Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Märgusõna

EMK Pärnu kogudus

Mõtteid ajast. Tõnu Kuusemaa

Praegu elame sellises murettekitavas ajas. Võiks öelda, et prohvetlikud lõpuajad hakkavad kätte jõudma. Osaliselt on need juba käes. See puudutab ka Ühinenud Metodisti Kirikut. Ühe näitena võiks tuua – kümme aastat tagasi ma veel ei uskunud, et need arengud, mis meie kirikus täna on, võiksid üldse aset leida. Lõpuaja protsessid, millele on Piiblis viidatud, ei toimu väga kiiresti – mõne kuu või mõne aastaga – need võivad võtta aega aastaid, aastakümneid ja põlvkondi. 

Loe edasi

Mõtteid ajast. Külli Kuusemaa

Külli Kuusemaa

Enamasti tajume aja kiiret kulgemist ja imestame: „Kuhu see küll kadus?“ Aga tore on see, et aeg-ajalt tekivad ka hetked, kus aeg peatub. Hetk, kui aeg peatub, on rahuaeg, sisemine puhkus. Sageli on need hetked kusagil looduse keskel. Mul on oma lemmikpaik, kus kogen aja peatumist – minu lapsepõlve koht vanaema juures mere ääres. Teinekord on see rahuaeg aga hoopis teiste inimeste keskel. Sõbrad naeravad mind, et mina puhkan, kui ma teiste inimestega vestlen. Lihtsalt istume koos näiteks kaks tundi ja jutustame. Minu jaoks on see aeg inimestega, kellega mul on usalduslik sõprussuhe, puhkuseks ja annab uut energiat. On inimesi, keda seltskond väsitab, aga mina vastupidi, tunnen, et väikese seltskonnaga koos olemine toidab mind. 

Loe edasi

Lühiülevaade EMK koguduste ja Gideoni laagri tööst põgenikega

Giideoni laagris

Praegu (maikuus) tegeletakse ukraina sõjapõgenikega 9 EMK koguduses ja Gideoni laagris. Oleme sõja algusest alates majutanud kokku üle 137 põgeniku: peredes, ühiselamus, hostelites, korterites ja Gideoni laagris, tasudes koguduste ja kiriku poolt nende majutuskulud. Sõja algusest saadik oleme üheskoos abistanud rohkem kui 225 põgenikku: varustades neid toidu, ravimite, hügieenitarvete, riiete-jalatsite, mööbli, kodutehnika, muusikainstrumentide, jalgrataste, nõude, sülearvutite, telefonide, tahvlite, vajalike dokumentide vormistamise, eluaseme leidmise ja muuga.

Eelpool mainitule lisaks on kogudused korraldanud põgenikele laste-, noorte-, naiste- ja muid ühisüritusi ning mitmekeelseid jumalateenistusi. EMK korraldas Tallinnas EMK koguduste vahelises koostöös ülestõusmispühade jumalateenistuse ukrainlastele. Mitmed meie vaimulikud ja ilmikliikmed on põgenike majutuskohtades üle Eesti teenimas hingehoidjate ja abilistena. Järgnevalt annan lühiülevaate EMK koguduste ja Gideoni laagri tööst põgenikega.

Loe edasi

EMK Pärnu Agape Kogudus – 100

Agape koguduse ühispilt 100. juubelil

Tagasivaade Pärnu koguduse algusesse

Toomas Pajusoo

Esimeste metodisti kiriku teerajajate Vassili Tähe ja Karl Kuuma evangeelse kuulutustöö tulemusena kinkis Jumal 1907. aastal Saaremaal vaimuliku ärkamise. See levis Saaremaalt edasi Tapale, kus Karl Kuuma poolt rajati esimene Mandri-Eesti piiskoplik metodisti kogudus (15. juulil 1912). Seejärel tekkisid uued kogudused Haapsalus (9. märtsil 1918), Rakveres (24. sept 1920) ja Pärnus (30. aug 1921). Seega käesoleval aastal möödub sada aastat EMK Pärnu Agape Koguduse sünnist.

Loe edasi

Teenimislood

Haapsalu vitraaz autor Urmas Rahuvarm

Anneli Klausson

Üles kasvanud olen tollases tavalises nõukogudeaegses peres, kus elati ilma Jumalata.

Esimesed paarkümmend tööaastat olin sisearhitekt, projektide tekstid kirjutasin standardkirjas või vaba šriftiga. Viimati olin asutuses, kus osa disaineritest, sealhulgas ka mind, saadeti ootamatult 2 aastaks kirjakooli kalligraafiat õppima. Püüdsin küll selgitada, et mul seda oma töös vaja ei lähe.

Loe edasi

Näidend “Ülestõusmispühade kaart”

pexels-roman-odintsov

Sander: Tere! Keegi saatis mulle postkaardi õnnitlusega, aga saatja allkirja ei ole. Ainult kaart, kus peal jänesed ja tibud ning kiri: „Rõõmsaid ülestõusmispühi!“  

No vaat’ mina tahaks teada, keda ma selle kaardi eest tänama peaks? Väga viisakas on tänada, kui keegi sulle head soovib.  

Siis veel tahaksin ma teada, mis pühad need üles-tõusmis-pühad on? Äkki peaks mina ka teistele seda soovima?  

(Mõtlikult) Kaardil allkirja ei ole…, aga pildil on jänes…, ma küsin mõnelt jäneselt.  

(Jõuab jäneste juurde. Üks suurem ja palju väikseid jäneseid. Suure poole pöördudes) 

Sander: Tere! Kas sina oled jänes? 

Jänes: No loomulikult, kas sa siis ei näe? 

Sander: Näen küll, aga kus su kõrvad on? 

Jänes: Siin!!! (Tõstab oma lontis kõrvu püsti.) 

Sander: Aa. … Aga miks nad sul nii sorakil on? 

Jänes: No kus sina küll elanud oled? Tänapäeval on enamus jäneseid lontkõrvalised. See on moes. Pikkade kõrvadega jänesed jooksevad ainult metsas. Meie siin oleme igatahes linnajänesed ja teame, kuidas asjad käivad! 

Sander: Aa. … Aga kuule, siis äkki tead sa ka seda, mis on ülesse-tõusmise-pühad? Kas sina saatsid mulle selle kaardi? 

Jänes: Mina? Minul nüüd aega kaarte kirjutada!? Ja mis üles tõusmine – mina ju peaaegu üldsegi ei maga – kogu aeg olen üleval. Ja mis püha mul aega pidada! Minul on kogu aeg nii palju tegemist. Kõik see lastehulk tahab ju toitmist ja hoolitsemist. Tead seda rahvatarkust: „Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi!“? Nii et ei mingit magamist ja pidutsemist ja üleval olen ma kogu aeg! (Mõtlikult) Ülesse-tõusmise-pühad? (Väikestele jänkudele:) Oi, ära sa seda küll puutu! Ja sina, tule otsekohe venna kukilt maha! Ta võib ju niimoodi veel mõne kondi murda! (Sandrile:) No näed, silmapilgukski ei tohi lasta valvsusel kaduda! Kohe võib midagi juhtuda! (Läheb oma jänkukesi lahutama ja õpetama.) 

Sander: Siit ma küll eriti targemaks ei saanud. Ja nagu minu vanaisagi ütles: „Ei jänesega tasu võidu joosta!“ Tema ju muudkui jookseb – ikka sinna ja tänna! Lähen otsin parem tibu üles. Tema on ju ka siin kaardi peal. Äkki tema saatis mulle selle kaardi? 

(Jõuab tibu juurde) 

Sander: Tere, tibu! Kas sina saatsid mulle selle üles-tõusmis-pühade kaardi?  

Tibu: (Mõtlikult:) Seda kaarti ma sulle ei saatnud. Kuigi…, ma muidugi oleksin võinud sulle kaardi saata, sest see on tegelikult ju väga ilus komme – saata kaarte… aga, ma ei saatnud.  

Sander: Aga kas sina tead, mis on üles-tõusmis-pühad? 

Tibu: No kui ma alles munakoores magasin, siis ma kogu aeg unistasin sellest, et ma tahaksin ometi kord üles tõusta ja näha, milline see maailm seal teisel pool munakoort on. Ja siis ühel päeval, kui seal sees oli eriti palav olla, tegi munakoor krõps ja väljas ma olingi! Aga mingeid pühasid me selle puhul küll ei pidanud!  

Aga üles tahan ma endiselt! (Unistavalt:) Ma vahel vaatan neid lõokesi, kes lendavad sinna üles, kõrgele-kõrgele… seal on päike ja pilved ja sini-sinine taevas… küll tahaks ka… (Kurvalt:) Aga ema ütles, et minu tiivad nii kõrgele ei kanna… Hea, kui õrrele lendamise suve lõpuks selgeks saan! 

Sander: Ära kurvasta! Kui ma olen teada saanud, mis need ülestõusmispühad on, siis ma tulen tagasi ja räägin sulle ka. Ja siis ma aitan sul õrrele lendamist õppida – sa saad selle kindlasti selgeks, kõik suured tibud oskavad seda. 

Tibu: (Nukralt ja rõõmsalt korraga:) Aitäh, sulle. Sa oled hea laps! 

Sander: See on muidugi tore, et ma olen hea laps, aga oma küsimusele ma ikkagi vastust ei saanud. Äkki mul jäi kaarti vaadates midagi „kahe silma vahele“, nagu ema vahel ütleb. See tähendab seda, et midagi võis jääda märkamata. (Uurib kaarti, siis rõõmsalt:) No vaat, ja siin on tõesti midagi veel! Siin kaardi peal on veel pajutibud, … noh need pehmed asjad, mis kevadel pajuokste külge kasvavad. Äkki peitub kogu saladus selles? (Mõtlikult, omaette:) Kus on lähim pajupuu? … (Endale otsmikule lüües:) Muidugi! Naabri Triinu ja Teele aia taga! (Läheb jooksuga, tuleb jooksuga uuesti lavale.) 

(Tulevad Triin ja Teele, käes kimp pajutibudega oksi) 

Triin: (Pisut etteheitvalt, hoiatavalt:) Kuule, Sander, sa vaata ikka ette ka, sa võid ju niimoodi tormates mõne inimese pikali joosta.., ja üle autotee ei tohi kunagi joosta – nii võib veel auto alla jääda!  

Sander: (Ähkides:) Kuulge, Triin ja Teele, …kas teie saatsite mulle selle kaardi? 

Teele: Muidugi meie. Kas sa siis kaardi allservas meie nimesid ei näinud? (Ehmudes:) Oi,… (häbenedes:) me vist unustasime oma nimed kirjutamata. 

Sander: (pahuralt:) Ei olnud nimesid jah, ja ma pidin pool maailma läbi jooksma, et teada saada, kes mulle kaardi saatis. (Leplikumalt:) Aga siis te ju ka teate, mis asi see üles-tõusmis-püha on? 

Teele: Muidugi teame. See on nagu jõulud, aga veel tähtsam.  

Sander: Mismoodi? 

Triin: Jõulude ajal me tähistame Jumala poja Jeesuse sündi siia maailma. Aga Jeesus kasvas ju suureks ja õpetas inimesi, kuidas Jumala seaduste järgi õnnelikult elada…  

Teele: …Aga osa inimesi olid kurjad ja ei tahtnud midagi kuulda hea Jumala seadustest – need kurjad inimesed tapsid Jumala poja Jeesuse Kristuse.  

Sander: See on siis ju väga kurb püha, miks te kirjutasite mulle „Rõõmsaid ülestõusmispühi?“ 

Triin: See oligi kurb, aga sellega ju asi ei lõppenud. Kurjad inimesed arvasid, et nüüd on nad võitnud, aga Jumal äratas oma Poja ellu ja Jeesus tõusis surnust üles.  

Teele: Sellepärast seda püha nimetataksegi ülestõusmispühaks. Ja mis kõige toredam – Jeesus elab taevas ja meie saame ka kord koos Jeesusega taevas elada.  

Sander: Et siis ükskord taevas saan rõõmustada? 

Triin: Ei, rõõmustada saad ikka juba täna ja kohe. Jumala seaduste järgi elades on palju rõõmu. Ja kui parajasti on ka mingi mure, siis võid ka sellest Jeesusele rääkida. Sa ei ole kunagi üksi. 

Sander: See on ju küll vahva – Jumala Poeg Jeesus on alati mu lähedal… 

Aga kuule, mis nende jäneste ja tibudega siis on? Miks nemad teie kaardi peal olid? 

Teele: Aga nad on ju nii ilusad ja armsad… ja tibud on enne sündimist munakoore sees nagu Jeesus enne ülestõusmist hauas oli.  

Sander: Tõepoolest. Oi…, ma pean nüüd tibu juurde ruttama. Lubasin talle rääkida, mida tähendab ülestõusmispüha ja siis ma aitan tal natuke ka lendamist harjutada. Rõõmsaid ülestõusmispühi teile! 

Sander lahkub lavalt.  

Triin: Minu arust sobiks nüüd laulda üht vahvat rõõmustamise laulu. (Hüüab:) Tulge laulma!  

(Kõik näitlejad tulevad lavale.)  

Laul – „Jumal pole surnud, ta on elav…“ 

Foto: ROMAN ODINTSOV @Pexels

Kasvamisest

Mai Jaanus, FOTO: Üllas Tankler

2020 aasta on metodisti kirikus kasvamise aasta. Kes oleks osanud aga arvata, et see aasta kujuneb hoopis teistsuguseks kui kõik eelmised? Meid tabas ülemaailmne pandeemia mitmeks kuuks ning tuli oma koguduse/pere/tööelu täielikult ümber korraldada. Olukord mõjutas suuresti ka minu elu ning järgnevalt tahan puudutada paari aspekti täpsemalt, kuidas nii suur olukorra muutus ja (näiliselt) kriisiolukord võib meie vaimulikule kasvule tõuke anda. 

Loe edasi

Kõrbeseisund kui kiusatuseseisund uskliku inimese elus

Jumala loodud maailm on täiuslik kooslus paljudest erinevatest loodusimedest. Looja on ühte terviklikku kooslusesse ühendanud tasandikud, mäed, mered, ookeanid, orud ja ka kõrbed. Mõned nendest kohtadest on inimesele ohutumad. Kõrb seevastu võib muutuda asjatundmatu inimese jaoks väga raskesti talutavaks kohaks. Sarnaselt looduslikule kõrbele võib iga kristlane tunda oma vaimulikus elus teatud perioodidel tühjust ja võibolla isegi mõttetust selle osas, millega ta tegeleb. Mõnel puhul on sarnaseid aegu uskliku elus nimetatud kõrbeperioodiks.
Edasi keskendun kolmele võimalikule põhjusele, mille mõjul inimene võib sattuda kõrbeperioodi e. kiusatuseperioodi.

Loe edasi

Üksinda kaua ei jaksa

Meeli ja Üllas Tankler

Õppepäev 19. oktoobril Pärnus oli meeskonnatöö-teemaline ja kandis nimetust; „Üksinda kaua ei jaksa“. Koolitus oli sisukas, kinnistas olemasolevaid teadmisi ning andis uusi, ka mõtteainet, kogemusi, oskusi kogudusetööks.
Kogu koolituspäev oli üles ehitatud suurepäraselt, sisaldades kinnitavaid, selgitavaid kirjakohti, arutelu gruppides jm. Koolitajateks lugupeetud Üllas ja Meeli Tankler. Loe edasi

Noorte Kilingi-Nõmme väljasõit

Kolmandat korda toimunud Kilingi-Nõmme väljasõit oli Pärnu koguduse noortele ja nende sõpradele mõeldud suvine telkimisega üritus.

See pakkus mitmekülgset osaduslikku ajaveetmist värskes õhus. väljasõidu traditsioonilisteks tegevusteks oli külluslik ujumine, lõunasöök kohalikus kohvikus, mitmekülgne maastikumäng, noori ülesehitav jutlus, õhtune grillimine koos ülistuslauludega, piiblitund ja osalemine kohaliku koguduse jumalateenistusel. Igal aastal on uus teema ja uus laupäevane jutlustaja. täname Jumalat eesõiguse eest olla nende väljasõitude eestvedajad, ja kõiki, kes on üritusi mistahes viisil toetanud.

Loe edasi

Laste Suvekool Pärnus

Pärnu Agape Metodisti kogudusel on tore traditsioon korraldada igal suvel Laste Suvekool. See on neljapäevane linnalaager, kus lapsed kuulevad head sõnumit Jeesusest lastele sobivas vormis. Sel aastal osales neljal päeval kokku üle 80 lapse, igal päeval oli lapsi kohal üle 50.

Suur hulk lapsi tähendab ka suurt korraldajate meeskonda, et jätkuks tähelepanu igale lapsele. Nii rõõmustasid meid lisaks oma koguduse abilistele ka vabatahtlikud Asbury sõpruskogudusest Tulsast, Ameerikast. Tore oli näha, kuidas ka väikesed lapsed ei peljanud tundmatus keeles kõnelevaid abilisi, sest naeratuse ja sõbralikkuse keel töötavad ka ilma sõnadeta.

Loe edasi

Sõnast sõnumiks, et sünniks jutlus, mis kõnetab ja kaasa kutsub

Meeli ja Üllas Tankler

Jutlus on iga jumalateenistuse lahutamatu osa ja kirikus käivate inimestena oleme ilmselt päris hulgaliselt kuulnud igasuguseid jutlusi: kaasahaaravaid, mõtlema innustavaid, tugevaid tundeid tekitavaid – aga küllap mõnikord ka igavaid, muudkui üht ja sama kordavaid, lõputult pikki ja monotoonseid.

Meie mõlema – Üllase ja minu – elus on jutlustamine olnud suur kirg! Kui Üllase jutlustajakarjäär algas juba päris noore poisina, siis mina avastasin selle kutsumuse enda jaoks palju hiljem. Meil mõlemal on olnud ka eesõigus jutlustamist õppida Asbury Teoloogilises Seminaris USAs, oma doktoriprogrammi osana. Ja praktikat on nüüdseks juba omajagu.

Oleme mõlemad veendunud, et heal jutlustajal peaksid küll olema teatud loomulikud eeldused, aga igaüks meist saab õppida ja areneda ja iseendaga tööd teha, et üha paremaks jutlustajaks saada. Üllas on aastaid teoloogilises seminaris jutlustamist õpetanud, ta on korraldanud ka mitmeid jutlustamise alaseid koolitusi nimega „Jutlustajate jututuba“, aga mingil hetkel küpses meis mõte jutlustamise käsiraamatu kirjutamiseks. See mõte on nüüd meie ühise töö viljana kaante vahele saanud.

Ühine raamatu kirjutamise protsess oli meie jaoks haarav ja innustav kogemus, kus me mitu kuud elasime ja hingasime selle raamatu kujunemise rütmis. Teemade ja alateemade paika saamine võttis mõnevõrra aega. Meie lugemismaterjali virnad kasvasid kohati päris kõrgeks, sest tahtsime raamatusse koondada võimalikult palju nii eesti- kui välismaiste jutlustamise õpetajate tarkusest. Hommikusöögivestluses oli tavaline, et üks meist pakkus välja öösel pähe tulnud muutuse teemade järjestuses või mõne uue alateema ja me selle üle siis tuliselt arutlesime. Kumbki oma töölaua taga oma peatükki kirjutamas, saatsime teineteisele e-maile küsimustega: „kuidas seda tõlkida?“ või „kas see tsitaat võiks siia teemasse sobida?“ või „kas sa oskad siia mingit head näidet pakkuda?“ Lugesime lehekülgede kaupa teineteise kirjutatud tekste ja andsime tagasisidet, kas see tundub piisavalt arusaadav, loogiline, huvitav, ülevaatlik… Siis istusime ja arutlesime keeletoimetaja rohkearvuliste märkuste ja soovituste juures, kuidas ja kui palju parandusi teha, et tekst ikka veel omasena tunduks. Ja siis ühel hetkel oli kogu tekst päriselt valmis!

Me tõesti usume, et see raamat on ühtaegu huvitav ja abistav iga jutlustaja jaoks. Ja me soovime südamest, et jutlused meie kirikutes muutuksid üha kaasahaaravamateks ja kõnetaksid üha rohkemaid inimesi. „Sõnast sõnumiks: Homileetika käsiraamat“ on saadaval Logose raamatupoes (Tallinnas) ja Pauluse raamatupoes (Tartus).

***

„Autoritel on õnnestunud koostada käsiraamat, milles antakse kokkuvõtlikult ja ladusalt ülevaade homileetika olulisematest valdkondadest, alates jutluse ajaloost ja teoloogiast kuni selle ettevalmistamise ja ettekandmiseni. Lugemise teeb nauditavaks autorite eruditsioon ja jutlustamiskogemus, samuti rohke näidete ja tsitaatide kasutamine. Eesti kiriklikku maastikku silmas pidades on oluline, et raamat on kasutatav erinevates kristlikes traditsioonides. „Sõnast sõnumiks“ on oodatud õppematerjal teoloogiaüliõpilastele, kuid soovitan seda inspiratsiooni ja uute vaatenurkade allikana ka kõigile kogenud jutlustajatele.“

Marko Tiitus,
EELK Usuteaduse Instituudi liturgika õppejõud, praost

***

„Olen väga rõõmus, et Meeli ja Üllas Tankler on kirjutanud sellise huvitava ja sisuka raamatu jutlustamise kohta. Seda raamatut tasub lugeda nii neil, kes alles õpivad jutlustamist, kui ka neil, kes seda juba palju aastaid teinud on.“

Robert Tšerenkov,
Eesti Metodisti Kiriku superintendent

Lastetöö Pärnu Agape koguduses

EMK Pärnu Agape koguduse avaliku lastetöö traditsioon on päris pikk – taasalustasime kohe 1988, kui olud seda taas võimaldasid. Oleme proovinud erinevaid lastetöö vorme vastavalt muutuvale ajale, et hea sõnum Jeesusest võiks jõuda lasteni – olgu neid siis koos käimas 5, 20 või 200.

Praegusel ajal oleme jäänud Lastekiriku juurde ning lisaks on kord aastas Jõululõpupidu, neljapäevane Laste Suvekool ja sel kevadel ka iganädalane „Võrratu teekonna“ kursus.

Lastekirik toimub kord kuus laupäeviti kaks tundi, kus lapsed kuulevad eakohast sõnumit, saavad laulda, mängida ja meisterdada. Nii nagu jumalateenistuste puhul, nii ka Lastekiriku puhul on tegemist korraga nii evangeelse kui ka kristlikku kasvatust pakkuva üritusega. Sel aastal kasutasime sõnumiks „Lapsed Eestis“ materjali „Uus algus“.

Kui Lastekiriku algul on kõigil ühine palve, laulmine ja sissejuhatus teemasse, siis tunni ajaks jaguneme kolme gruppi: koolieelikud, koolis käivad tüdrukud ja koolis käivad poisid. Taas saame kõik kokku viktoriiniks, video vaatamiseks ja lõpupalveks. Koosolemine lõpeb ühise söömaajaga. Lastekirikus käib 20-30 last ja ka venekeelse emakeelega lapsed tulevad heal meelel eestikeelsesse lastetundi. Lastekirik on avatud kõigile lastele ja alati saab liituda.

Et lapsed end hästi tunneksid, on nendega toimetamas ca 10 täiskasvanut – õpetajad, abilised, muusikajuht, lauakatjad, pastor. Oleme aru saanud, et programmi õnnestumiseks on väga oluline piisavalt suur lastetöö meeskond ja oleme väga tänulikud kõigile oma lastetöö tegijatele!

Praegu on Lastekirikus suvevaheaeg, aga ootame lapsi Pärnu Agape kirikusse Laste Suvekooli 9.-12. juulil kell 11-13.

1 2
Mine asukohta Üles