Ja Jeesus ütles neile: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule! Mk 16:15.
Usun, et paljudele kristlastele on Jeesuse misjonikäsk – kuulutada evangeeliumi – segadust tekitav üleskutse. Mis on täpselt see sõnum, mida me peame edasi andma? Kelle juurde me peaksime minema? Kuidas seda sõnumit kommunikeerida kõige parimal moel?
Läbi kristliku ajaloo ja ka meie ajal tänapäeval minnakse evangeeliumi kuulutamisega tihtipeale ühest äärmusest teise: kas ei tehta seda üldse (jäetakse see ainult pastorit ülesandeks) või siis ollakse nii agarad, et tehakse seda peaaegu et poolvägisi ja nii pealetükkivalt, et inimestel tekib negatiivne vastureaktsioon. Ka sõnumi endaga on vahel sama probleem: on olnud aegu, kui jutlustataksegi ainult patust ja põrgust (jättes Jumala armu nii kaugele tahaplaanile, et see sõnumist üldse ära kaob), või siis üldse ei räägita inimese patususest ja vajadusest lunastuse ja elumuutuse järele. Tänapäeval ongi just see oht, et kirik võib muutuda lihtsalt üheks ühiskondlikuks klubiks, kus patust ja meeleparandusest parema meelega ei räägitagi. Aga ka evangeeliumi kuulutamise meetoditega pole parem lugu: taasiseseisvunud Eestis 90. a-tel tähendas evangelism ainult tänavatel kuulutamist ja tuntud evangelisti osalusega koosolekuid, aga tänapäeval tekib vahel selline tunne, et osadel kristlastel ei olegi enam mingit soovi Head Sõnumit kuulutada.
Usun, et parima näite evangeeliumi kuulutamisest on meile jätnud Jeesus Kristus ise. Jeesuse strateegia ei rajanenud niivõrd massiüritustele (kuigi ka neid oli), kuivõrd isiklikule suhtlemisele inimestega. Ta sõi koos patustega, läks külla tölner Sakkeusele, ajas juttu Samaaria naisega kaevu juures, ööpimeduses rääkis Nikodeemosega, veetis aega Marta, Maarja ja Laatsarusega – seda loetelu võiks veel pikalt jätkata. Jeesus otsis võimalust suhelda inimestega, kes teda vajasid ning nendes suhetest ja vestlustest sündisid kuulajate elumuutused ja jüngriks saamine. Meid kõiki ümbritsevad pereliikmed, sõbrad, naabrid, töökaaslased ja veel hulk teisi inimesi, kellega me suhtleme, ja meil on võimalus läbi nende suhete olla inimestele valguseks ja elavaks tunnistuseks Jumala armust. Ärgem häbenegem jagamast teistega evangeeliumi põhitõdesid nii Jumala armastusest, meie patususest, Kristuse ohvrisurmast ja ülestõusmisest kui ka elumuutusest, mille toob endaga kaasa ülestõusnud Kristuse järgimine.
Õnnistatud Ülestõusmispühi!
Pilt: Veronese. Jeesus ja Samaaria Naine.
Allikas: Wikimedia Commons
