21. veebruaril kutsuti taevasesse koju 99 a. vanusena Billy Graham, keda peetakse üheks maailma tuntuimaks kristlikuks jutlustajaks ning keda tunti ka kui „protestantide paavsti“.
William Franklin Graham (7. november 1918 Charlotte, Põhja-Carolina – 21. veebruar 2018 Montreat, Põhja-Carolina) oli Ameerika Ühendriikide vaimulik, väga hea kõnemees ja üks tuntuim evangelist USA-s Martin Luther Kingi kõrval. Graham on jutlustanud sadadele miljonitele inimestele peamiselt vabaõhukoosolekutel, kus kuulajate arv ulatus sadadesse tuhandetesse. Ta on ka paljude raamatute autor, mis on muutunud bestselleriteks. Ta tegutses Lõuna Baptistide Liidus. Ta tundis ja nõustas vaimulikes küsimustes kõiki USA presidente alates Harry S. Trumanist. Tal on omanimeline täht Hollywoodi kuulsuste alleel.
Billy Graham sündis neljalapselise pere vanima lapsena, tal oli vend ja kaks õde. Ta lõpetas 1936. a. keskkooli (Sharon High School), misjärel asus õppima ja lõpetas Bob Jonesi Ülikooli, mis toona asus Clevelandis Tennessees.
Graham abiellus 13. augustil 1943 Ruth Belliga, kelle vanemad olid presbüterlastest misjonärid Hiinas. Neile sündis viis last; üks nendest, Franklin, võttis hiljem üle isa töö.
B. Graham külastas 1984. aasta sügisel Nõukogude Liitu ja viibis okupeeritud Eestis kolm päeva. Ta jutlustas Tallinnas Kalju kirikus Eestimaa erinevate konfessioonide vaimulikele, Oleviste kirikus, kus kuulajaskond ulatus arvatavalt 4500 inimeseni ja Aleksander Nevski katedraalis. Tema tõlgiks oli Tallinnas Kalju baptistikoguduse pastor Jüri Puusaag.
25 aastat hiljem, mais 2009, käis Tallinnas ka ta poeg Franklin Graham, kes oli peakõneleja Saku Suurhallis toimunud üritusel „Lootuse festival“. Eesti keeles on ilmunud mitmeid Billy Grahami raamatuid, tuntuim neist „Rahu Jumalaga“, mis ilmus juba Nõukogude okupatsiooni ajal põrandaaluse tõlkena. Okupatsiooni ajal ilmus eesti keeles veel mitmeid tema raamatuid illegaalselt, kirjutusmasinal trükituna, tõlkijaks Kalju baptistikoguduse liige ja usu pärast vallandatud inglise keele õpetaja Hulda Sillart. Mitmete raamatute keeletoimetajaks oli hilisem kirjanik Tõnu R. Kallas samast kogudusest.
Minu kaks põgusat mälestuskildu Billy Grahami visiidist Tallinna
Osalesin evangelisti teenistusel Kalju kirikus noortekoori lauljana. Okupatsioonivõimud andsid esimest korda loa õmmelda noortekoorile esinemisriietuse, mis oli tollel ajal suureks üllatuseks.
Seisin laval mõne meetri kaugusel Billy Grahamist ja sain teda jälgida selja tagant. Tal jätkus kiidusõnu ka laulukoori hea taseme kohta. Kalju kirikusse pääses ainult erikutsetega. Mäletan, et koori hulka võeti selleks puhuks ka mitmeid noori jutlustajaid, kes tegelikult laulda ei osanudki ja ainult markeerisid laulmist.
Oleviste kiriku jumalateenistusel osalesin selleks teenistuseks moodustatud orkestris orkestrandina. On jäänud meelde, et pidime enne teenistust tegema ka proovi ja sellepärast pidime kirikusse varem kohale tulema. Ka muusikud pääsesid kirikusse ainult kutse olemasolul. Läbisin Olevistesse tulekul kaks ahelikku. Terve kvartal oli ümber piiratud Tallinna Merekooli kursantidega; teise, sisemise aheliku moodustas miilits. Kirikus aga nägin erinevaid KGB töötajaid, kes kontrollisid süngete nägudega eelnevalt kirikut ja kooskõlastasid koguduse juhtkonnaga jumalateenistuse kulgemist.
Vaat sellised ajad olid siis…
Andres Kapp
Tallinna kogudus
Lisan oma põgusad mälestused
Minu mäletamist mööda jagati Oleviste teenistuse kutseid koguduste kaudu ja neid oli vähe.
Sain koos abikaasaga osaleda tänu ühele ohvrimeelsele koguduseõele, kes muretses meile kutsed ja oli valmis sel ajal ise meie kodus last hoidma.
Oleviste ümbrus oli aheliku poolt piiratud. Mäletan ka seda, et lisaks erariides meestele oli seal muulastest merekooli kursante, keda võimud kasutasid vahel löömameestena. Tegelikult pääsesid väga paljud kirikusse, sest juba kasutatud kutseid oli lihtne aheliku tagant uuesti välja tuua ja ära kasutada. Ka meie kutsed läksid korduvkasutusse.
Seisime kiriku tagaosas, kus inimesed oli üksteise vastu pressitud. Jutlust oli seetõttu raske jälgida, aga kohaloleku elamus kaalus kõik muu üles. Sel ajal polnud lootust Billy Grahamit teist korda ihusilmaga näha.
Tarmo Lilleoja,
Tallinna kogudus
Minu meenutusi Billy Grahami külaskäigust Eestisse
Töötasin sel ajal S. M. Kirovi nimelises näidiskalurikolhoosis teedeehituse alal. Kolhoosil oli palju osakondi ümber Eesti ja üks nendest oli Omedu osakond, kuhu olin saadetud komandeeringusse. Mobiiltelefone sel ajal ei olnud ja osakonna keskusesse tuli sõnum, et mul tuleb kolhoosi keskusesse kiiresti tagasi tulla. Jätsin siis oma tööd pooleli ja kihutasin Viimsisse. Meie osakonna juhataja, kes oli ka osakonna partorg, ootas mind juba ja väga salapärase olemisega kutsus mind oma kabinetti vestlusele. Ta tegi teatavaks, et kolhoosi tuleb külastama kõrge isik USAst, presidendi vaimulik nõuandja Billy Graham.
Minule kui kristlasele oli see nimi loomulikult teada. Teadsin ka seda, et kolhoos, kus töötasin, oli väga usuvastane, mida olin oma nahal tunda saanud ning olin selletõttu veidi üllatunud. Mulle selgitati, et kõrgemalt poolt on tulnud korraldus näidata meie maal elu, kus on usuvabadus. Võib-olla tekib kõrgel külalisel soov kohtuda mõne veendunud kristlasega ja selletõttu kutsuti mind „näidisena“ kohale.
Kuna mul oli osakonna juhatajaga hea läbisaamine, küsisin temalt, kas kohtumisel võin puudutada ka mõningaid teadaolevaid kristlaste tagakiusamisi. See küsimus ei olnud meelt mööda ja soovitati rääkida ikka positiivselt. Leppisime siis kokku, et panen paremad riided selga ja tulen kokkulepitud ajal valvesse.
Peale mõneajalist ootamist teatati mulle, et kõrge külaline oli peale lasteaia ja raamatukogu külastamist juba lahkunud ja ei olnud vaja enam „näidiskristlasega“ kohtuda. Hiljem kuulsin, et Billy Graham oli raamatukogus küsinud, et kas teil ka raamatute raamatut on, mida muidugi ei olnud. Lasteaias tundis ta huvi, kas kasvatajad ikka enne söömist lastega koos söögipalvet loevad? Ka see oli arusaamatu küsimus. Nii lõppes siis minu „kohtumine maailmakuulsa evangelisti Billy Grahamiga“ ja ma sõitsin tagasi komandeeringusse Omedule.
Urmas Kiviselg
Foto: wikipedia.org
