hoiad, keskendub loodushoiu teemale.
Miks me kristliku ajakirjana just selle teema fookusesse võtsime? Osaliselt seetõttu, et tegemist on teemaga, mis on ühiskonnas päevakorral – sellel laineharjal on hea ja vajalik kajastada loodushoiu teema kristlikku vaatevinklit. Kuid olulisemaks põhjuseks pean seda, et loodusest kui Jumala loomingust hoolimine peaks olema meie kui kristlaste mõtteviis ja elustiil igal ajal, ka siis, kui maailm selle teemaga ei tegele.
Eesti Kirikute Nõukogu on kuulutanud käesoleva aasta loodu(s)hoiu aastaks ning EKN-i poolt korraldatud seminaril põhjendas teoloog Tauri Tölpt loodushoiu teemaga tegelemist kristlaskonna poolt järgmiselt:
Kutse aktiivsemaks tegutsemiseks kristliku ökoloogia vallas ei ole vaid moodsa ajastu vooluga kaasa minemine. Vastupidi. Tegemist on iidse kutsega mõista seda algset ülesannet ja vastutust, mille Jumal andis maailma loomisega vanale Aadamale: hoolitseda loodu eest ja viia see pühitsusse Jumalaga. Pattulangemise tagajärjena hakkas inimene Jumala tahtest lahti öelnuna loodut oma egoistlike soovide tarbeks ekspluateerima. Loodu viimine pühitsusse Jumalaga realiseeriti alles uues Aadamas. Kristuse lunastustöös on jumalikule pääsemisele kutsutud kogu inimkond ja kogu loodu. Palves ja Kristuse osaduses kantud eluviisis muudab inimene pidevas meeleparanduses oma mõttelaadi, piirates pattulanguse tagajärjel aina kasvavat iha ja õigustust tarbida loodut ekspluateerides – et anda heaperemehelikult kogu loodu tänupalves tagasi Loojale pühitsemiseks ja kirgastamiseks.
Loodu(s)hoiu teema puhul ei ole küsimuseks üksnes see, kui pika aja jooksul laguneb kilekott ning kui kiiresti hävinevad inimtegevuse tagajärjena taime-, looma- ja linnuliigid. Lisaks loodut ekspluateerivatest mugavustest ja harjumustest ajendatud tarbimisvalikutele ja vastutusele süveneva sotsiaalse ebavõrdsuse ja tulevastele põlvedele elamiskõlbmatu maailma pärandamise eest on Jumala loodust hoolimise ja hoolimatuse teema seotud väärtushinnangute, elustiili, mõtteviisi ja suhetega Jumala ja inimese, inimese ja inimese ning inimese ja loodu vahel.
Kas meie, kristlased, oleme valmis loodu(s)hoiu osas meelt parandama? Võib ju pugeda vabanduse taha, et minust nagunii midagi ei sõltu. Maailma muutmine algab Jumalale sõnakuulelikust südamest…
„… ja siis saame tajuda ka seda, mida tähendab, et me loodame Jumalale. “ (T. Tölpt)
