„Homo unius libri“ (ühe raamatu inimene) – nii iseloomustas ennast John Wesley, kes ütles, et ta uurib Raamatut selleks, et ise teada teed taevasse ja seda kuulutada ka teistele.
See Sõna ei ole surnud kirjatäht, vaid Vaim ja Elu. Selles on Jumala vägi päästeks kõigile, kes usuvad. Metodistlik äratusliikumine oli suureks õnnistuseks seni, kui püsiti selle vaimsuse ja korra juures, millega alustati. Kahjuks on aegade jooksul aga olnud kahetsusväärseid langusi. Kuid Jumal pole siiski metodisti kirikut, seda „magavat hiiglast“, nagu Billy Graham on nimetanud, veel hüljanud.
Mind on südame põhjani rõõmustanud sõnumid Ameerika Ühendriikidest Asbury ülikoolist, kus Püha Vaim on taas äratamas oma rahvast meeleparandusele. Ärkamine on tänaseks levinud juba paljudesse teistesse paikadesse USA-s.
Jesaja 40:28 on kirja pandud julgustus meile kõigile:
„Kas sa ei tea? Kas sa ei ole kuulnud?
Igavene Jumal, Issand, on maailma äärte Looja,
Tema ei väsi ega tüdi, Tema mõistus on uurimatu.
Tema annab rammetule rammu ja jõuetule jõudu.
Poisidki väsivad ja tüdivad, noored mehed komistavad ja kukuvad,
aga, kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad;
nad jooksevad ega tüdi, nad käivad, ega väsi.“
Eesti Metodisti Kirikul on käes raske ja otsustav aeg. Hädasti vajame praegu seda uut elujõudu, mida Issand on tõotanud anda neile, kes rajavad oma lootuse Temale. Nende nõrkus asendub Jumaliku jõuga. Jesaja 40:31 on kasutatud sõna, mida Vanas Testamendis kasutatakse ka riiete vahetuse puhul – räbalaist väärikasse ja turvalisse rüüsse.
Apostel Paulus kutsub kristlasi üles ära heitma Jumalast võõrdunud loomust ja riietuma Kristusega: „…Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! …Elagem kombekalt nagu päeva ajal…Rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega.“ (Roomlastele 13:12, 13, 14)
John Wesley ei tundnud niivõrd muret selle pärast, et ajaloo areenilt kaob metodistide nimi, vaid see vaimsus, millega metodistlik liikumine kord algas.
Meil on siiski veel lootust, kui järgime seda Issanda üleskutset Saalomonile: „Ja kui siis minu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet…“ (2Aj 7:14)
Issanda poolt tõotatud tiivad kannavad meid veel!
