17. detsember 2020 on erakordse ajaloolise tähtsusega päev. 25 aastat tagasi valmis esimene metodisti kirik pärast sõda, mis ehitati kogu endise suure ja laia nõukogudemaa territooriumil.
Tänu Jumalale – selleks ajaks polnud Pärnu enam osaks sellest koledast impeeriumist, kuid sündmuse tähtsust tuleb kindlasti mõõta omaaegses kontekstis. Pealegi sai idee ja ettevõtmine alguse veel siis, kui otsuseid uute ehitiste kohta langetati linna täitevkomitees, mitte volikogus. Nn perestroika võimaldas uusi tuuli ja uut mõtlemist ning koguni uusi tegusid. Seda olukorda kasutas ära Pärnu metodisti kogudus, mis asutati küll juba 1921, kuid kellel polnud kunagi veel oma ajaloos jumalakoda olnud. 1987. a alguse saanud läbirääkimised viisid viimaks välja selleni, et Pärnu imeilusas Männi pargis on nüüd kirik ja kristlik keskus.
Kiriku nimeks sai AGAPE. See tol ajal üldsusele veel täiesti tundmatu sõna andis võimaluse kuulutada evangeeliumi iga kord, kui kiriku ehitusest ja missioonist sai kõneldud. Alati kui kiriku nimi jutuks tuli, oli tarvis seda seletada ja öelda, et sõna on pärit Piiblist ning tähendab Jumala tingimusteta armastust kõigi inimeste vastu. Selles ju väljendubki evangeeliumi tuum!
Sellest, kui palju vaeva tuli näha, et ehitust vajalike finantsidega käimas hoida, ei tahaks täna enam kõnelda. Küll aga on tarvis taas meelde tuletada, et me võlgneme tänu lausa loendamatutele inimestele, kes ühel või teisel moel kiriku valmimisele kaasa aitasid. Kuna annetused laekusid paljudest erinevatest maadest, olid ka mitmed riigid (näiteks Rootsi ja Suurbritannia) kiriku pühitsemise teenistusel oma suursaadikutega esindatud. Eesti Vabariigi nimel ütles tervituse tolleaegne kultuuriminister Jaak Allik. Pühitsemise viis läbi piiskop Hans Växby.
Hoone arhitekt on Ilmar Klammer, ehitas Pärnu firma Eston. Projekti juhiks läbi kogu ehitusprotsessi oli Tani Roos.
Vähetuntud ja huvitavaid faktikilde Agape sünniloo ümber:
- Eesti Entsüklopeedia (end ENE) 1994. a väljaanne nimetab VII köites Pärnu linna kohta käivas artiklis ka Agape ära ja see on märgistatud Pärnu suuremal kaardil nr 1 all.
- Helmut Oruvee, kelle teadustööle toetus näiteks Tallinna laululava akustiline ekraan, nõustas Agape kirikusaali akustika väljatöötamisel.
- Kokkuleppe kohaselt pidi kiriku nurgakivi asetamise tseremooniale tulema ka vabariigi President Lennart Meri, kelle tööplaanidesse tuli viimasel hetkel ootamatu muutus ja ta pidi välismaale minema.
- 1996. a märtsis anti Agape kirikukeskusele Pärnu linna aasta kultuuripreemia.
- Ajakirja „Kroonika“ kõige esimene number 10. jaanuaril 1996 kajastas Agape valmimist pealkirja all „Pere, kes ehitas kiriku“.
- Kiriku ehituse käigus saadeti 1993. a Pärnus linna igasse postkasti kokku 15 000 küsitluslehte arvamuste kogumiseks Agape tähenduse ja eesmärkide kohta. Täidetud lehti saadeti postiga tagasi 1300, sealjuures kirjutas 730 inimest küsitluslehele oma isikliku arvamuse.
- Esimesel aastal pärast avamist (1996) toimus Agape kirikus üle 50 kontserdi.
