Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal
(PS 119:105)
Tänapäeval avame oma Piibli ja loeme tiitellehelt – „Piibel“. Varasematel sajanditel on tiitellehel seisnud „Biibli Ramat“, „Jummala Sanna“, „Püha Kiri“, „Piibli Raamat“, „Jumala Püha Sõna“, „Suur Piibel“ jne, kuid sisu on alati olnud sama. Piibel on Pühakiri – Jumala Sõna.
Iisraeli rahvas ja kristlased (nagu ka moslemid) on raamaturahvad. Seda seetõttu, et nende usk toetub ajalukku kinnitunud kirja pandud loole, jutustuste traditsioonile. Kreeka päritolu sõna „Piibel“ tuleneb sõnast biblia (’raamatud, kirjarullid’). Vanast ja Uuest Testamendist koosnevas Piiblis on 66 raamatut, kuhu on kätketud ajalugu, elulugusid, poeesiat, ettekuulutusi jpm.
Vana Testament on peaaegu täielikult semiidi keelte hulka kuuluvas heebrea keeles, Taanieli ja Esra raamatutes leidub lõike ka heebrea sugulaskeele aramea keeles. Kui Aleksander Suur 4. saj eKr Lähis-Ida vallutas, levis laialt kreeka keele mõju. Uus Testament on kirjutatud rahvapärases kreeka keeles – koinees.
Ühtegi originaalkäsikirja ei ole seni leitud. Aastasadu olid vanimad Vana Testamendi teadaolevad käsikirjad pärit 9. ja 10. saj pKr, kuni 1947. a leiti Kumranist ajavahemikus 200 eKr – 70 pKr valminud käsikirjad (nn Surnumere kirjarullid). Uue Testamendi vanimad teadaolevad katkendid pärinevad 2. saj algusest, terviklikke või peaaegu terviklikke leidub 4. ja 5. sajandist.
Piibel on kirja pandud erinevate autorite ja koolkondade poolt. Esiisade (Aabrahami, Iisaki, Jaakobi jt) lugusid anti algselt isalt pojale edasi suuliselt ja kirjutati üles hoopis hiljem. Terviklik piiblitekst on välja kujunenud rohkem kui 1000 aasta jooksul vanas Iisraelis ja algkristliku koguduse ajal. Juudid kinnitasid Vana Testamendi kaanoni1. saj pKr ja kristlased Uue Testamendi kaanoni 4. saj pKr. Vana Testamendi kreekakeelne tõlge Septuaginta valmis 3.–2. sajandil eKr ja sisaldab ka apokrüüfe – raamatuid, mida nimetatakse deuterokanoonilisteks.
Esimestel sajanditel tõlgiti Piibel süüria, kopti, armeenia, ladina ja gooti keelde. 4.–5. sajandil valminud ladinakeelne Vulgata omandas sama suure autoriteedi kui kreekakeelne Piibel.
Keskajal tärkas mitmete usuliste liikumiste toel vajadus uute tõlgete järele, et ka lihtrahvas saaks Piiblit lugeda. Siin olid eestvõitlejateks John Wycliffe, Jan Hus, William Tyndale jpt. Reformatsiooniajastuga jätkus piiblitõlkimine paljudesse rahvuskeeltesse aga palju intensiivsemalt. Tuntuim tolle aja tõlkija Martin Luther sai oma piiblitõlkega uussaksa kirjakeele rajajaks. Pietismi levikuga 17.–18. sajandil hoogustus piiblitõlketöö eri keeltesse veelgi.
1804. aastal asutatud Briti ja Välismaa Piibliselts avas Pühakirja tõlkimisel ja levitamisel uue ajastu. Piibel muutus rahvapiibliks. Tänapäeval teevad piibliseltsid enam kui 200 maal tööd selle nimel, et iga inimene võiks Piiblit lugeda oma emakeeles. Igal aastal trükitakse üle 400 miljoni pühakirjaeksemplari, lisaks luuakse veebirakendusi, audioversioone jms.
Kui eestikeelne Piibel esmakordselt 1739. aastal tolle aja kohta hiiglaslikus tiraažis – 6015 eksemplari – ilmus, siis ei osanud keegi arvata, et kirjaoskuse ja kristliku usu kaudu aitab see kaasa meie kui maarahva eestlasteks saamisele. Eesti riik rajati vähem kui kaks sajandit hiljem. Seejärel pidime läbi tulema ajast, kui Piibel oli keelatud ja selle hankimine ülimalt keeruline, kuid täna võib igaüks lugeda Jumala Sõna endale sobivas versioonis ja formaadis.
Lõpetuseks lisan meie rahva suurkuju, pastor Jakob Hurda tänusõnad Pühakirja tõlkijatele: „Minu arvamise järel on vistist kõige parem tänu aga see, et meie Püha Kirja, mis nende meeste hool ja waim meile kätte muretses, sagedasti ja mõistlikult pruugime, Jumalale auuks ja meile enestele waimu walguseks ja hinge õndsuseks.“
Olgem siis meiegi Jumalale tänulikud nii oma emakeele kui ka emakeelse Pühakirja eest, aga ka piiblitõlkijate pühendunud töö eest läbi aegade.
Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täiesti varustatud ja valmis igale heale teole.
2Tm 3:16–17
Artikli foto: Esimese sõjajärgse Eestis tõlgitud Piibli esitlus 1998. aastal EPSi kogu
