
Teenimislood

Anneli Klausson
Üles kasvanud olen tollases tavalises nõukogudeaegses peres, kus elati ilma Jumalata.
Esimesed paarkümmend tööaastat olin sisearhitekt, projektide tekstid kirjutasin standardkirjas või vaba šriftiga. Viimati olin asutuses, kus osa disaineritest, sealhulgas ka mind, saadeti ootamatult 2 aastaks kirjakooli kalligraafiat õppima. Püüdsin küll selgitada, et mul seda oma töös vaja ei lähe.
Loe edasiNoorte Alfa

Alates 19. veebruarist 2021. a toimus noortele suunatud online alfa kursus. Kuna tervisekriis ühiskonnas võttis aina suuremaid pöördeid, siis tuli leida hea lahendus, kuidas noored saaksid kriisiaja üle elatud ning sealjuures ka oma suhet Jumalaga arendada. Tekkis idee korraldada kristlikke põhitõdesid tutvustav kursus noortele, mis oleks samas ka alternatiiv igakuistele noortekatele. Nägin vajadust võtta noortega aega, et süveneda kristlaste jaoks olulistesse alustaladesse ja uurida, miks me üldse kokku saame ja midagi teeme. Esialgne plaan, Alfa läbi viia ainult EMK Rakvere koguduse noorte seas, kasvas peagi suuremaks ja ühtäkki oli tegu üle-Eestilise metonoorte online-Alfa kursusega.
Loe edasiHetki ja mõtteid laagrist Ruusmäel

20.-23. juulil toimus Ruusmäel, Rogosi mõisas noortelaager vanusele 11-14 aastat. Laagri meeskond nägi palju vaeva, et see aeg meie jaoks põnevaks muuta. Mängisime erinevaid topside, pallide ja veega seotud mänge. Laagris käis erinevaid külalisi. Esimene neist õpetas meile rütmipillide valmistamist. Valikut oli palju ja enda tehtud pilli sai pärast ära kaunistada.
Loe edasiIgaühe panus on oluline

Ühes pühapäevakooli tunnis teatas õpetaja lastele, et nad hakkavad tegelema ühe vahva projektiga. Ta andis igale lapsele paberi, kus oli numbritega tähistatud, millise värviga vastavat ala tuleb värvida. Iga paberilehe juurde andis õpetaja värvipliiatsid, mida just selle lehe värvimiseks vaja oli. Mõni laps sai neli erinevat värvi pliiatsit, mõni viis, mõni kuus, aga Kaspar ja Rasmus said kumbki ainult ühe pruuni pliiatsi. Poisid olid pettunud.
Pühapäevakooli õpilased hakkasid oma pilte värvima. Igaüks järgis täpselt etteantud värvimisjuhiseid. Ainult Kaspar ja Rasmus istusid veel kaalutledes, kas hakata pilti värvima või mitte. Kaspar otsustas pildi värvimise asemel õpetajalt antud lehe tagumisele poolele raketti joonistama hakata, sest lehe pruuniks värvimisel ta suurt mõtet ei näinud. Ka Rasmus mõtles korraks, et kuna ainult ühe värviga lehe värvimine on igav ja mõttetu, siis ta jätab samuti selle ülesande tegemata. Aga kuna õpetaja oli öelnud, et igaühe panus on oluline, hakkas poiss oma pilti ikkagi värvima, arvates, et küllap tuleb see ülesanne lihtsalt ära teha. Hoolimata sellest, et Rasmus ei näinud oma ülesandel sügavat mõtet, värvis ta püüdlikult ja korralikult oma lehe täpselt juhiste järgi pruuniks.
Kui kõigil olid lehed värvitud, ütles õpetaja: „Iga paberileht, mille te värvisite, on osa suurest pildist. Nüüd me paneme selle pildi kokku suureks seinapildiks.“ Igaüks tõi oma värvitud lehe ja õpetaja kinnitas selle seinal õigesse kohta. Laste värvitud lehed moodustasid kokku pildi Noa laevast. Pildil olid meri, vikerkaar, loomad, linnud, Noa oma perega ja suur laev. Aga laevaga oli midagi valesti. See nägi välja, nagu oleks laeva põhjas suur auk. Kuna Kaspar oli oma lehe jätnud värvimata, oli ilusal, suurel, värvitud pildil üks tühi valge koht. Nüüd mõistis Kaspar, et õpetaja antud värvimisjuhised olid olulised, et seinapilt tuleks ilusti välja. Kuigi Kasparile tundus talle antud ülesanne olevat igav ja mõttetu, oli see pildi terviklikkuse jaoks vajalik. Kaspar palus, et õpetaja võtaks tema pildi seinalt maha, et ta saaks oma ülesande ära täita. Õpetaja tegigi seda ning Kaspar värvis oma lehe täpselt nii, nagu juhis ette nägi.
Selles loos tuli igal lapsel täita oma ülesanne, et tulemuseks oleks ilus ja terviklik pilt. Nii on ka koguduses – igale ühele on Jumal andnud ülesande ja oskused selle ülesande täitmiseks. Mõni ülesanne tundub toredam, teine vähem toredam, aga kõik need ülesanded on vajalikud, et kogudus toimiks terviklikult.

Kids Sunday School Place loo ainetel ümber jutustanud Marjana Luist.
Foto: Edward Hicks. Noah’s Ark. 1846. Wikimedia Commons
Killukesi EMK ajaloost
Aastakonverents

Nurisejad

Uhkelt läks ta minust mööda,
ainult peaga noogutas.
Olen käinud võõras peres,
viibinud ka naabri juures,
kuidas seal mind kohtlevad.
Tõesti meil on leigust, tuimust,
vähe armastust ja lahkust.
Kantslis aina pikad loengud,
lauljatel, mis moodi soengud!
Lähed ütled – pahandab.
Seda aga kuuled üha:
andke ikka rohkem raha,
õnnis see, kes ohverdab.
Mis siis imestada maksab,
kui meil kogudus ei kasva.
Eelistatud meil on mõned,
laulavad ja peavad kõnet,
esirinnas igal pool.
Sina aga istu taga,
tee mis tahad, kasvõi maga,
sinu vastu puudub hool.
Ei tea, kas ka taevariigis,
eelistatud erileeris?
Lugu see nüüd ette kantud:
minule vist pihta antud –
mõtleb mõni vend või õde.
enam siia ma ei tule,
ja kas mujal ruumi pole…
Kuulge, mis meil kiri ütleb:
/2. Kr. 7:7/
„Teil ei ole kitsas meie seas,
vaid teil on kitsas oma südames.”
Suhete edendamine läbi Jumala armastuse

Jätkuvalt ligimese otsinguil

Maailmas on olemas üksainus tõeliselt tore asi – see on inimestevaheliste suhete ilu. – Saint-Exupéry
Probleemi pole?
Piibli armastuse käsk näib lähtuvat eeldusest, et meil iseenda armastamisega probleemi pole: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!“, on meile öeldud (Mt 22:39). Justkui enda armastamine oleks alus ja sellega oleks kõik kombes ning just sealt tuleks otsida võtit ligimesearmastuseks.
Loe edasiSuhe kui ahvileivapuu?

Ilmselt oleks tore, kui suhted oleksid kui ahvileivapuud. Hiljuti juhtusin nägema saadet, kus oli sellest võimsast ja pisut kummalise väljanägemisega puust juttu. Mõned faktid: see elab rohkem kui 2000 aastat, selle tüvi mahutab kuni 100 000 liitrit vedelikku, sellel on söödav vili, mida kutsutakse lausa supertoiduks. Ahvileivapuul on suured, valged ja lõhnavad õied.
Loe edasiToomas Pajusoo – 75

Külmale maale

Vaimulike õppe- ja osaduspäev

Veebinar „Evangeelium eestimaalastele“
