Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Taavet-Hindrek-Taimla

Väikegrupid kui Jeesuse misjonistrateegia

Väikegrupitöö eesmärgiks peetakse ennekõike usklike vaimulikku kasvamist. EMK Teoloogilise Seminari õppejõud Hindrek Taavet Taimla toob oma artiklis esile hoopis teise eesmärgi – evangeeliumi kuulutamise – ning kirjeldab väikegruppide efektiivsust just selle eesmärgi saavutamisel.

Evangelismi ja jüngerluse kursusel uurime seminari üliõpilastega, mis on kuulutustöö ja vaimuliku kasvu piibellikud alused. Üks järeldus on, et Piibli üheks keskseks teemaks on Jumala Missioon (Missio Dei) – läkitus lepitada enesega inimesi igast hõimust, keelest, rahvast ja kultuurist (1Ms 12:3; Ps 67; Js 11:10; Mt 28:18-20; Jh 3:16; Gl 3:6-9, 16; Ilm 5:9-10; 7:9; 21:3).
Jumala valitud meetod selleks, et lepitada ja taastada inimkonna suhe endaga, on lähisuhetel põhinev jüngerlus, mida demonstreeris Jeesuse elu ja teenimistöö. (Mt 4:19; Lk 4:1-19; 6:40; 24:44-49; Jh 1:14, 18, 38-43; 5:19-20; 8:28-29; 17:4-8; 20:21; Ap 2:22; 4:13; 1Kr 11:1; Fl 3:17; 4:9; Kl 1:28-29; 1Ts 2:8; 2Tm. 2:2; Hb 2:10; 1Jh 2:6). Räägime kursusel ka sellest, et usule tulemine ja kasv on teineteisest absoluutselt lahutamatud. Kõik, kes on
kutsutud päästele, on kutsutud järgima jeesust jüngrina! (Mt 28:18-20; Lk 9:23-25; 14:25-27; Fl 2:12-15; 2Ts 2:13-15; Tt 2:11-15; Jk 1:21-22).
On selge, et Kristuse kuulutustöös leidus nii „jumalateenistuse vormi“, „tänavaevangelismi“, suuri koosolekuid, sotsiaaltööd kui ka teisi tänapäevakirikule omaseid kuulutusvorme, aga need, kes tema nimel läksid tunnistajatena välja seda maailma muutma, olid esiti tema lähedased sõbrad. Inimesed, kelle kodusid ta oli külastanud, kellega koos naernud ja nutnud ning pikki miile maha kõndinud.

Nagu ütleb Dr Robert Coleman raamatus „Evangeeliumi Meistriplaan“: Jeesuse meetod oli inimesed! Kuigi järgijaid oli nii kohati hulgaliselt kui ka kirevalt-pisteliselt, siis maailma hakkas muutma ikkagi 12liikmeline Kristuse valitud väikegrupp!

Kui vaadata, kuidas Jeesuse järgijad tema tööd jätkasid, siis näeme, et väikegrupi-osadus ja lähi-suhted jäid prioriteediks. Kuidas nii? Ega siis kirikul kodugruppe veel ei olnud?

Kas lugeja on tähele pannud, et Apostlite tegude raamatu tegevus nii algab kui ka lõpeb kodus? Ap 1:13-14 – Ja kui nad linna tulid, läksid nad (jüngrid + Jeesuse pere) ülemisse tuppa, kus neil oli tavaks viibida. Ja kõige viimased sõnad Kiriku ärkamisraamatus: Ap 28:30 – Aga Paulus jäi kaheks täisaastaks oma üürielamusse ja võttis vastu kõiki, kes tema juurde tulid, kuulutades Jumala riiki ja õpetades tõde Issandast Jeesusest Kristusest täiesti avalikult ja ilma takistamata.

Kõik, kes on kutsutud päästele, on kutsutud järgima Jeesust jüngrina!

Mis toimub meie üürikorterites, kodudes ja ülemistes tubades?
Ameerika Kirikukasvu Instituut (Institute of American Church Growth) määratles juba möödunud sajandi lõpuks, et 70-80% kiriku kasvust toimus sõprade ja sugulaste kaudu. Seevastu Euroopas on üks kiriku kahanemise põhjus olnud sõprade ja sugulaste puudumine kirikust.

Pidage! Kas see tähendab et vaesed, lesknaised, võõramaalased, kodutud, kõrvalejäetud ja inimesed, kel pole ei sõpru ega sugulasi, ei olegi kiriku prioriteet?

Vastupidi! Kristuse käsk ja eeskuju kutsuvad meid just hüljatute hulgast vormima endile sõpru, õdesid ja vendi. (Siinkohal peame meeles paradoksi, et rikas poliitik kõige uuema Mercedese sees võib olla hingelt hüljatum ja rõhutum kui iganädalane supiköögi-külaline).

Kui küsisin keskkooliõpilastelt, mis nad arvavad, mida tähendab „ligimene“ – mainisid nad just sõpru ja pereliikmeid. Siis lugesime lõiku, kus Jeesuselt küsiti: „Kes on mu ligimene?“ Tuleb välja, et põlatud, pekstud ja röövitud, poolsurnud võõramaalane (Lk 10:25-37). Õpilased olid üllatunud.
Eestis üha kasvavatel meeste hommikupalvustel (ka võimalik väikegrupitöö!) vaatan enda vasakule ja paremale käele ning näen, et Jumal on toonud nii Mercedese-mehed kui ka viimaseid palukesi otsivad ning kõik vahepealsed kokku oma nimel. Näen, et neist saavad sõbrad ja vennad. Näen, et nad panevad üksteise peale käed ja jagavad oma elu ja suurimat vajadust – Kristust!

Selline jagamine saab kõige paremini toimuda väikegrupi kontekstis – keskkonnas, kus inimesed teavad üksteist nimepidi ja kasvavad koos Kristuse järgijatena.

Säärased väikegrupi osadused, mis soodustavad vaimulikku kasvu, ei pea toimuma kodudes. Inglismaalt alguse saanud liikumine Fresh Expressions kasutab kogunemispaikadeks kohvikuid, jõusaale, raamatukogusid, rulaparke, randu – mida iganes! Sarnaselt toimib Alfa liikumine, mis on muuseas olnud pika edumaaga kõige efektiivsem vahend läänemaailmas, toomaks inimesi kirikusse.

Aga kohandades Jumala missiooni praktiliste vajaduste järgi, on inimeste kodud kõige soodsam keskkond. Kristlikud kogudused mis tahes konfessioonides, kellel on uhked (või ka kehvas seisus) hooned ja infrastruktuur, peavad tõele aru andes suurema osa oma ressurssidest ja koosolekutest kulutama administratiiv- ja majanduslike probleemide lahendamisele. Pauluse üürikorteris tekkis neid küsimusi oluliselt vähem ja tema tegeles inimeste küsimustega Jumala riigist!

Lisaks majanduslikele takistustele on kodu-osadused olnud kirikuelus ka turvalisuse pärast kõige tõhusamad. Olgugi, et palju sakramentaalset väärtust jääb osadusele kodudes lisamata, siis alates Jeesuse päevist on kristlased oma elu jaganud majaseinte vahel, mis on kohaliku võimu eest varjul.

Kristlik usk on alati „isiklik“, aga mitte kunagi „privaatne“.

Eestlased ei pea mõtlema tagasi kaugemale kui pool sajandit, et meenutada kirikuelu peamiselt kodudes – nii väikestes kui ka suurtes gruppides. Nõukogude võim ei jõudnud oma „traati“ igasse kodusse tarida. Jumal tegutses keset kööki, elu- ja isegi vannituba – inimesed õppisid tundma Jeesust. Kuulen isegi hulgaliselt mitte-süvakristlikke perekondi meenutamas, et jõulude ajal pandi kardinad ette ja Jeesuslapsele ikkagi salaja küünlad põlema.

Nõukogude võimujäänukid on paraku väga aktiivselt toimimas Aasias. Millises riigis on hetkel kõige kiiremini kasvav kristlik kogukond? See on Hiina! Milline on nende peamine kogunemisvorm? Koduosadus ja väikegrupid! Samuti on väikegrupid põhimootor maailma kõige suurema kristlikus koguduses Lõuna-Koreas! Põhja-Koreas ei tohi avalikult midagi teha ja seega kogu kristlus liigub kodust kodusse!

Kuigi seaduse silmade alt eemal, on elu jagamine ja koos Jeesuse järgimine äärmuslikult avalik. Väikegruppide töö spetsialistid Eric Geiger, Michael Kelley ja Phili Nation rõhutavad oma raamatus „Transformatiivne jüngerlus“ (Transformational Discipleship), et kristlik usk on alati „isiklik“, aga mitte kunagi „privaatne“. Seda mõistis ka John Wesley, kes suunas pöördunud inimesed koheselt väikegruppidesse. Kevin M. Watson on põhjalikult rääkinud raamatus The Class Meetings: Reclaiming a Forgotten Small Group Experience, et paljude läänekirikute närbumine on oma juurtes seotud just säärase osaduse puudumisega. Ta tõdeb: Jüngrid ei teki koolipingis, vaid nad kujunevad käed-külge õppimismeetodil, mis antakse ühelt põlvkonnalt teisele.

Kallis lugeja, kui tahame Jeesuse meetodi järgi näha kasvamist nii kirikus kui ka inimeste isiklikus elus, peame olema valmis oma kodude uksi avama. Peame olema valmis inimesi endale lähedale laskma ja ise nende juurde minema, õpetades neid eeskuju ja järjepidevuse kaudu. Pole tähtis, kas see suhe algab tänaval või sinu enda elutoas. Parim evangelism ja jüngerlus on silmast silma, kõrvast kõrva, südamest südamesse.

Märgusõnad:

Veel rubriigis Teoloogia

John Wesley ja Piibel

Ühe raamatu inimene Metodismi rajaja John Wesley jaoks oli jumaliku ilmutuse keskmes
Mine asukohta Üles