Lääne Virumaal, kaunite Viitna metsade vahel elab mees, kes Jeesuse antud läkitust ellu viib – Hans Lahi, Sakussaare koguduse pastor. Teda nähakse toimetamas Viitna järvel ja nagu Virumaa Teataja ajakirjanik kirjutab: „Hans Lahil on missioon. Enne oli nii, et ta käis vees, vahel kaks korda päevas. Aga sügisel märkas ta, et temaga koos on ilusasse haigusesse nakatunud mitu inimest. Ei, Hans pole seda kellelegi peale surunud. See pole tema viis. Kui mees nägi, et järves käib veel inimesi, siis ta otsustas. „Raiun jääaugu“, ütleb Hans Lahi. /…/. Ta tuleb igal hommikul ja alustab võitlus jää ja lumega. Ikka ja jälle. Teistele mõeldes, on vastus. Teisti ei saakski olla mehe puhul, kelle kohustus on olla pastor … . Ta on vaga inimene. Hans Lahi on Viitna järve hea hing. Nii mõeldakse ja öeldakse. Teda teatakse, tema tegevused on nähtavad. “ (Anu Viita-Neuhaus, 16.01.2021).
Hansuga neist asjust kõneldes ütleb ta seepeale: Apostlite tegude raamatust loeme ju samamoodi – kui kõik hakkab justkui kujunema, kogudus kasvab, aga siis tuleb tagakius ja kogu see kogudus läheb laiali. Selleks, et paljuneda. Ja ma olen mõelnud: me oleme siin Sakussaares juba 24 aastat tegutsenud, (järgmisel aastal saab 25), oleme koos käinud. Jumal tahab ehk läkitada nagu rohkem väljapoole. Eriti ma tajusin just sellel möödunud aasta talvel. Ma ei tea, kust need asjad tulevad, see on müsteerium – sinu teele juhitakse inimesi, kes aitavad sul uusi asju edasi viia. Kes, nii-öelda, on sinu mõttekaaslased ja kes sinu asjaga kaasa lähevad. Nagu see jääaugus ujumine – tulevad inimesed, kes tahavad talvel jätkata seda ujumist ja innustavadki sind: kas siia ei saaks, kas siia ei võiks…? Siis sa mõtled, et noh, hea küll, mina teeks seda ju enda pärast, aga näe, kõrval on inimene, tema tahab ka (talvel ujuda). Ja see paneb mõtlema, kuidas ma siis ei tee! Ja nii me teeme, lausa kaks jääauku.
Ja siin ongi nüüd see artikkel jääaugu loost (näitab ajalehte, kus tema lugu teiste samasisuliste kõrval on. – A.). See on see Anu Viita-Neuhaus, ajakirjanik. Kes ta mu juurde intervjuu tegemiseks kutsus, mina ei tea. Ühekorraga tuleb telefonikõne: „Teie käite seal neid jääauke tegemas?“
A: See on nüüd jääaugu lugu, aga kas sa teed või osaled veel kusagil?
H: Jah, jooksmas ja Võsu spordihoones palli mängimas. Siin on kohaliku kogukonna inimesed, me tunneme üksteist juba ammustest aegadest, siis tulevad veel Võhma kandist ja Võsult. Seal, pallimängul, saame nendega kokku. Lisaks sellele, nüüd teist aastat ma olen käinud Lääne-Virumaa jooksudel, mis algasid ööjooksudega. Tegelikult ma hakkasin jooksma juba siis, kui olin Rakvere koguduses pastoriks. Selle algatajaks oli Gunnar Kotiesen Karmeli kogudusest ja Tauno Toompuu luterlikust kirikust, et lähme pastoritega ka! Marko Torm korraldab ööjooksu. Tegime endale spetsiaalsed särgidki ja panime need selga.
Sealt hakkas see järjepidev treening ja siis ma nägin – mulle meeldib väga inimestega suhelda või nendega kontakti võtta. See on minu jaoks väga huvitav, sest ma tahan inimesi rohkem tundma õppida, mida nad mõtlevad ja kuidas elavad… Koos on ju toredam, ma ei ole erakja mulle meeldib, kui leian mõttekaaslasi, kellega koos nautida. Aga mis nüüd Jumal selle juures teeb, see on väga oluline. Ka Galaatia kirjas Paulus ütleb, et Kristus on meie sees. Kui me oleme Püha Vaimuga ristitud ja Kristus elab Püha Vaimu läbi meis, koos meiega, ja kui sa nüüd suhtled nende inimestega, siis oled nagu kohtumispaik Jumala ja inimese vahel. Kui sa ühel hetkel märkad, et ta huvitub sinust, tahab sinuga rääkida ja suhelda, või tahab sinu järgi käia. See on väga huvitav. Teisest küljest jälle see, mida sa ise tunned! Suurt huvi ja armastust selle inimese vastu – mõtle, kui tore inimene, kellega olen võinud tuttavaks saada ja leida ühise huvi.
Ma ei räägigi alguses mingitel vaimulikel teemadel, aga seal on see vaikne Vaimu kohalolu, mis loob selle atmosfääri. Niisuguse hea atmosfääri, et selle sees – teinekord kauem, teinekord vähem, teinekord näed inimest ainult korraks – tekib side. Ja niimoodi, inimestega kohtudes, kohuvad nad Kristusega. Kui ma annan Talle võimaluse välja paista. Ega ma siis ka tunnistamata jäta, kui mult küsitakse, kes ma olen. Ma loomulikult räägin, et olen see Sakussaare koguduse pastor.
Kuigi, vahest tuleb ka kärsitust. Aga asjadel on vaja lasta rahulikult voolata, kujuneda. See on suur õppimiskoht, et tulemus oleks parem, Jumala töö palju selgem ja nähtavam. Aga teisalt, eks Jumala puhastab seda räbu ja laseb õigel asjal esile tulla. Kui sa oled kannatlik ning suudad oodata, siis tuleb Jumal sellise nurga alt, mida sina ei ole osanud mõeldagi. Ja Jumala töö on kohe ära tuntav, et see on Jumala töö! Sellistel puhkudel langevad minu käed ja minu osa, sest Jumal on teinud. Mina pole seda välja mõelnud, mina pole selle peale tulnudki, kui näed, et järsku hakkab kuskil midagi idanema. Ole siis vaid hoolas seda mitte laskma raisku minna.
Veebruarikuus, mul oli vaja Vikerraadiosse, rahvusraadiosse, esitada hommikupalvused (Hommikumõtisklus, 8.-14. veebr 2021), ja siis kohalikud mehed näevad mind ja ütlevad: sina räägid seal, oma mees! Me ei saa enne töölegi minna, kui me selle ära kuulame. (No, Pereraadiot kõik ei tea, ikka keeratakse Vikerraadio lahti ja kuulatakse sealt). Terve see nädal, mis ma pidasin palvusi, said mehed kõik selle vaimuliku osa kätte. Ka Võsul, kui läksime suusavõistlustele, tuleb päästeameti mees mu juurde ja ütleb: oma mees! Kuule, ma kuulasin su neid, tead…
Jumal on see, kes viib teatud asjad kokku, sest väga raske on ise hakata niimoodi rääkima. Parem on, kui see kuidagi voolaks, niimoodi loomulikul viisil. Nagu Püha Vaimu jõgigi voolab, ja veed voolavad, ja meie seest voolab… Niisugune voolamine ei tee järske käike ega pane takistusi või suru inimest „ kärestikku“, nii et ta hakkab „uppuma“.
Tead, tegelikult Jumal ise teeb sinu läbi või sinu sees seda tööd, lihtsalt usalda Teda. Aga mida sa pead tegema, ole kohal!Nii nagu Etti Meelis, see vana seenior-pastor Rakveres ütleb ikka: ma tahan olla õigel ajal õiges kohas ja teha õigeid asju õigel viisil. Aga kui sa komistad, siis tõuse püsti ja mine edasi, Jumal annab uue võimaluse. Võib olla mitte just sellisel kujul ja niimoodi, aga ikkagi uue võimaluse.
Peab aga olema see kirg. Kui sa millestki oled väga huvitatud, võta või see jääaukude tegemine, see on, mis sind ennast huvitab, mis sind innustab, mida sa kirega teed, see veenab teisi ka. Tõmbab kaasa.Mitte nii, et noh, ma ei teagi täpselt, noh, on ka, aga…, kas ma isegi nüüd, noh … Niisugused hoiakud ei tööta. Jumal on see, kes toob esile teatud asju, sest Tema tunneb sind kõige paremini ja näeb, mis su sees on, mis annid sul on, milleks sa võimeline oled. Aga mis üle kõige on, see on armastus. Kui sul ei ole armastust inimeste vastu, kui sa näed neid ainult kui mingeid patuseid ja otsid nende vigu, mis põhjustavad inimestele ebamugavusi, siis see ka ei tööta. Johannes oli ka niisugune armastuse apostel ja tema lähenes teistmoodi. Tähtis on ühise keele ja osa leidmine. No, ja mina ei karda inimesele silma vaadata, mulle just meeldib, kui ma näen, mis seal sügavuses on, ma uurin, mis seal põhjas on.
Aga see on kõik Jumala töö ja ma lihtsalt imetlen, kuhu kohta Jumal on mind toonud. Mis mu elust oleks muidu saanud või kuhu ma oleksin jõudnud? Või mis oleks elu ilma Jumala Vaimuta? Kui Jumal ei puuduta ja Vaimu läbi neid imelisi asju esile ei too või juhata sind, mis sa siis oled? Üks nõder inimene, kes allub igasugustele ahvatlustele.
Seepärast: olgem valvel ja kuulakem hoolega ja pangem tähele, mida Püha Vaim meie südames esile toob. Prohvet Jesaja kaudu ütleb Issand: „Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka?“ (Js 43:19a.)
Fotol: Talisupleja Hans Lahi. Autor: Ain Liiva/Virumaa Teataja
