Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Kriisi mõju metodisti kirikule

Oleme Eestimaal harjunud, et suured hädad nagu maavärinad, loodusõnnetused ja epideemiad, toimuvad meist kuskil väga kaugel. Kuid sellel kevadel nii lihtsalt ei läinud. COVID-19 viirus, mis alguses paistis meist kaugel oleva Hiina probleem, muutus globaalseks pandeemiaks, mõjutades ka meid Eestimaal. Esimest korda taasiseseisvunud Eestis kehtestati eriolukord ja koos paljude teiste piirangutega keelati ka avalikud jumalateenistused. Kirikuajaloolased on maininud, et neile ei tule meelde ajaloos sellist aega, millal pea terves maailmas oleks üheaegselt kehtestatud avalike jumalateenistuste läbiviimise keeld. See fakt, koos kõigi teiste globaalsete tervise- ja majandusprobleemidega, näitab selle käesoleva hetke unikaalsust.

Kuidas koroonakriis mõjutas Eesti Metodisti Kirikut? Kindlasti kõige silmatorkavam mõju olid ära jäänud jumalateenistused ja muud koguduslikud üritused, nagu piiblitunnid, palvekoosolekud ja kodugrupid. Kristlased igatsesid võimalust üheskoos Jumalat ülistada ja olla osaduses üksteisega. Samuti jäid ära või lükkusid hilisemaks mitmed üldkiriklikud üritused, nagu pastorite osadus- ja õppepäevad Saaremaal, Vassili Tähe 155. sünniaastapäeva tähistamine ja tema eluloo raamatu esitlus ning harjumuspärane juunikuine kiriku aastakonverents. Kuid samas olid EMK koguduste vaimulikud tublid ja reageerisid uuele olukorrale kiiresti. Mitmed korraldasid lühikese ajaga jumalateenistuste interneti-ülekanded ja vaimulikud teenisid koguduse rahvast telefoni teel ja kirjavahetuses. Paljud kohtumised, nõupidamised, piiblitunnid ja palvekoosolekud kolisid üle interneti Zoom-videokeskkonda. Võib julgelt öelda, et vaatamata kriisile kirik toimis ja koguduse rahvas sai teenitud selle eriolukorra ajal.

Vahepeal oli ka muret, kuidas eriolukorraga kaasnev majanduslangus koguduste finantsvõimekust mõjutab. Kuid ka siin võime tõdeda, et Jumal tänatud, mai lõpuga ei ole midagi hirmsat koguduste majandamisega juhtunud. Annetused on küll mõnevõrra vähenenud ja mingeid erakorralisi kulusid on tulnud teha, kuid midagi hullu pole juhtunud ja loodame ikka Jumala armule ja abile. Jätkuvalt ootame ka vabariigi valitsuse poolt kirikutele eraldatud rahalise toetuse jagamist, millest oleks kindlasti abi.

Üks tõsisemaid väljakutseid, seoses eriolukorraga, tekkis EMK Teoloogilisel Seminaril – viia kogu oma tegevus ja õpe üle online-režiimile. See oli väljakutse nii IT-töötajatele, kes pidid lühikese ajaga leidma vastavad interneti-lahendused kui õppejõududele, kes pidid oma loengud internetikeskkonda üle viima ja ka tudengitele, kes pidid kohanema õppimisega täiesti uues formaadis. Kuid tänu rektor Külli Tõniste ja dekaani Mark Nelsoni juhtimisele ja tublidele töötajatele on seminar suutnud hästi toimida.

Seega võib öelda, et vaatamata tõsistele väljakutsetele, on metodisti kirik koroonakriisi ajal päris hästi hakkama saanud. Kuid ei tohi märkimata jätta ka tähtsat asjaolu, et oli ka neid metodistipere liikmeid, keda koroonaviirus puudutas väga isiklikult kas haiguse läbipõdemise näol või lähedase inimese kaotamise läbi – siinkohal ka meie südamlik kaastunne kõikidele lähedastele.

Mida meie kui kirik oleme selle kriisi jooksul õppinud ja kuidas siit edasi minna? Eks lõplikeks järeldusteks on veel vara, kuid mõningaid üldistusi võime teha.

  1. Kriisi ajal sai veelgi rohkem selgeks interneti võimaluste kasutamise tähtsus ja kiriku kohalolu vajadus virtuaalkeskkonnas. Usun, et paljud kogudused mõistsid, et tänapäeval videosõnumeid ja jumalateenistuste interneti-ülekandeid saab teha päris lihtsate vahenditega – ja see aitab jõuda evangeeliumi sõnumiga suurema hulga inimesteni. Samuti tõdesime, et videokeskkonnas saab teha mitmeid koguduse tegevusi kiiresti ja efektiivselt. Võib eeldada, et nii nagu ühiskonnas laiemalt, nii ka kirikus hakatakse nüüdsest rohkem kasutama videokonverentse, virtuaalset töökeskkonda ja hakatakse otsima erinevaid internetilahendusi oma tegevuseks.
  2. Kaks ja pool kuud ilma võimaluseta koguneda jumalateenistusele tuletas meile meelde, et kirik ei ole hoone, vaid inimesed. Üksteise märkamine ja teenimine, isiklik kontakt ja abivalmidus muutus taas äärmiselt tähtsaks selle kriisi ajal, kui puudus võimalus füüsiliselt koos käia kirikuhoones. Tean lugusid, kuidas koguduse liikmed üksteisest hoolisid, käisid poes toitu toomas, trükkisid välja jutlusi ja panid postkasti, helistasid üksteisele pea iga päev, palvetasid telefoni teel ja nii edasi. Peame kirikuna olema tähelepanelikud, et me ei kaotaks seda üksteise teenimise fookust ka pärast kriisi möödumist.
  3. Globaalne maailm muutus selle kriisi ajal taas natuke rohkem lokaalseks maailmaks. Igal riigil tuli hakata ise mõtlema, kuidas selle kriisiga hakkama saada. Kirikule on see signaaliks, et tuleb osata tagada jätkusuutlik teenimine oma jõu ja vahenditega. Oleme juba näinud, et seoses riikidevaheliste liikumisraskustega on paljud misjonireisid ja rahvusvahelised üritused ära jäänud ja majanduskriisi süvenedes on ka toetused välismaalt vähenemas. Seega peame olema targad majapidajad, et ka raskematel aegadel oskaksime ennast ise ära majandada ja jätkusuutlikult tegutseda.

Keegi ütles väga õigesti, et see ei ole esimene kriis maailmas, ega pole ka viimane. Kristus hoiatas, et maailmas saab meil olema raskusi (ahastust), kuid Ta julgustas meid: „…aga olge julged, mina olen maailma ära võitnud!” (Jh 16:33). Olles koos Kristusega, oleme võitjate poolel ja suudame läbi minna kõikidest väljakutsetest ja raskustest. Paneme oma lootuse Temale ja läheme julgelt edasi, täites seda püha misjonit, mis meile kirikuna on usaldatud.

Märgusõnad:

Veel rubriigis Superintendendilt

Kasvamise aasta

Kasvage meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse armus ja tundmises! Tema päralt olgu kirkus

Jõulurahu

„Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu inimeste seas, kellest temal

Superintendendilt

Jeesus ütles Matteuse evangeeliumis: „Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis

Tänusõnad

Mitte ükski kiriku tööharu ei toimi iseenesest, lihtsalt ainult Jumala armust või
Mine asukohta Üles