Hirm, mure, katsumused, kriis – need märksõnad kirjeldavad viiruse leviku tõttu tänast Eesti olukorda. Sarnaste märksõnadega võiks kirjeldada ka olukorda, millesse sattus Peetrus, kui ta uljalt üle paadiserva vee peale astus, siis aga vajuma hakkas. Teda ei hirmutanud ega ohustanud mitte viirus, vaid kõrged lained ja sügav merepõhi.
Loe edasi
Oleme taas advendiajas ja ootame jõule – Kristuse sünnipäeva tähistamist. See on üks eriline aeg aastas, kui me ristirahvana tuletame meelde Jumala armu ja armastust, mis sai ilmsiks läbi Jumala Poja tuleku sellesse patusesse ja omadega sassis maailma, et tuua pattude andestust, lepitust Jumalaga ja uut elu kõigile, kes usus selle sõnumi vastu võtavad.
Loe edasi
„Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale.“ (Lk 2:10)
Juba varasest lapsepõlvest saadik seostub mulle jõulude tähistamine erilise sooja atmosfääriga lähedaste keskel ning mingisuguse helge imeootuse lootusega. Jah, jah, täpselt imega! Sest jõululugu pole midagi muud, kui uskumatu ime, mis vaevalt tänapäeva inimese mõistusesse mahub.
Loe edasi
Igavik valas end aega ja ruumi,
Armastus maandus ahelais maal.
Inglidki lunastussaladust uurind,
kuid selle sügavust mõõta ei saa.
Kõiksuse Kuningas loomade sõimes,
Võimsaim ilmus kui väike laps.
Kes oma õndsuse kaaslasteks lõi meid,
tuli, et saada me vabastajaks.
Jõuluöö, rahuöö, lootuste hommik,
Jumala eneseandmise tipp.
Taevariik saabus, sest Jeesuses ongi
õndsuse lõputu igavik.
Foto: Mark Basarab @ Unsplash
Kristlik õpetus ei ole enam Euroopa ja Põhja-Ameerika kultuurides esikohal. Selline olukord on ka Eestis kestnud juba pikemat aega ja ühiskond sekulariseerub jätkuvalt. Briti Guardiani uudisteportaalis ilmus 2018. aastal artikkel pealkirjaga „Vaikimisi valitsev ristiusk on kadunud: mittekristliku Euroopa tõus“. Artikli põhjal pole enamikul 16-20 aastastest noortest religioosset kuuluvust ning nad palvetavad väga harva, kui üldse. Läänes väheneb pidevalt kristlikku usku tunnistavate inimeste arv. Paljudes Euroopa riikides, nagu näiteks Eestis, puudub 70-80% inimestest religioosne kuuluvus.1
Loe edasi
Tõenäoliselt ei ole inimest, kelle elu läheks sirget teed mööda, ilma ühegi raskuseta. Inimese elutee on kui pikk matk tundmatul rajal – me ei tea, kui pikk see on, me ei näe ette, mis järgmise nurga taga meid ootab. Võime sattuda kõndima mööda mugavat ja siledat teed, millel boonuseks kerge allamäge kallak, või vaevaliselt ronima järsu mäetipu poole. Vahel võib rännak paista pigem roomamisena mööda mudaseid mülkaid, kus varitseb oht lõplikult sisse vajuda.
Loe edasi
Vaimulik kasvamine seostub minu jaoks õppimise, pühendumise, jagamise ning üksteise toetamisega. Piiblit lugedes näeme, kuidas Jumal kutsub meid tegutsema. Mitte passiivselt kõrvalt vaatama, vaid aktiivselt kaasa teenima. Kas Jeesus on meie elus reaalne? Kas me kasutame meile kingitud jumalikke vaimuande ühiseks kasvamiseks, ühiseks kasuks? Kas see, kuidas me elame, annab tunnistust sellest, et meis on evangeeliumi vägi? Inimestena me ei suuda olla täiuslikud, aga teised meie ümber ei otsigi mitte meie täiuslikkust, vaid nad soovivad näha Jumala väge meie sees.
Loe edasi
2020 aasta on metodisti kirikus kasvamise aasta. Kes oleks osanud aga arvata, et see aasta kujuneb hoopis teistsuguseks kui kõik eelmised? Meid tabas ülemaailmne pandeemia mitmeks kuuks ning tuli oma koguduse/pere/tööelu täielikult ümber korraldada. Olukord mõjutas suuresti ka minu elu ning järgnevalt tahan puudutada paari aspekti täpsemalt, kuidas nii suur olukorra muutus ja (näiliselt) kriisiolukord võib meie vaimulikule kasvule tõuke anda.
Loe edasi
2020 aasta on metodisti kirikus kasvamise aasta. Kes oleks osanud aga arvata, et see aasta kujuneb hoopis teistsuguseks kui kõik eelmised? Meid tabas ülemaailmne pandeemia mitmeks kuuks ning tuli oma koguduse/pere/tööelu täielikult ümber korraldada. Olukord mõjutas suuresti ka minu elu ning järgnevalt tahan puudutada paari aspekti täpsemalt, kuidas nii suur olukorra muutus ja (näiliselt) kriisiolukord võib meie vaimulikule kasvule tõuke anda.
Loe edasi
11. novembril 2020 sai Rakvere metodisti kogudus 100aastaseks. Seoses pandeemiaohuga otsustasime juubelipidustused lükata edasi järgmisesse aastasse, lootuses tähistada seda pidulikku sündmust suurejoonelisemalt kui meie väike kirik ja distantsihoidmise nõue hetkel võimaldavad. Tähelepanuvääriv tähtpäev annab hea võimaluse vaadata veidikenegi tagasi ajalukku ja ütelda tänu Jumalale selle eest, mida Tema Rakvere koguduse kaudu on viimase 100 aasta jooksul teinud.
Loe edasi
17. detsember 2020 on erakordse ajaloolise tähtsusega päev. 25 aastat tagasi valmis esimene metodisti kirik pärast sõda, mis ehitati kogu endise suure ja laia nõukogudemaa territooriumil.
Loe edasi
Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd. Psalm 19:2
Meie armsal Eestimaal leidub üllatavalt palju matkaradu. Kõik need pakuvad piisavalt avastamisrõõmu, silmailu ning põnevust. Retk loodusesse paneb meid ka rohkem mõistma Jumala loodut meie ümber. Viitka koguduse pere on juba mitmel aastal ühiselt oma kodukanti ja selle ümbrust avastamas ning inspiratsiooni ja tervist kogumas käinud.
Loe edasi
Eelmises Koduteele numbris esitas EMK noortetoimkond väljakutse oktoobrikuus kilekottideta hakkama saada. Loodetavasti pani see üleskutse mõtlema sellele, kui palju me igapäevaselt kilekotte kasutame ja sellega Jumala loodule kahju tekitame. Loodame, et metodistid ei piirdu üksnes kilekottide kasutamise piiramisega, vaid väljendavad hoolimist Jumala loodust oma elustiilis ja suhetes, kandes heaperemehelikult hoolt selle eest, mille Jumal on meie kätesse usaldanud.
Loe edasi
Tallinna Uue Alguse metodisti koguduse liikmete eestvedamisel tegutseb neli kristlikku rehabilitatsioonikeskust alkoholi- ja narkosõltuvuses inimestele. Rehabilitatsioonikeskusi haldab sihtasutus Heategevusfond Taastõusmine, mida juhib EMK ordineeritud vaimulik ja EMK Teoloogilise Seminari vilistlane Jarl Šapovalov. Jarl elab koos naise ja kolme lapsega Albu rehabilitatsioonikeskuses ning tema elu on eeskujuks neile, kes on tulnud rehabilitatsiooniprogrammi. Jarl tegeleb inimestega, keda ühiskonnas sageli peetakse lootusetuteks, ohtlikeks ning kõrvaleheidetuteks. Jarli ja tema meeskonna pühendunud töö tulemusena on paljud ühiskonna heidikud saanud abi, et elada täisväärtuslikku elu.
Intervjuu Jarl Šapovaloviga viis läbi EMK Tallinna koguduse administraator Vitali Baranov.
Loe edasi
Ligikaudu 30 metodisti kiriku vaimulikku kogunes 9.-10. oktoobril Tallinna metodisti kirikusse õppe- ja osaduspäevadele. Osad vaimulikud kasutasid võimalust osaleda Zoomi videoühenduse vahendusel.
Loe edasi
Metodisti kiriku väljaanne Päevasõna on eesti keelde tõlgituna ilmunud juba 29 aastat.
Selle ingliskeelne originaal (The Upper Room) ilmus esmakordselt 85 aastat tagasi ühe USA metodisti koguduse ettevõtmisel. Tänaseks on sellest väikesest algusest kujunenud oikumeeniline ja rahvusvaheline organisatsioon, mis teenib kristlasi igapäevaselt kõikjal maailmas.
Loe edasi
Koroonaviirus on kirikutes tõstatanud küsimuse, kuidas kristlasena sellesse teemasse suhtuda. Hindrek Taavet Taimla abiga küsisime koroona läbi põdenud kristlastelt, mida nemad sellest viirusest arvavad ja milline on nende sõnum kristlaskonnale. Vastajateks olid Kuressaare nelipühi koguduse liige ja EMK Teoloogilise Seminari tudeng Andra Laum, Tallinna Missio koguduse liikmed Iiri ja Hannes Hermaküla ning brasiillane Pilarese ja Rio de Janeiro metodisti kiriku pastor, Cascadura piirkonna superintendent Maxmiliano Miler.
Loe edasi