Nr 143 – 4 2021

Te saate väe Pühat Vaimult, kes tuleb teie üle ja te peate olema MINU TUNNISTAJAD. Ap 1:8

Nr 143 – 4 2021 Toimetaja veerg Marjana Luist

Mitte väga kaua aega tagasi tõi sõna “misjonär” meie kujutlusse riskialti inimese, kes läheb kodust väga kaugele võõra kultuuri sekka inimestele rääkima, et nad vajavad Kristust! Justnimelt rääkima, sest lihtsalt teises riigis elamist misjonitööna ei tõlgendatud. Aga kuidas nähakse misjonit tänapäeval globaliseerunud maailmas, kus võõrale maale elama minemine ei ole üksnes hulljulgetele ning kus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel saame oma sõnumit jagada ilmamaa äärteni?

Loe edasi

Superintentendilt

Nr 143 – 4 2021 Superintendendilt Robert Tserenkov

Ja Jeesus ütles neile: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!“ Mk 16:15

Käesoleval aastal oleme Eesti Metodisti Kirikus palju rääkinud Jeesuse suurest misjonikäsust kuulutada evangeeliumi. Evangeelium on rõõmusõnum Jumala armastusest, mis sai ilmsiks läbi Jumala Poja Jeesuse Kristuse tuleku siia maailma, läbi Tema surma ja ülestõusmise, et meil oleks võimalik saada pattude andestust ja igavest elu. Jõulukuul tuletame eriliselt meelde kõiki neid sündmusi, mis on seotud Kristuse sünniga. Tema tulekut siia maailma võibki käsitleda misjonina, kus Kristus oli täitmas oma Isa suurt misjonikäsku maailma lunastamise plaanis. Nõnda on ütelnud ka kuulus maadeavastaja ja misjonär David Livingstone, et Jumalal oli üks Poeg ja temagi oli misjonär.

Loe edasi

Jõulud ja misjon

Nr 143 – 4 2021 Jutlus Joel Aulis

„Alguses lõi Jumal taeva ja maa.“ Nii tuttavad sõnad paljude jaoks, kas pole? Oli 1968. aasta 24. detsember, jõuluõhtu, kui needsamad sõnad ning järgnevad 9 salmi Piibli päris algusest kõlasid väga suurele hulgale inimestele üle terve maailma. Arvatakse, et umbkaudu veerand kogu tollasest Maa elanikkonnast sai sellest osa. Kolm päeva varem oli Maalt Kuu suunas startinud esimene mehitatud kosmoselend, mis väljus Maa gravitatsiooniväljast, jõudis Kuu orbiidile ning sealt tagasi Maale. Apollo 8 oli Apollo programmi teine mehitatud lend, pardal kolm astronauti – Frank Borman, James Lovell ja William Anders. Jõuluõhtu otseülekandes Maale otsustasid nad kuulajaskonda tervitada nende 1. Moosese raamatu salmidega.

Loe edasi

Kõik muutub ajas

Nr 143 – 4 2021 Luulet Jana Laaneser

Kõik muutub ajas, maa teeb oma ringe,
ja igast jõulust valgemaks saab päev.
See püha võtab maha elupinge,
küll hetkeks vaid, ent edasi siis läed.

Nii Jõululaps, kes südameisse tuleb,
meis aasta-aastalt kasvab suuremaks.
Vaid see, kes iseenda talle suleb,
ei suuda iial saada paremaks.
Jana Laaneser

21. sajandi misjonitöö uus pale

Nr 143 – 4 2021 Teoloogia Taavet-Hindrek Taimla

Paljud teadlased räägivad sellest, et läänemaailma (sh Euroopat) ei saa enam ei üldise eetika ega maailmavaate järgi pidada kristlikuks. Riik ei toimi enam kristliku kiriku kaitsjana nagu vanas Euroopas ning kristlusel puudub silmnähtav eelis või autoriteet teiste religioonide suhtes. Kui muiste nägi kristlik lääs kristluses oma kultuurikeset, siis nüüd on liikunud see ühiskonna ja kultuuri „äärealadele“.

Sajandi eest (1910) jagati Maailma Misjonitöö Konverentsil Edinburgh’is maailm kahte sfääri: kristlik ja mittekristlik. Selle läbi kogeti, et „siin“, kus meie elame, on kultuur vormitud evangeeliumi poolt ja meie kõik enam-vähem kristlased; ja „seal“ on kultuurid pigem mittekristlikud. Säärane mõtteviis, et „siin“ tegeletakse teenimistööga ja „seal“ misjonitööga, pole mingiski mõttes enam adekvaatne, vaid on vaat et pahupidine! Kui uurida kiriku kasvu, siis põhjapoolkeral on see jõudsalt kahanemas ja kasvamas hoopis lõunapoolkeral.

Aga veel märkimisväärsem on globaliseerumise ning tehnoloogiaküllastuse, informatsiooni ja mingil määral ka usulise transformatsiooni (elumuutuse) levimine, mis on määratletud mitte geograafiliste või poliitiliste piiridega, vaid pigem teadlike suhete arendamisega. Seda nii internetikasutuses kui ka tänu immigratsioonile meid ümbritsevates piirkondades.

Tõsi, misjoniteaduses on suur geograafiline ala, mida nimetatakse 10/40 aknaks või „vastupanu-vööks“ ning mille alla kuulub suurem osa evangeliseerimata rahvaid (10 ja 40 viitavad laiuskraadidele maailmakaardil). Sinna kuuluvad ka riigid, milles kristlaste tagakiusamine on kõige intensiivsem. Aga kui siiamaani on see aken olnud kinni kirikule ja ainult üksikud vaprad misjonärid on sinna füüsiliselt kuulutama jõudnud, siis nüüd on see kõigi pärusmaa!

Olen suhelnud ühe 10/40 aknast pärit inimesega, kes ise elab Põhja-Euroopas ja on saanud kristlaseks. Püüan teda usuteel igati julgustada. Hiljuti on tema ema samuti Kristuse vastu võtnud; ema jüngerlus toimub eranditult läbi interneti ja telefoni ja on mõjutatud tütre usulisest kasvust vabas riigis. See on vaid üks miljonitest näidetest, kus geograafia ei mängi enam suurt rolli ja minul kui läänemaailma linnavurlel on ühtäkki võimalik mõjutada ühe kõige suletuma riigi kristluse kasvu – ja kui säärane võimalus – kas siis mitte ka kohustus?

Selline uus misjonitöö ei puuduta mitte ainult kolimisalteid vapraid, vaid igat inimest. Teadlikult arendatud suhted nii sotsiaalmeedias kui ka immigrantidega võivad avada meile väga kaugeid uksi. Nüüd, enam kui kunagi varem kehtivad John Wesley kuulsad sõnad: „Maailm on minu kihelkond.“

Mis on kristlik Misjon

Nr 143 – 4 2021 Teoloogia Mark Nelson

Mis on kristlik misjon?

Kristlus on misjoniliikumine. Igas evangeeliumis ja Apostlite tegude raamatus läkitab Jeesus pärast surnuist ülestõusmist oma järgijaid, et nad oleksid Tema tunnistajad. Kuid mida misjonäriks olemine täpsemalt tähendab? Üks mitu aastat võõrsil teeninud eesti misjonär on väljendanud kurbust selle üle, et temasse suhtuti kui kangelasse. Kas misjonäriks olemine seda tähendabki? Ma ei usu, et Jeesuse kavatsuse kohaselt oleks misjon tegevusvaldkond, mis on määratud erilistele kangelastele või hästi valitud professionaalidele. Ma ei usu ka, et misjonäriks olemine erineb väga palju lihtsalt Jeesuse järgijaks olemisest.

Loe edasi

Pastorina kohapeal elamine aitab mõista inimeste elurütmi

Nr 143 – 4 2021 Meie pastorid Meeli Tankler

Paide koguduse pastor Kristina Lepik kolis Tallinnast Paidesse, et teenida kogukonna inimesi kohapeal. Mis teda selle otsuseni viis ja kuidas edeneb seal tema töö, uuris Meeli Tankler.

Kuidas tuli sulle selgus, et Jumal kutsub sind pastoriteenistusse?

Enamasti kõigel me elus on eellugu, mingid varasemad sündmused ja olukorrad on valmistanud meid tänaseks. Umbes viis või kuus aastat enne pastoriteenistusse astumist tundsin, et mu süda valutab inimeste pärast, kes ei ole kogenud Jumalat oma päästjana, ja mulle tegi meeletult haiget, kui keegi kogudusest lahkus. Kogudusega seonduv ei jätnud mind kunagi külmaks ja pani mõtlema, kas saaksime või peaksime tegema midagi teisiti. Õppisin sel ajal ülikoolis, olin aktiivne Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühenduse töös, kuid igatsus või n-ö püha rahulolematus kogudusetöö suhtes käis minuga kaasas. Minu palve oli neil aastatel, et Jumal võtaks mu elu ja südame ning kasutaks seda oma riigi jaoks.

Loe edasi

Venna Eddie Fox’i mälestuseks

Nr 143 – 4 2021 Kirikuelu Olav Pärnamets

Olav Parnamets ja Eddie Fox istumas kiriku pingil

28. juulil 2021 lahkus igavikku EMK kauaaegne sõber Eddie Fox. 3.-5. septembril Tallinnas toimunud EMK Aastakonverentsil alustas Olav Pärnamets Eddie Foxi mälestuskõnet, kuid lõpetada ta seda ei saanud, sest kantslis olles tabas teda insult. Olavi nõusolekul trükkis tema abikaasa Urve käsikirjalise kõne ära, et pooleli jäänud kõne saaks lõpuni jutustatud.

See on lugu sellest, kuidas Jumal oma lapsi üksteise õnnistuseks kasutab.

Loe edasi

In Memoriam – Laas Helde

Nr 143 – 4 2021 In memoriam Toimetus

LAAS HELDE 3. nov 1921–2. aug 2009

Tänavu novembris oleks EMK Pärnu koguduse pastor Laas Helde saanud 100-aastaseks. Temast on jäänud paljudele eriline mälestus kui vitaalsest, hoolitsevast ja isalikust pastorist. Laas Helde teenis pastorina EMK Pärnu metodisti kogudust kuusteist aastat.

6. novembril tähistas Pärnu Agape kogudus pastor Helde sünniaastapäeva mälestusjumalateenistusega. Aastapäeval esitatud Toomas Pajusoo ettekannet Laas Helde elu ja teenimise kohta saad lugeda EMK kodulehelt www.metodistikirik.ee

In memoriam – Aino Henno

Nr 143 – 4 2021 In memoriam Toimetus

AINO HENNO 25. nov 1921–6. sept 2021

Luuletaja ja vaimuliku kirjanduse tõlkija Aino Henno oli 64 aastat Tallinna metodisti koguduse liige. 25. novembril saanuks ta 100-aastaseks. Aino viiest lapsest üks oli Kuressaare metodisti koguduse kauaaegne pastor Tiit Henno. Ainot jäävad mälestama 42 järeltulijat ja Tallinna metodisti kogudus.

Loe edasi

20 aastat Sakussaare kogudust: kuidas Jumal loob kogudusi

Nr 143 – 4 2021 Koguduse elu Anne Saluraid

Sakussaare koguduse jumalateenistus. Kitarri mängib Andres Jäätmaa.

26. oktoobril 2021. aastal tähistas Sakussaare kogudus oma 20. aastapäeva. Neil tähtpäevadel on hea tagasi vaadata, sest tagasivaatavas perspektiivis asetuvad olnud sündmused omale kohale ja saavad rõhuasetuse, mis toovad eredalt esile Jumala imelise tegevuse nii inimeste elus kui Tema plaanide elluviimisel. Anne Saluraid vestles Sakussaare koguduse loomisest Hans ja Sirly Lahiga.

Loe edasi

Vanglamisjon

Nr 143 – 4 2021 Töövaldkonnad Maire Latvala

Kaplan on ordineeritud vaimulik, kes on läkitatud oma kiriku poolt vanglasse tööle. Seega on ta sõltuv kahest institutsioonist – kirikust ja riigiasutusest. See toob kaasa topelt vastutuse. Vanglas on rohkelt turvakaalutlustel seatud reegleid, millega kaplan peab arvestama.

Eestis on kolm vanglat – Tallinna, Viru ja Tartu vangla. Kuna igas vanglas ei ole iga konfessiooni esindajat, ja mis veelgi olulisem, ei ole näiteks islami või budismi vaimulikku, siis kaplanid tegelevad ka nende uskkondade kirjanduse ja külastuste vahendamisega.

Loe edasi

Misjon Etioopias

Nr 143 – 4 2021 Misjon Merle Voola

Eesti kristlik organisatsioon MTÜ Damota on tegutsenud aastast 2010, et aidata Etioopia lastel saada ligipääsu haridusele. Ka mitmed metodistid ja EMK kogudused on osalenud Etioopia misjonireisidel ning panustanud sellesse töösse palvete, annetuste, vastsündinutele mütside kudumise ja muu abiga. Uurisime organisatsiooni juhilt, millised tegevused on organisatsioonis käimas praegu ja mis on plaanis.

Novembris pakime taas kord kohvreid, et lennata Etioopia pealinna Addis Abebasse ja sealt edasi Soddosse. Läheme viiekesi.

Loe edasi

Jumal juhib

Nr 143 – 4 2021 Misjon Taavet-Hindrek Taimla

Jalanõud, mis rändasid heategevuspoest Aafrikasse

Õp 16:9 Inimese süda kavandab oma teed, aga Issand juhib tema sammu.

HINDREK TAAVET TAIMLA:

Keset talve 2018. aastal oli võimalus minul ja minu sõbral Tanelil minna misjonireisile Keeniasse, kus Eesti maratoonarid hooajaks valmistusid. Lisaks vaimulikule toele sportlaste hulgas oli eesmärk teenida ja õnnistada kohalikke, jagades Jumala sõna.

Loe edasi

Supi- ja leivamisjon

Nr 143 – 4 2021 Misjon Anneli Klausson

Eesti Toidupanga esindajad koos Võru Toidupanga töötajatega. Foto autor Aigar Nagel

Jumalal on paiku, kus Ta tahab eriliselt oma armu, hoolimist ja au ilmutada. Sellele viitab meie koguduse omaaegne noortepastor oma meenutustes pikast ja olulisest teenimistööst, mis omakorda sai seemnekülviks lastekeskuse „Tähetorn“ tegevusele – sellest saime lugeda ajakirja Koduteel kevadisest numbrist (nr 140).

Robert Nermani raamatust „Kopli” (2002, lk 383) saab lugeda, et Koplis tegutsev Petlemma (mis heebrea keeles tähendab „leivapada”) metodisti kogudus rajas 1937. aastal palvela kõrvale suure supiköögi, et võimaldada kõige vaesematele elanikele saada vähemalt korragi päevas korralikku sööki.

Loe edasi

Misjonärina hantide ja neenetsite juures

Nr 143 – 4 2021 Misjon Signe Liivak

Olin põnevil, kui mulle pakuti 2005. aastal võimalust minna misjonireisile Jamali Neenetsisse põdrakasvatajate juurde tundrasse, kus elavad meie sugulasrahvad handid. Ma ei teadnud neist midagi ega kujutanud ette, kus ja kuidas nad elavad. See oli teekond tundmatusse ja füüsiliselt raske reis. Eesmärk: põdrakasvatajatega kontakti loomine. Handi rahvus on oma olemuselt väga kinnine ja võõraid nad ei usalda. Üksnes oma elu ja suhtumisega võid sa võita nende usalduse. Saime teejuhtideks ühe vanema handi abielupaari, kes olid sillaks meie ja põdrakasvatajate vahel. Sellest reisist kasvas välja sõprussuhe, mis kestab tänaseni ja minu süda jäi tundrasse. Sellest ajast peale olen veetnud kõik oma puhkused Jamalis.

Loe edasi

Välissõprade panus meie maale

Nr 143 – 4 2021 Misjon Taavi Hollman

Sest Jumal ei ole ülekohtune, nii et ta unustaks ära teie teo ja armastuse, mida te olete osutanud tema nimele, kui te aitasite pühasid ja aitate veelgi. Hb 6:10

Raske on ette kujutada, kus oleks meie kirik täna, kui viimase veidi rohkem kui neljakümne aasta jooksul ei oleks paljud kogudused ja üksikisikud erinevatest maadest Eesti Metodisti Kiriku tööd rahaliselt toetanud. Siinkohal tuleks tänu öelda Jumalale üksuste nagu Friends of Estonia (Eesti Sõbrad), GBGM (Metodisti Kiriku Maailmamisjoni Nõukogu), Fund Mission in Europe (Euroopa Misjonifond), Inglismaa Metodisti Kirik, Lõuna-Korea Kwang-lim metodisti kogudus, Norra Ny Start i Ost misjoniorganisatsioon ning mitmete teiste organisatsioonide eest.

Loe edasi