Uus aeg

Kui küsida kirikuinimestelt, millised on kõige tähtsamad ristiusu pühad, siis saame kindlasti vastuseks jõulud ja ülestõusmispüha. Tõesti, mõlemad pühad on äärmiselt olulised: jõulude ajal tähistame meie Issanda Jeesuse Kristuse sündi sellesse maailma ja ülestõusmispühadel tähistame Kristuse lunastustööd ja võitu surma üle. Kuid minu arvates peaks kõige tähtsamate kristlike pühade seas kindlasti olema ka nelipüha – päev, mil Püha Vaim valati välja Kristuse jüngrite peale ja mil algas üks uus aeg.

Enam kui kiriku sünnipäev

Tihti räägitakse nelipühast kui kristliku kiriku sünnipäevast. Seda see kindlasti ka on: just sellel päeval hakkasid jüngrid, täis Püha Vaimu, kuulutama Kristuse evangeeliumi ning sel päeval said esimesed pöördunud ja ristitud. Kristuse järgijad hakkasid koos käima, murdsid leiba ja olid apostlite õpetuses ning mõne aja pärast hakkas evangeelium levima üle terve maailma. Kuid nelipüha ei olnud lihtsalt uue usuliikumise sünnipäev. Nelipühal algas uus ajajärk – Püha Vaimu ajastu. Kui Vanas Testamendis Püha Vaim tegutses ainult läbi valitud prohvetite või rahvajuhtide, siis Uue Testamendi järgi kuulub Püha Vaimu tõotus ja and igale kristlasele (Ap 2:39). Püha Vaimu töö ei piirdunud kristliku kiriku sünniga, vaid see on midagi palju enamat – see puudutab iga kristlase igapäevast usuelu.

Tõotusest reaalsuseni

Juba Vanas Testamendis andis Jumal prohvet Joeli kaudu tõotuse, et Ta valab välja Püha Vaimu inimeste peale (Jl 3:1). Uues Testamendis ütleb Ristija Johannes Kristuse kohta et „Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega.” (Mt 3:11). Jeesus ütles viimasel õhtusöömaajal oma jüngritele, et pärast Tema taevaminekut tuleb Püha Vaim, kes saab olema nendega ja nende sees (Jh 14:17), Püha Vaim saab olema neile Trööstijaks (Jh 14:16) ja Püha Vaim tuletab jüngritele meelde kõik, mida Kristus neile õpetas (Jh 14:26). Vahetult enne taevaminemist ütles Kristus, et jüngrid saavad Püha Vaimu väe, et olla Kristuse tunnistajad üle maailma (Ap 1:8). Kõik need tõotused said täidetud nelipüha päeval, kui Kristuse järgijad said üleloomulikul viisil täidetud Püha Vaimuga. Pärast Püha Vaimuga täitumist me näeme selget muudatust jüngrite elus: Peetrus, kes oli Kristust kolm korda salanud, hakkas julgelt evangeeliumi kuulutama. Jüngrid, kes omavahel nägelesid, ei tahtnud andestada ja vaidlesid, kes neist on tähtsam, tegutsesid üksmeeles ja armastuses. Aga kõige silmapaistvam oli see, et nende elus ja teenimises oli vägi – jutlusel oli üleloomulik mõju ja inimeste kinnised südamed avanesid evangeeliumile, haiged said terveks, imed sündisid, nad nägid nägemusi ja kogesid, kuidas Püha Vaim kõnetas neid ja juhatas üleloomulikul viisil. Võib öelda, et nende usuelu ja teenimine sai hoopis uue kvaliteedi. Seega Püha Vaimuga täitumine ei olnud nende jaoks abstraktne teoloogiline kontseptsioon, vaid oli nähtav ja kogetav sündmus, mis muutis nende usuelu ja teenimist.

Püha Vaimuga täitumine

Nelipühapäeva jutluses Peetrus ütles, et Püha Vaimuga täitumise tõotus on kõikide päralt, „keda iganes Jumal, meie Issand, enese juurde kutsub“ (Ap 2:39). Püha Vaim ei lõpetanud oma üleloomulikku tööd esimese sajandi lõpuga, vaid Ta teeb oma tööd ka tänapäeval ja soovib täita iga usklikku inimest oma väega. Mida on selleks vaja?

Eeskätt on kristlasel vaja igatseda Püha Vaimuga täitumist. See on and, mida Jumal annab neile, kes seda soovivad. Jeesus ütles Vaimu kohta: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!“ (Jh 7:37) Pärast pöördumist peaks iga kristlane soovima kasvada Jumalale lähemale ja rohkem muutuda Kristuse sarnaseks ning selles pühitsusprotsessis on võtmekohal Püha Vaimu töö. Aga kõik algab meie soovist ja igatsusest.
Teiseks oluliseks komponendiks Püha Vaimuga täitumisel on palve. Palu Jumalat, et ta [AK1] täidaks sind Püha Vaimuga. Metodisti kiriku rajaja John Wesley koges Püha Vaimuga täitumist umbes pool aastat pärast oma tuntud Aldersgate’i kogemust (hetke, kui ta koges oma päästmise kindlust). Ta oli koos umbes 70 inimesega palvekoosolekul kui pärast pikka palvetamist, umbes kell kolm (!) öösel, langes Jumala vägi erilisel kombel nende peale, nii et nad hõiskasid rõõmust ja paljud kukkusid põrandale, puudutatuna Jumala aust. Jumal vastab palvetele ja Jeesuse sõnade järgi: „Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes Teda paluvad!“ (Lk 11:13).
Ja viimaks, ole avatud. Ole avatud õppimisele Püha Vaimu kohta: uuri Piiblist Püha Vaimu isiksuse ja töö kohta, loe raamatuid sellel teemal, kuula inimeste tunnistusi Püha Vaimu tööst nende elus. Ole avatud ning luba oma pastoril ja sõpradel palvetada sinu eest.

Elu Vaimus

Ristiusk ei ole lihtsalt religioosne õpetus või filosoofia. Ristiusk ei ole inimese püüdlus ise ennast paremaks teha, järgides reegleid ja käske. Samuti ei ole ristiusk pelgalt kirikus käimine ja kristlike kommete täitmine. See on midagi palju enamat. See on elu Pühas Vaimus. Elu täis tuntavat Püha Vaimu ligiolu, elu täis väge, Vaimu ande ja vilju. Selles ongi nelipüha sügavam tähtsus iga kristlase jaoks.