Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Autor

Maire Latvala

Maire Latvala on avaldanud 5 artiklit.

Pereterapeut, Tartu vangla kaplan, Tartu Püha Luuka kogudus

Milleks meile hingamispäev?

Vana Testament käsitleb hingamispäeva ülimalt karmilt: 2Ms 31:14: „Pidage siis hingamispäeva, sest see on teile püha; kes seda rikub, seda karistatagu surmaga.“ Kui paljud meie hulgast võiks ellu jääda, kui seda teksti täna sõna-sõnalt praktiseeritaks? Kui paljud ei ole kunagi hingamispäeval mingit tööd teinud? Mina küll ei ole üks nendest. Kui järele mõelda, siis ikka leiab mingisuguse asja, mis oleks vaja ära teha. See väike vaba päeva jupike on nii kallis vara: küll oleks vaja peenraid rohida, oleks vaja e-posti vaadata, millele ei ole nädala sees olnud aega olnud vastata, lõpetada üks projektike ja üldse on enamik asju tehtud Jumala riigi heaks ja teha oleks veel seda, teist ja kolmandat. Muidugi elame me Jumala armu all, teades, et ehkki kõik on pattu teinud, mõistetakse meid õigeks Kristuse lunastuse kaudu (Rm 3:23-24). 

Loe edasi

Vanglamisjon

Maire Latvala ja Olavi Ilumets

Kaplan on ordineeritud vaimulik, kes on läkitatud oma kiriku poolt vanglasse tööle. Seega on ta sõltuv kahest institutsioonist – kirikust ja riigiasutusest. See toob kaasa topelt vastutuse. Vanglas on rohkelt turvakaalutlustel seatud reegleid, millega kaplan peab arvestama.

Eestis on kolm vanglat – Tallinna, Viru ja Tartu vangla. Kuna igas vanglas ei ole iga konfessiooni esindajat, ja mis veelgi olulisem, ei ole näiteks islami või budismi vaimulikku, siis kaplanid tegelevad ka nende uskkondade kirjanduse ja külastuste vahendamisega.

Loe edasi

Soolane ja särav

(Wesley jutluse ainetetel)

Inimesed otsivad enda ümber kangelasi, kes oleks mingis mõttes eeskujuks. Näiteks sportlased. Paljude jaoks Eestis on olnud suureks šokiks uudis, et meie parimad suusatajad on mitmeid aastaid kasutanud dopingut. Millegipärast ei ole see ainult nende asi, vaid ka ümbritsev ühiskond tunneb, et see on kõigisse puutuv ja paljud tunnevad end petetuna. Poliitikuid vaadeldakse samamoodi. Inimesed üldiselt valivad neid, kes paistavad usaldusväärsed ja on hea kuulsusega. Kui aga mõni poliitik eksib töös või eraelus, tunnevad inimesed ka kõige kaugemas külas, et see puudutab kuidagi neid.  

Loe edasi

Usurännak, kriisid ja kasvamine

Risttee pilt linnulennult

Tõenäoliselt ei ole inimest, kelle elu läheks sirget teed mööda, ilma ühegi raskuseta. Inimese elutee on kui pikk matk tundmatul rajal – me ei tea, kui pikk see on, me ei näe ette, mis järgmise nurga taga meid ootab. Võime sattuda kõndima mööda mugavat ja siledat teed, millel boonuseks kerge allamäge kallak, või vaevaliselt ronima järsu mäetipu poole. Vahel võib rännak paista pigem roomamisena mööda mudaseid mülkaid, kus varitseb oht lõplikult sisse vajuda. 

Loe edasi

Miks kristlaste abielud mõnikord purunevad?

See pealkiri tundub juba eos vale. Kuidas saab kristlaste abielu puruneda, kui abielusuhte aluseks on Jumal ja altari ees on öeldud pühad tõotused?

Tegelikkuses on kristlaste abielu sama haavatav kui mistahes kooselu ja seda mitmel põhjusel. Ehk on paari mindud ammu enne usule tulekut ning sel juhul on võimalik, et kooselu on alustatud juba n-ö valedel alustel. Selleks võib olla olnud soov ruttu ära saada vanematekodust ja iseseisvuda või fakt, et beebi oli tulekul. Paljud suhted algavad suure armumisega ja kui siis tõtata, võib juhtuda, et armumise „roosad prillid“ ei lase näha potentsiaalseid ohumärke, mis hiljem suhet hakkavad tumestama.

Muidugi võib ka kristlastest noortel olla sarnaseid põhjuseid abiellumiseks. Ikka püsib oht, et inimesed ei oska läbi näha potentsiaalset kaasat, et kiirustamine vähendab võimalusi sõprussuhet luua, mis kannab seda abielu siis, kui esmane armumine möödas, või et abiellutakse lootuses, et suudetakse teist inimest muuta.

Loe edasi

Mine asukohta Üles