Tagasivaates on äärmiselt oluline olla Jumalale tänulik, et koroonakriisi puhkemisest alates on meie Eesti riik pannud konkreetselt tähele ka kirikuid ning kristlaskonna vajadusi.
Olgem seejuures tänulikud ka konkreetsete ministrite eest meie valitsuse ridades, eriti rahvastikuministri Riina Solmani ja peaministri Jüri Ratase eest. Jumal õnnistagu neid.
Kohe eriolukorra kehtestamise järel kutsus rahvastikuminister Riina Solman 13. märtsil kokku Kirikute Nõukogu, et arutada ühiselt kirikutele kehtestatavaid juhiseid. Vastav pressiteade tõdes, et „kirikutel ja teistel usulistel ühendustel on suur roll meelerahu ja kindluse loomisel praegustel ärevatel aegadel. Seetõttu on eriti oluline, et kirikutesse tulevad inimesed hoolivad enda ja teiste tervisest ning hoiduvad rahvarohketest kogunemistest.“ Samal õhtul olid kirikujuhtidega kooskõlastatud juhised üleval Siseministeeriumi veebilehel ning EKN-i liikmeskirikute kogudustele laiali saadetud. Pühapäev, 15. märts 2020 jääb kirikulukku erilise pühapäevana, mil Eestimaa kirikutes füüsiliselt jumalateenistuseks ei kogunetud, kuigi juba mitmed kogudused pidasid oma esimese „veebijumalateenistuse“. Piirangute kõrval jumalateenistustele ja muudele kogunemistele anti aga ametlik luba, et „kirikud ja muud palve- ja pühakojad… võivad jääda isiklikeks külastusteks avatuks“.
Alates 18. märtsist avati hooldekodude ja haiglate patsientide, nende lähedaste ning personali jaoks võimalus saada telefonitsi hingehoidlikku abi ja erijuhtudel ka isiklikult kaplaniga kohtuda. Üks koroonast tingitud kopsupõletiku tõttu kunstlikku koomasse viidud noor mees, kes aegamööda teadvusele ja ellu tagasi tuli, jagas oma kaplaniga kohtumise kogemust suure vaimustusega, kuigi ta polnud kristlane. Tema sõnul oli olukorras, kus kõik hooldajad ja arstid oma maskides ja kaitseülikondades üksnes kiirustades tulid ja läksid ja tegid oma tööd, tohutuks kontrastiks rahulik südamlik kaplan, kes võttis tema jaoks aega terve tunni, vestles temaga ning julgustas teda.
19. märtsil saatis peaminister Jüri Ratas kirja EKN-i liikmeskirikutele ja kogudustele, väljendades oma erilist tänu toetuse ja eestpalvete eest: „Olen tänulik kõigi teie palvete ja eestpalvete eest, milles olete seni kõigi meie peale mõelnud ning palun, et ühineksite neis kõigi Eestimaa inimeste tervise pärast ka edaspidi.“
Rahvastikuminister Riina Solmani ettepanekul nõustus ERR alates 22. märtsist ETV2 kanalil edastama pühapäeviti „Püha päeva palvust“. Seda pooltundi sisustasid igal pühapäeval erinevad EKN-i kirikud (alates 29. märtsist oli ka venekeelne palvus nähtav, ETV+ kanalil).
Kui valitsus 27. aprillil 2020 avaldas ametliku kriisist väljumise strateegia, oli selles eraldi punktina välja toodud „Jumalateenistusliku elu, sakramentide ja ametitalituste lubamine pühakodades.“ Ühtlasi anti teada, et „kogudused saavad sotsiaalse mõjuga tegevuste jätkamiseks ja majanduslike raskuste leevendamiseks toetust“ summas 2 miljonit eurot ning selle jagamispõhimõtted kehtestatakse valitsuse üldmääruse alusel rahvastikuministri määrusega.
Selle toetuse eest oleme taas suure tänu võlgu rahvastikuminister Riina Solmanile, kes selgitas (pressiteadet tsiteerides): „Paljud inimesed on harjunud raskustes just kirikutest abi otsima. Kirikud ja kogudused pakuvad vaatamata eriolukorrale hingetuge ja abi, jätkuvad hädavajalikud kombetalitused, töötavad ka supiköögid ning jagatakse riide- ning toiduannetusi. Samas on kirikutel tavapäraste sissetulekute saamise võimalused olulisel määral ära langenud. Seega on igati mõistetav, et sarnaselt teiste sektoritega toetab riik ka usulisi ühendusi. Riigipoolse toetusega saavad kogudused katta sotsiaalsete tegevustega seonduvaid kulusid, et tagada eriolukorras inimestele abi.“ Pressiteade selgitab veel, et sotsioloogiliste uuringute põhjal on inimeste murede lahendamisel eesliinil kirikud, kelle poole abi saamiseks pöördutakse.
Koroonapiirangud senistele töövormidele ning suhtlusviisidele, mis kirikute tööd oluliselt mõjutavad, on nõudnud kiiret üleminekut uutele suhtluskanalitele ja abistamisvõimalustele. Paljudel suurematel kirikutel on üle Eesti koguduste võrgustikud, mis tagavad ülemaalise toimimise ja koordineeritud tegevuse ka regionaalsest aspektist. Veelkord ministrit tsiteerides: „Maakondades tegutsevatesse siseturvalisuse nõukogudesse on kaasatud vaimulikud, kohalikud kirikud ja kogudused, kes tegutsevad hingehoiu- ja sotsiaalvaldkonnas mitte ainult oma koguduse, vaid laiemalt kogukonna heaks. Hinnatud on hingehoiutöö kristlikes hoolekandeasutustes, turvakodudes, haiglates, kaplanaaditöö kinnipidamisasutustes, politseis, kaitseväes, koolides, haiglates ja hoolekandeasutustes, kriminaalpreventsioon ning mitmesugune rehabilitatsioonitöö, samuti õppetöö kristlikes haridusasutustes.“
Pressiteates 5. mail 2020, millega anti luba alates 10. maist taas avalikke jumalateenistusi pidada, avaldas rahvastikuminister Solman heameelt, et valitsus toetas tema ettepanekut leevendada piiranguid Eesti religioossele kogukonnale, öeldes: „Eriolukorra piirangute esimeste leevenduste hulka kuulub ka avalike jumalateenistuste lubamine. Pean seda praegust olukorda arvestades ülimalt asjakohaseks ning mul on hea meel, et riik arvestab usklike vajadustega.“ Ta lisas ka, et Eesti Kirikute Nõukogu ja konfessioonide juhid „on olnud valitsusele head koostööpartnerid ning seadusekuulekad piirangute järgijad. Kohe, kui eriolukord välja kuulutati, viisime koostöös kõigi konfessiooni juhtidega ööpäeva jooksul sisse muudatused, et vältida nakkuse levikut kirikute ja koguduste kaudu. Vaatamata eriolukorrale jätkati endiselt isikukaitsevahendeid kasutades hingehoiu ja teiste sotsiaalhoolekandetegevustega. Lisaks jätkusid kõik hädavajalikud kombetalitused, näiteks matusetalitused ja diakooniatööd.“
- mail toimunud valitsuse pressikonverentsil ütles peaminister Jüri Ratas: „Oleme jõudnud viiruse leevendusfaasi ja me oleme suutnud ikkagi tagada seda, et sellist suurt puhangut Eestis tänu Jumalale siiamaani toimunud ei ole.“
Ülevaate kriisiaegsest riigi ja kiriku suhtlusest koostas Meeli Tankler
