20. sajandi alguses algas Ameerika Ühendriikide üleminek agraarühiskonnalt industriaalühiskonnale, mis tõi kaasa suurema vajaduse laste ja noorukite tööjõu kasutamise järele, samas puudusid põhimõtted õiglaseks tasustamiseks ja tööohutuse tagamiseks.
Lapsed töötasid koos täiskasvanutega tehastes ja kaevandustes ning nende haridus jäi poolikuks. Metodistid olid juba alates John Wesley aegadest 18. sajandil teinud avaldusi orjanduse kaotamise ja sotsiaalse õigluse kehtestamise poolt – selles avaldus nende arusaam sotsiaalsest pühadusest. Aastal 1908 võttis USA Piiskoplik Metodisti Kirik (the Methodist Episcopal Church), Ühinenud Metodisti Kiriku eelkäija, vastu sotsiaalse kreedo ehk usutunnistuse (Social Creed), mis keskendus eeskätt tööliste olukorra parandamisele. Sellise kreedo avaldamine kirjaliku dokumendina oli teedrajav sündmus. Ajad muutusid ja kõigest neli aastat pärast sotsiaalse kreedo avaldamist tsiteeris seda juba tulevane USA president Roosevelt.
Kui 1908. aastal avaldatud sotsiaalne kreedo keskendus eelkõige sotsiaalsele ebaõiglusele USAs, siis tänases kirikukorras (The Book of Discipline) olev versioon on globaalse haardega ja puudutab erinevaid inimelu valdkondi. Kreedole on nüüdseks lisandunud pikem selgitav osa nimega Sotsiaalsed printsiibid (Social Principles), mis kinnitati ÜMK Peakonverentsil 1972. aastal ja mida on hiljem jooksvalt täiendatud ja parandatud. Peakonverentsil 2012 moodustati ülemaailmne komisjon selle dokumendi põhjalikumaks ajakohastamiseks ja globaalsemaks muutmiseks ning see tuleb taas arutlusele 2021. aasta Peakonverentsil. Usutunnistuse osa ei ole kavas muuta, küll aga on tehtud tööd printsiipide teksti selliseks sõnastamiseks, et metodistid maailma eri paikades saaksid sellest ühtviisi aru ja võiksid selle dokumendi alusel laiema kogukonna tasandil ühiselt oma põhimõtete eest seista.
Sissejuhatav tekst kinnitab, et sotsiaalsed põhimõtted ei oma ranget kirikuseaduse jõudu, kuid väljendavad Peakonverentside palvemeelse mõttetöö käigus kujundatud seisukohti üldinimlikes küsimustes, toetudes piibellikule ja ÜMK ajaloolisele teoloogilisele traditsioonile. Sotsiaalsed põhimõtted kutsuvad üles ustavusele ja on mõeldud õpetama ning veenma parimas prohvetlikus vaimus. Kõik ÜMK liikmed on oodatud nendega arvestama oma palvetes, usus ja eluviisis. Looduse ja inimese suhteid käsitleb Sotsiaalsete printsiipide osa pealkirjaga „Looduskeskkond“ (¶ 160).
Meeli Tankler
Sotsiaalne kreedo (Social Creed)
Me usume Jumalasse, maailma Loojasse, ja Jeesusesse Kristusesse, loodu Lunastajasse. Me usume Pühasse Vaimusse, kelle läbi me saame Jumala annid; me kahetseme pattu, et oleme neid ande kasutanud ebajumalateenistuseks.
Me usume, et looduskeskkond on Jumala kätetöö ja me pühendume selle hoidmisele, parandamisele ja ustavale kasutamisele inimkonna poolt.
Me võtame rõõmuga vastu endale ja ligimestele osaks saanud õnnistused kogukonna, seksuaalsuse, abielu ja perekonna kaudu.
Me kinnitame, et kaitseme meeste, naiste, laste, noorukite, noorte täiskasvanute, eakate ja puudega inimeste õigusi; me parandame inimelu kvaliteeti ja kaitseme kõigi inimeste õigusi ja väärikust.
Me usume, et inimestel on õigus ja kohustus töötada Jumala auks ja enese ja ligimeste kasuks, et tagada kõigi heaolu. Selleks kasutavad nad Jumalast antud õigust omandile, väärtuste vahetamisele ja vastutustundlikule tarbimisele – et kõrvaldada majanduslikke ja sotsiaalseid pingeid.
Meie eesmärgiks on maailmarahu, kõigi rahvaste õiglane ja seaduslik valitsemiskord ja kõigi inimeste isikuvabadused.
Me usume, et Jumala Sõna valitseb inimkonna üle nii praegu kui lõplikult tulevikus.
Me oleme rõõmuga valmis edastama elutoovat evangeeliumi kogu maailmas. Aamen.
ÜMK Kirikukord, Sotsiaalsed põhimõtted,
¶ 160. I. Looduskeskkond
Kogu loodu kuulub Issandale ja meie vastutame nii selle kasutamise kui kuritarvitamise eest. Väärtustada ja hoida tuleb vett, õhku, mullapinda, maavarasid, energiaallikaid, taimi, loomi ja ka maailmaruumi. Põhjuseks on meie veendumus, et Jumala looming pole mõeldud üksnes inimestele kasutamiseks, vaid inimesel on kohustus olla hea majapidaja kõige selle üle. Seda ülesannet tuleb täita hoole, armastuse ja aukartusega. Majanduslik, poliitiline, sotsiaalne ja tehnoloogiline areng on suurendanud inimkonda arvuliselt, pikendanud ja rikastanud inimelu. Paraku on need arengud toonud kaasa negatiivsed regionaalsed muutused – taimestiku kadumise, liikide väljasuremise, ülerahvastumise, inimeste kannatused ja loodusressursside ületarbimise, eriti mittetaastuvate ressursside hävitamise tööstuslikult arenenud riikide poolt.
Sellise arengu jätkumine ähvardab pärandit, mille Jumal on looduskeskkonna näol usaldanud kõigile põlvkondadele. Nõustugem, et meie kirikul ja selle liikmetel on vastutus toetada muutusi inimeste eluviisis majanduslikus, poliitilises, sotsiaalses ja tehnoloogilises mõttes, mis looks ökoloogiliselt tasakaalustatud ja kestliku maailma ning tagaks kogu loodule kõrgema elukvaliteedi.
A) Vesi, õhk, muld, maavarad, taimed
Me toetame ühiskondlikku poliitikat, mis püüab vähendada ja kontrollida tööstuslikke jääke ja saastet, tagada toksiliste ja radioaktiivsete ainete ohutu käitlemise ja ladustamise ning lõpuks nende likvideerimise, vähendada linnade jäätmete hulka ning aidata kaasa õhu, vee ja maapinna puhtamaks muutmisele.
Me kutsume üles kaitsma vanu metsi ja muid asendamatuid loodusrikkusi, samuti ohustatud taimeliike. Me toetame ettevõtmisi, mille eesmärgiks on looduslike ökosüsteemide kaitsmine ja taastamine. Me toetame kemikaalide kasutamise asemel alternatiivsete võimaluste loomist toidu kasvatamiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks. Enne uute võimaluste kasutusele võtmist tuleb kindlasti põhjalikult uurida nende mõju Jumala loodule. Me palume tungivalt arendada rahvusvahelisi lepinguid maailma loodusvarade tasakaalustatud kasutamiseks inimkonna heaks, kuni maailm püsib. Oleme väga mures veevarude erastamise pärast, pudelivee müügiga kasumi teenimise ja kulutuste pärast, mida tehakse joogivee pakendamisel. Me palume tungivalt riikide keskvalitsustel ja omavalitsustel luua protseduurid veeressursside säilimise hindamiseks ning enne veevarude erastamise lubamist määrata kindlaks selle otsuse keskkondlik, majanduslik ja sotsiaalne mõju.
B) Energiaallikate kasutamine
Meie planeet on Jumala looming ja omab seepärast omaette väärtust. Praegune energiatarbimine ohustab olulisel määral kogu loodut. ÜMK liikmetena tahame suhtuda loodusesse, energiatootmisse ja eriti loodusvaradesse vastutustundlikult ja hoolikalt, neid mõistlikult majandades. Me kutsume kõiki üles energiat säästlikult tarbima. Meie eluviis peaks vastama keskmisele energia tarbimisele, mis arvestab planeedi piiratud võimalusi. Me kutsume üles piirama CO2 emissiooni kuni ühe tonnini inimese kohta aastas ja toetame eelkõige taastuvate energiaallikate arendamist. Süsiniku-, nafta- ja gaasivarud on piiratud ja nende kasutamine kiirendab globaalset soojenemist. Tuumaenergia kasutamine ei ole lahendus, sest tuumajaamad ei ole täielikult turvalised ning ohustavad tervist. Tuumajäätmete turvaline ja püsiv ladustamine ei ole võimalik ning selle probleemi pärandamine tulevastele põlvkondadele ei ole vastutustundlik. Põllumajanduslikku päritolu ning biomassist saadava kütuse saamine ei kaalu üles toiduainete tootmist ja väiketalude ellujäämist.
C) Loomakaitse
Me toetame seadusi,mis kaitsevad ja säilitavad loomade elu ja tervist, kaasa arvatud metsloomade, lemmikloomade, koduloomade ning teadusuuringutes kasutatavate loomade elu, samuti vastutame valu põhjustamise eest lihaloomade, kalade ja kodulindude tapmisel.
Me ei kiida heaks kohalike või rahvusvaheliste ettevõtete ebaseaduslikku või seaduslikku majandustegevust, mis põhineb looduskeskkonna ekspluateerimisel ja ökosüsteemide kurnamisel, mille tagajärjeks on loodusliku tasakaalu ja mitmekesisuse rikkumine ja ökosüsteemide vastupidavuse ja elujõulisuse vähenemine.
Me julgustame otsustavalt rakendama riiklikke ja rahvusvahelisi ärialaseid ja muid seadusi ja juhiseid kõigi loomade ja eriti ohustatud loomaliikide kaitsmisel.
D) Globaalne kliima
Tunnistame inimkonna tegevuse üleilmset mõju Jumala loodud maailmale. Kiire tööstuslik areng ja fossiilsete kütuste suurenev kasutamine on toonud kaasa atmosfääri saastumise. Kasvuhoonegaasi emissioon ähvardab oluliselt muuta Maa kliimat, mis toob tulevastele põlvkondadele kaasa tõsiseid keskkondlikke, majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.
Globaalsete kliimamuutuste negatiivne mõju tabab enam just neid rahvaid ja inimesi, kes emissiooni kõige vähem põhjustavad. Seepärast me toetame kõigi valitsuste pingutusi kasvuhoonegaasi emissiooni vähendamise nõudmisel ja kutsume üles indiviide, kogudusi, ettevõtteid ja kogukondi vähendama kasvuhoonegaaside emissiooni.
E) Maailmaruum
Nii meile tuntud kui tundmatu osa universumist on Jumala looming ja väärib samasugust väärtustamist, nagu meie planeet. Me mõistame hukka mistahes riigi sammud kosmose relvastamisel ja kutsume kõiki rahvaid üles rahumeelsele koostööle kosmosetehnoloogia arendamisel ja maailmaruumi kasutamisel.
F) Teadus ja tehnika
Me tunnustame teadust kui Jumala loomingu mõistmise ja uurimise vahendit. Me kinnitame teaduslike vahendite legitiimsust maailma kirjeldamisel ja otsustamisel nende teaduslikkuse üle. Me ei pea õigeks teaduse katseid teha ettekirjutusi teoloogiale ning teoloogia katseid teha sama teadusega.
Me oleme seisukohal, et teadusteooriad, mis käsitlevad kosmoloogilist, geoloogilist ja bioloogilist evolutsiooni, ei ole vastuolus teoloogiaga. Me kiidame heaks meditsiinilised, tehnilised ja teaduslikud tehnoloogiad, kui need kasutavad Jumala loodut eesmärgiga muuta inimelu paremaks ning võimaldavad kõigil Jumala lastel arendada oma Jumalast antud loomingulist potentsiaali, minemata sealjuures vastuollu meie eetiliste veendumustega, mis käsitlevad inimkonna suhet looduga. Me oleme valmis oma veendumusi muutma vastavalt sellele, kuidas inimkonna teadmised maailmast suurenevad. Kui teadus suurendab meie teadmisi maailmast, mõistame ühtlasi enam Jumala loomingu saladusi. Teaduse ja tehnika tähtsust mõistes oleme ühtlasi seisukohal, et inimkogemuse teoloogiline tõlgendus on väga oluline inimkonna tõelise koha mõistmisel universumis.
Teadus ja teoloogia ei vastandu, vaid täiendavad teineteist. Seepärast me julgustame teadlaste ja teoloogide dialoogi ning toetame koostööd, mis aitab Jumala armule lootes meie planeedil elu säilitada ja kõigi inimeste elukvaliteeti parandada.
G) Toiduohutus
Me toetame poliitikaid, mis tagavad toidu olemasolu ning avalikkuse teavitamise toidu koostise kohta.
Me kutsume üles inimestele mõeldud toiduainete hoolikale kontrollimisele bioloogilise ohutuse seisukohalt. Me toetame toidus sisalduvate kemikaalide sõltumatut kontrolli ning selliste toodete müügilt kõrvaldamist, mis sisaldavad tervisele ohtlikul tasemel pestitsiide, herbitsiide ja fungitsiide, samuti koduloomade antibiootikumide, steroidide ja hormoonide ravimijääke ning saastatust õhus, vees ja mullas, mille tekitavad jäätmepõletustehased või muu tööstuslik tegevus. Me kutsume üles selgelt märgistama geneetiliselt toodetud, töödeldud või muudetud toiduaineid, mis on läbinud müügieelse kontrolli. Me ei toeta nõuete vähendamist orgaanilisele toidule ja kutsume üles toetama otsuseid, mis aitavad sammhaaval üle minna kestlikule orgaanilisele põllumajandusele.
H) Õiglane tootmine ja tarbimine
Me toetame poliitikat, mis suurendab juurdepääsu kvaliteetsele toidule, eriti vähekindlustatud inimestele.
Me julgustame kestlikku kohalikku väiketootmist, mis aitab kogukondadel end ise ära toita. Me mõistame hukka poliitika, mis takistab kogukondi tarbida omatoodetud toiduaineid.
Tõlkinud Tarmo Lilleoja
Kujundusfoto: David Clode @ Unsplash
