Jumala loodud maailm on täiuslik kooslus paljudest erinevatest loodusimedest. Looja on ühte terviklikku kooslusesse ühendanud tasandikud, mäed, mered, ookeanid, orud ja ka kõrbed. Mõned nendest kohtadest on inimesele ohutumad. Kõrb seevastu võib muutuda asjatundmatu inimese jaoks väga raskesti talutavaks kohaks. Sarnaselt looduslikule kõrbele võib iga kristlane tunda oma vaimulikus elus teatud perioodidel tühjust ja võibolla isegi mõttetust selle osas, millega ta tegeleb. Mõnel puhul on sarnaseid aegu uskliku elus nimetatud kõrbeperioodiks.
Edasi keskendun kolmele võimalikule põhjusele, mille mõjul inimene võib sattuda kõrbeperioodi e. kiusatuseperioodi.
1. Iga inimene ise mõjutab oma valikutega, milliseks tema elu kujuneb
Jumal on loonud inimese vaba tahtega olendiks ja valikuvabadus säilib iga kristlase elus ka peale Jumalaga lepitatud saamist. Iga kristlane otsustab seega määraval hulgal ainuisikuliselt, kuidas ta elab ja mis teda järgnevatel päevadel ees võib oodata.
Seepärast on nõnda, nagu Püha Vaim ütleb: „Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal, kiusatusepäeval kõrbes, kus teie esiisad kiusasid mind proovile pannes, kuigi nad olid minu tegusid näinud nelikümmend aastat. Seepärast tõusis mu viha selle sugupõlve vastu ja ma ütlesin: Nad aina eksivad oma südames, aga minu teid nad ei ole ära tundnud. Nii ma vandusin oma vihas: Nad ei saa minu hingamisse!“ Nii näeme, et nad ei võinud sisse pääseda oma uskmatuse pärast. Hb 3:7-11, 19
Väikest kiusatuslikku mõtet me ei saa oma elus välistada. On uitmõtteid, mis tulevad ja lähevad. On erinevaid kohtumisi ja nende kestel võib silma ette jääda midagi, mis oleks võinud jääda märkamatuks. Keegi on ütelnud taoliste juhuslike kiusatuste kohta, et me ei saa keelata linnul üle oma pea lendamast, aga me saame takistada, et too lind oma pesa meile pähe ei teeks! Nõnda on ka ristiinimeste elus kiusatusega. Vältida neid lõpuni ei ole võimalik, aga iga inimene saab teadlikult otsustada, millistel mõtetel ta oma peas lubab kasvama hakata. Kui ekslikud mõtted kiiresti kõrvale heita suudetakse, on hea. Kui ei suudeta kiusavatest mõtetest kiiresti vabaneda, siis võib juba mõne aja möödudes nende olemasoluga harjuda. Kuni viimaks ei märkagi enam Jumala armas laps Püha Vaimu vaikset kõnetust ja selle tulemusena on inimene oma mõtete ajendil juhtinud ennast – ja võibolla ka koos endaga veel mõne inimese – kiusatuseseisundisse.
Mõistagi on selleks palju erinevaid põhjuseid, miks inimesed Jumala teid ära ei tunne – teadmatus, kogenematus, võhiklus Pühakirja suhtes, eneseuhkus, liigne töökus, vms.
Siiski võib ütelda, et see on kõik inimesest enesest olenevalt korraldatud segadus, mis aja jooksul ainult võimendub. Kuni viimaks on järjest keerulisem ütelda, milline tegu viis teiseni või milline oli esimene uitmõte, mis kogu mõttemängude protsessi käivitas. Eelpool loetud lõik kirjast heebrealastele viitab selgesti, et iga ristiinimene, kes ei taha tunda Jumala teid oma lihtlabase kangekaelsuse tõttu, ei või saada Jumala hingamisse. Aga selleks, et probleemi lahendada, on kõigepealt vaja probleemile anda õige nimi. Seda kõike saab teha seesama inimene, kes oma algsest uitmõttest laskis välja kasvada erinevate mõtete rägastiku ja on viimselt kiusatuste perioodi jõudnud.
2. Kurjuse meelevald mõjutab inimese käitumist ja olemist
Meil ei ole siiski põhjust liiga tugevaks enesekriitikaks, justkui kõik halvad mõtted tuleksid üksnes meist endist. Jumala loodud maailm on palju mitmekesisem ja oluliselt rikkalikum kui üks inimene suudab endale ettegi kujutada. Siin maailmas on iga inimese kõrval terve hulk nähtavaid ja nähtamatuid tegelasi, kes mõjutavad, et kristlase usuelu ei peaks mitte lihtne olema.
Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: „Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?” 1Ms 3:1
Loetud salm on tunnistus, et maailma algusest peale on olnud mõjutaja, kelle peamine eesmärk oli panna Jumala lapsi kahtlema Jumala sõnas ja Tema autoriteedi suhtes. Kui me nüüdseks teame, et iga inimene võib mõtetega ja otsustega jõuda ummikusse, siis siin on veel üks võimalikest põhjustajatest – reaalne kurjus, kurat, saatan või ükskõik kuidas me teda ka ei nimetaks! Tema tegevuse eesmärk on Jumala lapsi eksitada ja juhtida neid üha suuremasse segadusse.
Kurjuse jõud on üks reaalselt eksisteeriv nähtus selles Jumala loodud täiuslikus maailmas, mis mõjutab inimesi jõudmaks kiusatuseseisundisse! Kui näiteks vähese kogemusega inimene on mingis valikus kahevahel, siis tuleb see kurjus kindlasti küsima – kas sa oled kindel, et otsustad õigesti? Kui aga vähese usu- ja koguduseelu kogemusega inimene kuuleb jutlust kümnise maksmise olulisusest, siis tekkib küsimus – kas 5% ei piisa? – Seegi on ju pühendumise märk ning klassikudki on ütelnud: „Kui kahte rehkendust ei jõua teha, tee üks! Aga mis teed, tee ise ja ära teiste pealt maha kirjuta!” Praeguse jutluse fookust silmas pidades on nüüd oluline küsida, kas ei ole taoline kauplemine just seesama Jumala kiusamine ja tema teedest mööda minemine, millele viitas tekst Hb 3. peatükist?
Kuni tänapäevani on saatan inimestele esitamas ikka veel samasid küsimusi, mida ta küsis paradiisiaias Aadamalt ja Eevalt. Ka praegusel ajastul lähevad pühendunud kristlased Jumala juurest ära tühiste takistuste ajendil – kõhutäie supi eest, mõne viletsa sendi eest, parema töökoha või tulevase karjääri eest jne. Praktiliste ja igapäevaste valikute juures pikemalt kaalutledes, võib olla mõjutajaks seesama saatana küsimus: „Kas Jumal on sulle tõesti ütelnud, et sa ei tohi seda teha?”
Aadama ja Eeva loost näeme veel, et inimene tundis eneses muutust selsamal hetkel, kui ta astus üle Jumala korralduse. Inimese silmad avanesid uuel viisil ja ta sai koheselt aru, et käsust üleastumisega oli suhe Jumalaga täielikult teistsuguseks muutunud.
Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält, kes rohuaias sinna ja tänna käis, kui päev viluks läks, ja Aadam ja tema naine peitsid endid Issanda Jumala palge eest rohuaia puude keskele. Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale: „Kus sa oled?” Ja tema vastas: „Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese ära.” 1Ms 3:8-10
Loetud lõik Piiblist on kinnituseks, et inimesed tegid ise midagi valesti ja seepeale pugesid Jumala eest peitu! Ehkki see ei olnud ainult inimese enese otsus, siis oli ta jõudnud sellisesse seisundisse, et ei soovinud enam Jumalaga koos olla. Siit paistab selgesti, et ka üksainus Jumala korralduse eiramine oli juhtinud inimese väga kiiresti palju suuremate sündmuste keskele, kui ta algselt oskas arvata! Järgnevates sündmustes oli selgesti kurjus oma võidu saavutanud, sest inimene oli Jumala eest peitu pugenud ega soovinud enam Temaga koos olla.
3. Jumala meelevald mõjutab inimese käitumist ja olemist
Paljudele meist meeldiks öelda, et kõikides kiusatustes on süüdi kurat! Saatan kiusab inimest, kuni see vaene hing lõpuks murdub ja meeltesegaduses teebki vale otsuse.
Lisaks eelnevale meeldib meile uskuda, et Jumal ei luba oma lastele kurja sündida. Vähemalt kord nädalas palvetavad kõik kogudused ühiselt jumalateenistustel: „Meie Isa, kes Sa oled taevas… ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast!”
Kui vaadata tagasi Jeesuse maapealsele elule, siis leiame sealt näidise, et just Jumala Püha Vaim juhtis Jeesuse kõrbesse 40 päevaks. Mitte lihtsalt kõrbesse looduseimet vaatama, vaid sõna otseses mõttes kuradi endaga võitlema.
Siis viis Vaim Jeesuse kõrbesse kuradi kiusata. Ja kui ta oli nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd paastunud, siis tuli talle viimaks nälg kätte. Ja kiusaja tuli tema juurde ja ütles talle: „Kui sa oled Jumala Poeg, siis ütle, et need kivid saaksid leibadeks!” Aga Jeesus vastas: „Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.” Siis võttis kurat tema kaasa pühasse linna ja pani seisma pühakoja harjale ning ütles talle: „Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.” Jeesus lausus talle: „Samuti on kirjutatud: Sina ei tohi kiusata Issandat, oma Jumalat.” Taas võttis kurat tema kaasa ühe määratu suure mäe tippu ja näitas talle kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust ning ütles talle: „Selle kõik ma annan sinule, kui sa maha langed ja mind kummardad.” Siis ütles Jeesus talle: „Mine minema, saatan, sest kirjutatud on: Kummarda Issandat, oma Jumalat ja teeni ainult teda!” Siis jättis kurat Jeesuse rahule. Ja vaata, ingleid tuli tema juurde ja need teenisid teda. Mt 4:1-11
Kurat tuli Jeesuse ette nendesamade küsimustega, millistel sai jutluse varasemas osas peatutud:
a. Ahvatluse sisuks oli Jumala korraldused kõrvale panna ühe korraliku kõhutäie eest.
b. Järgmiseks proovis kurat Jeesust ära petta Jumala sõna tsiteerimisega. Pühakiri sai sõna-sõnalt saatana poolt tsiteeritud, aga Jeesus tundis, et see sõnum ei sobitunud ümbritseva kontekstiga!
c. Saatana viimase pakkumisega pidanuks Jeesus kogu maailma rikkuse ja hiilguse osaliseks saama.
Jeesus jäi kõikide pakkumiste suhtes tagasihoidlikuks ja loobus kuradi ettepanekutest. Nimetatud kõrbeperioodi kirjeldus lõpeb sõnadega: „Siis jättis kurat Jeesuse rahule. Ja vaata, inglid tulid tema juurde ja need teenisid teda.” Mt 4:11
Eelnevast nähtub, et Jumala Vaim ise oli Jeesuse juhtinud raskesse olukorda. Selles kiusatuste perioodis pidi selguma Jeesuse vaimulik ja füüsiline vastupidavus. Jeesus tuli katsumustega hästi toime ja pärast olid Isa inglid läkitatud Jeesust teenima.
Minu küsimus sulle on täna – kuidas sina ennast tunneksid, kui Jumala inglid sind ümbritsevad ja teenivad? Usutavasti oleks see kogemus oluliselt parem sellest, kui seista silmitsi kavala ja halba sooviva saatana endaga. Selleks, et inglid meid võiksid teenida, on meil igaühel vaja läbi käia oma kõrberännakud.
Ma tahan ütelda, armas lugeja, et jutluses käsitletud kiusatuseperioodid tulevad iga kristlase ellu. Sellest ei ole pääsu kellelgi! Vahet ei ole seejuures, kas inimene jõuab kiusatuste perioodi oma valikute tõttu või kuradi mõjutustel või on seal tegemist hoopis testiga Jumala poolt. Kõige olulisem selle juures on, et sa oskad valmis olla ja teadvustad endale, et asjad võivad mõnikord muutuda väga ebamugavaks ka Jumalaga koos ja Tema tahtest tulenevalt.
Hea uudis on selle juures, kui inimene ei ole ise Jumala teid ära tundnud, siis Jumal oskab asjade käiku nii suunata, et üks ekslik inimene hakkaks teda üha rohkem usaldama ja Tema abile lootma. Aidaku meid Jumal ise selleks, kui keegi sinu või minu elu kõrvalt vaatab, siis võiks ta ütelda, et inglid on meid teenimas ja me oleme Jumala teed oma elus ära tundnud!
Aamen!
Pilt: Jeesus kõrbes. Ivan Kramskoi maal, 1872.
