Õppepäev 19. oktoobril Pärnus oli meeskonnatöö-teemaline ja kandis nimetust; „Üksinda kaua ei jaksa“. Koolitus oli sisukas, kinnistas olemasolevaid teadmisi ning andis uusi, ka mõtteainet, kogemusi, oskusi kogudusetööks.
Kogu koolituspäev oli üles ehitatud suurepäraselt, sisaldades kinnitavaid, selgitavaid kirjakohti, arutelu gruppides jm. Koolitajateks lugupeetud Üllas ja Meeli Tankler.
Teemadeks olid seekord toimiva meeskonna ehitamine ja hoidmine kirikutöös, samuti tunnustamine ja delegeerimine. Koolitus andis selgema ülevaate rollijaotusest Jumala riigis. Iga roll on auasi Jumala riigis ning iga ameti juurde tuleks valida õige inimene. 1Ts 5:12 ütleb: ,,Ent me palume teid, vennad, tunnustada neid, kes teie seas tööd teevad ja teid Issandas juhatavad ning noomivad.“ Kõige parem oleks, kui need töötegijad oleksid Jumala poolt kutsutud ja juhid oleksid avatud ja valmis inimeste andeid ära tundma. Väga tähtis on ka, et tehtud tööd märgatakse ja tunnustatakse. Tänamisvorme võib olla erinevaid, isiklik tänamine hästi ja korrektselt tehtud töö eest, väike tänukaart, tänamine avalikkuse ees, konkreetne hinnang ülesande täitmisel või edutamine pisut kaalukama ülesande puhul.
Teine suurem teema, mida koolitusel käsitleti: kas ja miks luua meeskond? On palju asju, mis motiveerivad meeskonnatööd: tegevuse tähendusrikkuse mõistmine, eesmärkide omaks võtmine meeskonnaliikmete poolt, oluliste tõdede ja väärtuste edasiandmine, usaldus meeskonnaliikmete vahel, kaasav juhtimisstiil, selged mõõdupuud eesmärgi poole liikumiseks.
Aga on ka mitmeid tegureid, mis ei motiveeri meeskonnatööd: eelhoiak, et töö saab olema raske ja kurnav, ebakindluse levitamine tulemuste saavutamise realistlikkuse osas, ebaselgus eesmärkide osas, visiooni puudumine, ebaselge kommunikatsioon, töötegemist puudutavate selgete reeglite puudumine, juhtimisstiil, mis alavääristab meeskonnaliikmeid ja nende tööpanust, avalik nurisemine, meeskonnaliikmete ebavõrdne kohtlemine, ressursside vähesus ja toetuse puudumine.
Koolitusel oli ka üks teema, mis pakkus kõigile enam mõtlemisainet ja selleks oli delegeerimine. Mt 9:37 on öeldud: „Siis ta ütles oma jüngritele: ,,Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe.““ Jumala riigis oleme kõik ,,tegijad“ ning kõik on kutsutud osalema-teenima-panustama.
Delegeerijal võivad olla hirmud enda suhtes: võimu vähenemine, autoriteedi langemine; aga võivad olla ka kaastöölise suhtes: tema töö kvaliteet, tema töötulemuse erinevus, vastutus, kriitika, ebakindlus, töö mahu suurenemine. Delegeerimine on töömahukas, eeldused on vahel ekslikud ning lihtsam on asi ise ära teha, aga see ei arenda kogudust. Õige kliima loomiseks on vaja jagada vastutust, delegeerimine ei tohi olla ka suvaline. Koos kasvamisega kasvab ka teenimine.
Alustada on tavaliselt lihtsam, korrektselt lõpetada tihti raskem. Meeskonnad ei ole igavesed ning võib lahkuda sõbralikult nii, et ei kahjustaks omavahelisi suhteid. Täiesti loomulikult võivad tekkida uued tegemised, rollimuutused, uued rollid ja ka uued meeskonnad. Igaks asjaks ei ole vajagi meeskonda, vaid piisab sõbralikust toetusest ja abist.
Töötegijaid on koguduses alati olnud ja on alati vaja. Kuidas leida endale sobiv töövaldkond, kuidas olla püsiv ja varustatud ja motiveeritud, tubli meeskonna liige? Mõneski mõttes läksid koolituspäeval mõtted ka sellele, et kuidas mitte tunda end nii, et koguduses eeldatakse ja soovitakse, et kõik midagi teeks ja veel vabatahtlikus korras ja iganädalaselt jne ning isikust huvitutakse vähe.
Selle koolituse kandvaks sõnumiks oli kõigile kirikutöö töötegijatele, et väga tähtis on üksteise toetus, märkamine ning tunnustamine ja tänamine tehtud töö eest.
Kindlasti oli koolitus julgustav, motiveeriv ning andis mõtteid ja indu.