Kasvamise aasta

Apostel Peetrus lõpetab oma teise kirja meeldetuletusega Kristuse taastulemisest, ning selle sündmuse valgel manitseb inimesi olema pühad ja laitmatud Issanda päeval. Oma manitsuse lõppu aga lisab üleskutse kasvamiseks Issanda armus ja tundmises.

On huvitav, et Peetrus ütleb seda käskivas kõneviisis. Taimedele ja loomadele ei ole tarvis öelda, et nad kasvaks. Kasvamine on looduses loomulik protsess, kui on tagatud elementaarsed tingimused, nagu valgus, toitained, niiskus, soojus. Võib öelda, et kasvamise protsess on juba sisse programmeeritud ja keegi meist ei käi põllul või aias palumas taimi, et nad nüüd natuke rohkem kasvaksid. Kõik kasvab ise. Niisamuti ka meie lapsed. Hiljaaegu avastasin, et minu 14aastane poeg on minust juba pikem. Kuid ma ei ole pidanud kordagi selle 14 aasta jooksul ütlema, et ta kasvama hakkaks.

Kasvamise protsess vaimulikus maailmas nii automaatselt ei käi. Seepärast pidas ka Peetrus vajalikuks oma lugejaid julgustada vaimulikult kasvama. Kahjuks on kristlasi, kes on palju aastaid kirikus käinud, kuid väga vähe vaimulikult arenenud. On lausa üllatav, milliseid küsimusi nad esitavad või milliste väikeste asjade otsa nad komistavad. Paulus ütleb selliste inimeste kohta „väetid lapsed Kristuses“ (1Kr 3:1). Samas on kristlasi, kes lühikese aja jooksul kogevad suuri elumuutusi, vabanevad patu orjusest, nende mõttemaailm saab uuendatud Jumala sõnaga, mida nad innuga loevad, nad hakkavad aktiivselt teenimima koguduse keskel ja neis on märgata jõulist vaimulikku kasvu.

EMK kirikuvalitsus on 2020. aasta nimetanud kasvamise aastaks. Milliseks kristlaseks ma tahaksin saada? Milles ma tahaksin kasvada? Millistes vaimuandides ma tahaksin areneda? Mis mind takistab vaimulikult kasvada? Need on küsimused, mida tasuks aeg ajalt endalt küsida ja seada eesmärke enda vaimulikus arengus. Peetrusel on õigus – Issanda päev on tulemas ja meil tasuks mõelda, millistena me kord Kristuse ees seisame.
Ka kirikus ei ole kasvamine loomulik protsess, vaid nõuab sihipärast tegevust. Sel aastal oleme kirikuvalitsusega rohkem panustamas kolme valdkonna kasvu: juhtide kompetentsi arendamisse, koguduste rajamisse ja väikegruppide töö arendamisse. Juhtidest oleneb koguduses palju. Seepärast oleme valmistamas materjale ja koolitusi koguduste juhatustele ja uutele pastoritele, korraldamas piirkondlike kohtumisi pastoritega ning panustamas laste- ja noortetöö juhtidesse. Oleme eesmärgiks võtnud ka uute koguduste rajamise ja hetkel käib uue Tallinna venekeelse koguduse meeskonna loomine. Väikegrupitöö koguduses ei ole mitte ainult hea viis aidata olemasolevatel kristlastel vaimulikult kasvada, vaid ka hea koht, kuhu kutsuda mittekristlasi, et nad saaksid tutvuda kiriku ja selle õpetusega.

Kutsun teid üles palvetama nende valdkondade eest, et selle töö kaudu Eesti Metodisti Kirik võiks kasvada tugevamaks, suuremaks ja nooremaks.

Robert Tšerenkov
Superintendent

Märgusõnad: