Kallid ajakirja Koduteel lugejad!
Paistab, et käesoleva sajandi 20-ndad on kujunemas suurte muutuste dekaadiks. Siinkohal võiks peaaegu lõputult üles lugeda kõike, mis laias maailmas on toimumas, alates geopoliitilistest või majanduslikest nihetest ja lõpetades kultuuriliste või vaimulike tõekspidamiste muutustega. Globaliseerunud maailmas ei ole ka meie oma väikeses Eestis muutuste tormide eest kaitstud, vaid osa suurematest protsessidest, mis ümberringi aset leiavad. Aga kui osa toimuvaid muutusi on positiivsed ja viivad ühiskonda arenguteel edasi, siis teised on oma loomult negatiivsed ja pikas perspektiivis selgelt destruktiivsed.
Olgu see siis väärikuse kadumine poliitkultuurist, teatud pereväärtuste lõhkumine või lobitöö abistatud enesetapu legaliseerimiseks. Järjest rohkem võtab inimeste südameis maad mingisugune rahulolematus ümbritsevaga, ebakindlus homse päeva ees ning vahel ka viha ja masendus. Küllap seepärast pole vist meie riigi ajaloos kunagi nii palju räägitud vaimse tervise muredest kui viimastel aastatel.
Kuidas olla kristlane kõikide muutuste keskel nendel ebamäärastel aegadel? Mind on viimasel ajal kõnetanud sõnad Pühakirjast, kus kirjas Heebrealastele 13:8 on öeldud: „Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti!“ Selles pealtnäha lihtsas salmis on mitmeid sügavaid mõtteid, mida tahan teiega jagada.
Kristuse isiku ja olemuse muutumatus läbi aegade
Iga inimene omab teatud vundamenti, millele ta oma elu ehitab. Need on väärtused, uskumused ja kogemus, mis loovad teatud platvormi, millele ehitada üles oma elu ja läbi mille tõlgendada ümbritsevat maailma. Kuid probleem on selles, et need inimlikud väärtused ja kogemused kipuvad elutormides meid alt vedama ja lagunema, täpselt nii, nagu Jeesus rääkis oma mäejutluse lõpus, tuntud tähendamissõnas. Kuid Kristuse muutumatus loob just selle tugeva vundamendi, millel seista erinevatel aegadel, nii headel kui ka segastel. On nii hea teada, et Kristuse armastus ei muutu, Tema arm ei muutu, Tema õpetus ei muutu. Ka Kristuse amet mitte. Kristus ühendas endas Vana Testamendi prohveti, preestri ja kuninga ametid, saades meie jaoks Uue Testamendi Prohvetiks, Ülempreestriks ja Kuningaks. Seega ka praegusel ajal saab Kristuse prohvetlik sõna viia meid läbi keerulistest aegadest. Kristus on jätkuvalt Ülempreester, kes iga patust inimest lepitab Jumalaga, andes talle võimaluse uueks ja lootusrikkaks eluks. Kristus on jätkuvalt Kuningas, kes omab kontrolli kõige üle, mis kristlase elus toimub, ja Tema kannab meid kõigest läbi. See teadmine peaks andma lootust igas eluhetkes.
Kristliku kiriku missiooni muutumatus
Kui Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti, siis ei ole muutunud ka kristliku kiriku olemus ja missioon. Mõningates kristlikes ringkondades tänapäeval räägitakse vajadusest „taasleiutada“ kirik (ingl k reinvent) ja muuta ta „kasutajasõbralikumaks“ ja avatumaks kõikidele inimestele. Moodsate ühiskonnatrendide järgimises minnakse isegi niikaugele, et mitte ainult ei räägita kristliku abielu ümberdefinieerimisest, et aktsepteerida erinevaid kooseluvorme ka kirikus, vaid et ka muuta Jumala enda käsitlust soo-neutraalseks, nagu anglikaani kirik kavatseb lähiajal arutama hakata. Huvitav, kuidas siis selle arusaama järgi kõlaks tulevikus Meie Isa palve või õnnistussõnad? Päriselt aga ei ole vaja midagi uut leiutada. Kristuse õpetus, kiriku olemus ja missioon on seesama alates apostlite aegadest ja jääb samaks ajastute lõpuni. Jah, kindlasti peab kirik erinevatel aegadel aegumatut sõnumit Jumala armust kommunikeerima arusaadaval viisil teatud kultuurilises kontekstis, väljendugu see siis kas kirikliku muusika mitmekesisuses, jumalateenistuse läbiviimise erinevustes või evangeeliumi kuulutamise meetodites. Kuid muuta Pühakirja sisu ei ole meil voli, isegi kui keegi seda väga tahaks. Soov kiriku olemust ja sõnumit muuta tuleb vaid vajadusest kompenseerida Jumala Vaimu ja Tema väe puudumist koguduse keskel. Ilma Jumala väeta ongi kirik suhteliselt igav filosoofiline klubi, mis suuresti ei kõneta ega mõjuta tänapäeva inimest. Kuid taastatud osadus elava Jumalaga, patust vabanemine ning tõeline elumuutus ja Jumala armu üleloomulikud kogemused ongi see, mis teeb kiriku ja selle sõnumi elavaks ja kõnetavaks kaasaja inimesele. Seepärast tahame ka Eesti Metodisti Kirikuna olla ustavad Kristuse kiriku sõnumile ja missioonile ning kogeda Jumala väge meie keskel.
Suure tõenäosusega ootavad meid lähiaastatel ees väljakutsete rohked ajad erinevates eluvaldkondades. Ukraina sõda ja julgeolekukriis ei lõpe päevapealt ja kui kaua kestab kõrge inflatsioon või energiakriis – me samuti ei tea. Uus valitsuskoalitsioon paistab olema maailmavaatelt väga liberaalne, mis võib viia ka selleni, et võetakse vastu mõned seadused, mis on kristliku õpetuse ja eetikaga vastuolus. Sekulariseeruv tõejärgne ühiskond jätkab järjest rohkem väljakutsete esitamist kristliku õpetuse alustaladele. Kuid see kõik ei peaks ristirahvast kõigutama. Ajaloos on selliseid ja veel hullemaidki aegu olnud. Olgu aga meie kindel usk ja lootus Pühakirja sõnades: „Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti!“
