Killukesi EMK ajaloost
Ristsõna vastus palun saata 15. novembriks e-postile: koduteel@metodistikirik.ee või aadressile
Ajakirja Koduteel toimetus, Narva mnt 51, Tallinn 10120.
Vastuste saatjate vahel läheb loosi raamatupoe Logos kinkekaart.
Käesoleva aasta 9. augustil möödus 120 aastat Torgu metodisti koguduse õpetaja Peeter Hängi sünnist. Peeter sündis Saaremaal Torgu vallas Hänga külas luterlastest vanemate perre. Juba 16-aastaselt asus ta tööle õpetaja asetäitjana. 1924. aastal abiellus Peeter Lydiaga, kes töötas samuti õpetajana. Hängide perre sündis kaheksa last. Esimene laps kahjuks suri 1,5-aastaselt. Poeg Leevi mälestustes oli isa piisavalt karm ja range, kuid õiglane. Isa rangust leevendas ema äärmiselt leebe ja hellitav suhtumine lastesse.
Loe edasiEesti Metodisti Kirik tähistas 30. augustil 100 aasta möödumist oma esimese ajakirja ilmumisest ja 30 aasta juubelit ajakirja taasilmumisest.
Juubelisündmusel meenutati möödunud aegu, söödi torti, loositi kõigi ajakirja aastatellimuse teinud isikute vahel välja auhindu ning arutleti kristliku ajakirjanduse oleviku ja tuleviku üle.
Loe edasiKüsiti kord kahelt müüriladujalt, mida nad teevad. Üks ehitajatest vastas: „Laon müüri.“ Teine vastas: „Ehitan kirikut.“ Esimesel ehitajal oli amet, teisel oli kutsumus. Esimene nägi oma kitsast töölõiku, teine nägi oma ülesannet laiemas kontekstis, ta nägi suurt pilti ja ehitustegevuse tulemust.
Loe edasiRAKVERE METODISTI KOGUDUSE KIRIKU EHITAMISEST
V. Ojasson: „Kiriku ja hoovimaja ehitus on meile läinud maksma 1.000.000 senti. /… /. Kui ma jään mõtlema ehituse algusele ja kogu tegevusele, siis ei jää muud üle, kui Jumalat austada. Ehitamisele asudes omasime oma kavatsuste heaks kordaminekuks ainult palavat usku ja elavat lootust Jumala abile, aga raha polnud meil sentigi. Nüüd on aga meie ehitusekassast läbi käinud üle miljoni sendi. Tänu Jumalale, tänu kõikidele sõpradele.”
„Järelmärkus: Palun kõiki neid oma nimesid ja aadresse minule või kohalikkudele õpetajatele teada anda, kes omal ajal ostsid 10-20 kivikest, milliseid müüdi meie kiriku ehitamise toetuseks. Nüüd, mil kirik juba valmis on tahame oma lubadust täita.” V. Ojasson
— Järgmises numbris on teatele täiendus: „Meie lubasime omal ajal igale 10-ne kivi ostjale anda mälestuseks kiriku ülesvõtte koguduse juhatuse allkirjadega.”
Kristlik Kaitsja august-september 1931
„Pidage meeles oma juhatajaid, kes teile on rääkinud Jumala sõna, pidades silmas nende elukäigu lõppu, võtke eeskujuks nende usk.“ (Hb 13:7) Eriliselt väärtustab Jumala sõna „usku, mis läbikatsutuna leitakse palju hinnalisem olevat kullast, mida tules läbi proovitakse. “ (1Pt 1:7)
Loe edasi„Kristlik Kaitsja“ tahab jääda tuleval aastal endisele alusele, et külvata uskkondade seas vennalikku armastust ja üksteise mõistmist. Kitsarinnalistel vaielustel ja üksikute uskkondade ülistamisel ning teiste mahategemisel ei ole ruumi „Kristliku Kaitsja“ veergudel.
Tema väljaandjad usuvad ühteainust Püha Risti kogudust mille liikmed siin maapeal kuuluvad küll mitmesugustesse usunimedesse, kuid kes tunnevad siiski endid olevat üks Jeesuse Kristuse armastuse läbi. „Kristlik Kaitsja“ eesmärk on neid õpetada üksteise tundmisele ja vennalikule armastusele, et nad võiksid Issanda jälletulemisel Tema ette seisma jääda ilma vigadeta ja kortsudeta. /…/ Ole sina üks nendest, kes „Kristlik Kaitsja“ tellimisega ja levitamisega aitab külvata üksmeelt ja armastust selle ühe Püha Ristikoguduse liikmete hulgas. (Toimetus)
Kristlik Kaitsja, november 1931
Kristlik Kaitsja kirjeldab Ed. Raua muljeid Soome reisist, mille eesmärk oli osa võtta „E.L.“ (Epworth Liiga – toimetus) konverentsist Viiburis 25.-28. juulil. Artikkel kirjeldab detailselt reisimuljeid Soome eri paikadest. Artiklis olnud huvitav tähelepanek soomlaste kohta:
Soome rahvas ei aja taga uhkust ega edevust, kuid seejuures on nad puhtad ja korralikud. Puhtus on eeskujulik ka kõige vaesemates majades. Nad on hoidnud alal ka oma hingepuhtuse; usk ja jumalakartus on Soomes palju kõrgemal kui Eestis. Rännates linnades, alevites, külades, raudteerongides ja autobussides ei näinud ma ühtki värvitud naisterahvast.
Kristlik Kaitsja, 1935 august-september
Täna on vanavanematele pühendatud päev. See on hea, et ka vanemat põlvkonda meelde tuletatakse. Tahan tänulikult meenutada oma kristlikke vanemaid, kes mõlemad kuulusid sellesse kogudusse aktiivsete liikmetena. nende kutsel tulin 1951. a (68 a tagasi) ühel novembrikuu neljapäeval Mere puiestee kirikus toimunud metodistikoguduse palvetundi, kus mul oli esimene isiklik kokkupuude pastor Aleksander Kuumaga. Olin 14aastane, kopsutuberkuloosi põdev teismeline. Ka kooliskäimisse oli tekkinud pikem paus.
Kuuma pere (Agathe ja Aleksander Kuuma järeltulijad ning hõimlased) on nüüd juba enam kui 40liikmeline ja tõenäoliselt kasvab veelgi. Mul on hea meel tõdeda, et saame omavahel hästi läbi, hoiame kokku ja püüame perekondlikke traditsioone säilitada. Võib-olla aitab meid see, et mina ja mu õedvennad – Aadu, Leev, Toomas, Naatan, Ruth, Vilja ja Mati – kasvasime üles suures peres, kus valitses üksmeel ja hoolivus.