Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

  • Superintendendilt

    Jeesus ütles Matteuse evangeeliumis: „Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!” (Mt 9:37,38). Kristlikul tööpõllul on alati palju tööd ja… Loe edasi

  • Andke, ja teile antakse!

    Küllap on paljudele tuttavad Jeesuse sõnad: „Paluge ja teile antakse…” (Mt 7:7) Lõikuse Issand on meie palveid kuulnud ning külvi ja lõikust õnnistanud. kevadel põldudele külvatud vili ja peenardele istutatud… Loe edasi

Aastakonverents 2019

EMK aastakonverentsi osalejad kogunesid Pärnu agape kirikusse 14.–16. juunil 2019. aastakonverentsi fookus oli apostel Pauluse sõnadel kirjast efeslastele 3:16, kus apostel palub, … Loe edasi

USA Kongressi uue 116. koosseisu usuline taust

3. jaanuari 2019. aasta seisuga on uuenenud USA 116. Kongressi koosseis veidi religioossem kui eelmine. Seevastu Kongressi kristlastest liikmete osakaal on 3. protsendi võrra vähenenud. 115. Kongressi liikmetest nimetasid 91% end kristlasteks, 116. kooseisus oli see protsent langenud 88%-le. Uues Kongressi koosseisus on aga judaiste nelja liikme võrra enam, moslemitele lisandus samuti üks liige, nagu ka unitaarlastele. Kaheksa liikme võrra suurenes „uskmatute fraktsioon”, kes ei avalda oma usulist kuuluvust või selle puudumist.

Kuigi kristlaste arv kongressis on langenud, on kristlased tervikuna – ja eriti protestandid ning katoliiklased – ikkagi veel USA Kongressis ülisuureks enamuseks.

Protestantide leeris on mõned konfessioonid uues koosseisus üle-esindatud nagu näiteks metodistid, anglikaanid/episkopaalid, presbüterlased ja luterlased, pidades silmas nende uskkondade protsentuaalset suurust USA rahvastikus. Seevastu on nelipühilastel oma nelja saadikuga tuntav ala-esindatus (vaid 0,4%) Kongressis, sest nelipühilased moodustavad ca 5% USA rahvastikust.

Kõige suurem ala-esindatus USA rahvastiku ja Kongressi võrdluses on aga nendel, kes ei ole end sidunud mõne religiooniga. USAs nimetab tervelt 23% elanikkonnast end kas ateistideks, agnostikuteks või „mittereligioosseteks”. Kongressis nimetab vaid üks saadik ennast otseselt ateistiks; mittereligioosseid on nüüdses koosseisus kokku 18 saadikut (3,4% (+8)) 534 liikmest.

USA Kongressi 116. koosseis. (Sulgudes on parteiline kuuluvus vabariiklased / demokraadid.)

293 protestanti (176 / 117)
163 katoliiklast (64 / 99)
5 ortodoksi (5 / 1)
34 juudiusulist (2 / 32)
10 mormooni (9 / 1)
3 moslemit (3 / 0)
3 hinduisti (0 / 3)
2 unitaarlast (0 / 2)
1 ateist (0 / 1)
18 mittereligioosset (0 / 18)

Suurematest protestantlikest konfessioonidest on USA Kongressis arvukamalt esindatud: (sulgudes lisatud parteiline kuuluvus vabariiklased / demokraadid)

Baptistid 72 (61 / 11)
Metodistid 42 (32 / 10)
Anglikaanid/episkopaalid 26 (22 / 4)
Presbüterlased 26 (13 / 13)
Luterlased 26 (19 / 7)
Kongregatsionalistid 4 (2 / 2)
Nelipühilased 4 (4 / 0)
Adventistid 2 (2 / 0)

Umbes pooled esimest korda valituks osutunud uustulnukatest on protestandid (49%) ja kolmandiku moodustavad katoliiklased (30%). Lisaks on kaks uustulnukat mormoonid ja üks ortodoksi (õigeusu) kristlane.

Uustulnukate hulgas on ka seitse juudiusulist ja kaheksa saadikut, kes ei soovi oma usutunnistust nimetada, samuti kaks moslemit.

Koostanud: Andres Kapp
http://www.pewforum.org/2019/01/03/faith-on-the-hill-116/ põhjal

Viitka piibliõppe päev

Viitka piibliõppe päev 2019

Me lootus on Jumalas… – kolmas Lõuna-Eesti koguduste piibliõppe päev

Kolmas piibliõppe päev, mis toimus 19. jaanuaril Viitka Valguse Koguduses, tõi kohale 23 inimest neljast kogudusest: Võru, Räpina, Viitka ja Tallinna.

Kolmandal piibliõppe päeval saime olla Jumala sõna valguses 5 tundi. Õppepäeva teema oli väga inspireeriv ja kaasahaarav, saime tunda Jumala vägevat ligiolu. Sest teemaks oli Vana Testamendi kogudusetelk – ligipääs Jumala ligiolusse kõige pühamas paigas.

Loe edasi

Räpinas on põnevad ajad

Juba aasta on möödas sellest, kui 25. märtsil 2018 kinnitasime EMK Räpina Koguduse 30. aastapäeval uuele kogudusehoonele nimetahvli. Olime kogudusega pikalt otsinud Jumala tahet ning palvetanud: „Issand, laienda meie maa-ala, aita leida parim lahendus koguduse hoone osas ning varusta meid nii koguduseliikmete kui hoonetega.“

Novembris 2017 juhtis Jumal meid hooneni, mille ajalugu on aukartustäratav. Antud hoone on algselt ehitatud pühakojaks, kuid venestamise käigus Räpinasse transporditud ja kasutatud ametihoonena. Meil on eriline eesõigus ja igatsus see hoone ehitada ning taastada pühakojana, kus teenida Jumalat ning kogukonna vajadusi.

Seisame Jumala sõnal ning hoiame oma silme ees sõna Esra raamatust: „Meie oleme taeva ja maa Jumala sulased ja me ehitame üles selle koja, mis oli ehitatud paljude aastate eest“ (Esra 5:11).

Loe edasi

Eesti Vabariigi 101. Aastapäev

Rahvas Pika Hermanni jalamil. Foto: ERR kuvatõmmis

24. veebruaril tähistati suure pidulikkusega kodumaa 101. aastapäeva. Nagu ikka, alustati aastapäeva varahommikul, päikesetõusu ajal piduliku lipuheiskamisega kõigepealt Narvas ja kakskümmend minutit hiljem Tallinnas ning teistes linnades. Tallinnas oli Toompeale, Pika Hermanni jalamile kogunenud tuhandeid inimesi. Meestelaulu Seltsi meeskoor koos Politsei ja Piirivalve orkestriga alustas hümniga. Sõna võtsid Riigikogu esimees ja EELK peapiiskop Urmas Viilma. Kõlasid ka Enn Võrgu „Eesti lipp” ja Johannes Aaviku „Hoia Jumal Eestit”.

Kell 9 asetati pärgi Vabaduse väljakule võidusamba jalamile. Õnnistussõnad lausus EKN president, EELK piiskop emeeritus Andres Põder.

Kell 10 algas aga aastapäeva jumalateenistus Tallinna Kaarli kirikus. Oikumeenilisel jumalateenistusel osalesid ka vabariigi president, peaminister, kaitseväe juhid, diplomaatiline korpus ning EKN liikmeskirikute juhid. Jutlustas EELK peapiiskop Urmas Viilmaa.

Kell 12 alanud kaitseväe paraadil võttis sõna kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. Kaitseväe paraadi õnnistas peakaplan major Gustav Kutsar.

Õhtul toimus Estonia majas aastapäevale pühendatud kontsert ja pidulik presidendi vastuvõtt peaaegu tuhandele inimesele.

Piduliku päeva lõpetas Tõrvikurongkäik läbi vanalinna umbes 10 000 osavõtjaga. Rahvahulgale esines laulja Tõnis Mägi, kes lõpetas ürituse oma vaimuliku lauluga „Palve”.

Läbi kõikide ettevõtmiste oli meeldivaks tõdemuseks asjaolu, et kaasatud olid Eestimaa kirikute vaimulikud ja kõlas ka Jumala sõna – nii kõnedes kui laulus.

Oli kaunis päev.

Peapiiskop U. Viilma ja president K. Kaljulaid. Foto: EELK Kaarli kogudus Facebookis
Peapiiskop U. Viilma ja president K. Kaljulaid. Foto: EELK Kaarli kogudus Facebookis
Tõrvikurongkäik. FOTO: ERR kuvatõmmis
Tõrvikurongkäik. FOTO: ERR kuvatõmmis

 

Külli Tõniste ja Douglas Childress

Milline vaimulik kogemus on teie elu kõige enam mõjutanud?

Külli: Kõige suurem vaimulik kogemus olid jõulud aastal 1988, kui kuulsin esimest korda evangeeliumi. Teine oli see, kui võtsin Jeesuse oma ellu vastu ja sain ristitud 1991. aastal. Aga seejärel kindlasti otsus minna pärast keskkooli piiblikooli. Jumalal on olnud minu jaoks tee, mis on ületanud kõik, mida ma oleksin võinud ise ette kujutada.

Douglas: Minu elus on olnud enam kui üks selline kogemus, aga kõige olulisem on ehk olnud kutse vaimulikku teenistusse. Ma alustasin ülikooliõpinguid eesmärgiga saada juristiks, kuid viimasel kursusel sain Jumalalt kutse teenimistööle. Suhtlesin misjonäride lastega kristliku liikumise Intervarsity Christian Fellowship raames ja nende lood inspireerisid mind. Tänu neile mõistsin, et võin teenida ka väljaspool USA piire. Kuna ma ei talu kuuma kliimat, siis palusin: „Issand, ma olen valmis minema igale poole, aga palun ära saada mind kuumadele maadele!” Jumal kuulis mu palvet ja saatis mind Eestisse.

Millised on olnud teie teoloogilised õpingud?

Külli: Õppinud olen kaua ja mitmes koolis. EKNK piiblikoolis, EMK Teoloogilises Seminaris. Magistriõppes Asburys piibliteaduse alal ja seejärel doktorantuuris piibli teoloogia alal. Asburys tundsin ennast nagu kala, kes sattus akvaariumist ookeani. Mu silmaring sai palju laiemaks. Mulle meeldis suhelda rahvusvaheliste tudengitega. Jumala armastus ühendab. Minu parim sõber seminaris oli venelanna. Me ei jaganud ühtegi poliitilist vaadet, aga meie vahel oli tugev sõprusside ja peaaegu fanaatiline huvi Uue Testamendi vastu. Õppisime koos kreeka keelt ning istusime raamatukogus ja tegime koolitöid poole ööni. Pärast oli mul toanaabriks ameeriklane, kellel oli huvi Vana Testamendi ja arheoloogia vastu. Temaga koos käisime Iisraelis arheoloogilistel kaevamistel. Asburys kohtasin ka oma abikaasat Douglast, kellega koos oleme täna Eestis. Nii et teoloogilised õpingud on olnud oluline osa mu elust.

Douglas: Magistrikraadi sain Asbury Teoloogilisest Seminarist (Wilmore, Kentucky). Enne seda oli mul väga vähe formaalseid teadmisi teoloogias, kuigi osalesin ülikoolis aktiivselt kristlikus organisatsioonis Intervarsity Christian Fellowship ja läbisin mitmeid koolitusi, näiteks usujagamise alal. Võtsin ka osa piibliõppegrupi tööst ja olin selle juhiks. Enne Eestisse tulekut töötasin USAs üheksa aastat pastorina, mis on olnud omaette koolitus.

Millised Piibli kirjakohad on teile kõige olulisemad?

Külli: Kiri roomlastele 8:16 – Vaimu tunnistusest
Douglas: 3. Moosese raamat 19:2 – pühadusest

Kuidas kulges teie tee tagasi Eestisse?

See sai olla ainult Jumala kutse. Me saime Eestist kirja kutsega tulla seminari päeval, mil olid Douglase ema matused. Tema isa oli surnud väga ootamatult vähem kui kuu aega varem. Lisaks oli Douglas koguduse vahetamise protsessis. Keegi Eestis ei teadnud sellest midagi. Kui see kiri oleks tulnud kuu aega varem, või mõni nädal hiljem, siis me ei oleks saanud jaatavalt vastata, aga see tuli just õigel hetkel… Meie otsus sündis sekunditega. Teadmine, et see ei olnud meie valik või kellegi sundus, vaid Jumala ilmselge kutse, on andnud meile jõudu ja muu on olnud sisuliselt vormistamise küsimus.

Mida sooviksite lugejatega jagada oma pere kohta?

Tahaksime tänada Tallinna metodisti koguduse inimesi, kes on meie pere ja eriti meie laste vastu lahked olnud. Lastel ei ole olnud kerge vahetada keelt, leida uusi sõpru jne. Iga kannatlik pühapäevakooli õpetaja ja lahke koguduseliige aitab kaasa sellele, et lapsed tahavad kirikusse tulla. Ükskord meie noorim poeg Kalev vaatas pastorile alt üles otsa ja raporteeris: „I hate school, but I love church.” („Ma vihkan lasteaeda, aga ma armastan kirikut.”) Ta ütles seda südamest. Tallinna koguduses on palju mitmekeelseid peresid. Meie südamel on olnud pakkuda osadust ingliskeelsetele, sest me teame, et neil on vajadus osaduse järele. Aga me oleme ikkagi osa eesti kogudusest ka.

Kuidas näete oma rolli EMK Teoloogilise Seminari arendamisel?

Douglas: Tahaksin näha EMK Teoloogilist Seminari paigana, kus üliõpilased kasvavad akadeemiliselt, vaimulikult ja ka osaduslikult. Nad peaksid saama teadmisi ja oskusi, mis teevad neist muutusi esile toovad kristlikud juhid seal, kuhu Jumal neid saadab. Seminar peaks olema paik, kus toimub üliõpilaste isiklik vaimulik kasv ja süveneb osadus Jumalaga. Tahaksin näha ka üliõpilaste lähedasemat suhet üksteise ja õpetajatega. Püüan õpetada kirikulugu ja viia läbi seminari jumalateenistusi viisil, mis aitab üliõpilasi kasvada nimetatud kolmes valdkonnas.

Külli: Seminaris õpib täna 60 toredat ja tublit tudengit, kes on kogenud oma elus Jumala kutset. Meie roll on luua tingimused nende vaimulikuks kasvuks. Kui tudengid kogunevad palveks hea meelega, kui ma näen neid jagamas Jumala sõna, õppimas teoloogiat ja õpitut rakendamas, siis täidab kool oma eesmärki. Meie teeme töötegijatena oma osa, aga üksi ei tee siin keegi midagi. Kooli areng toimub vaid siis, kui igaüks teeb oma väikese osa. Ma püüan rektorina inimesi kokku tuua, seminari pildil hoida ja leida seminarile rohkem toetajaid, ka Eestist. Tahaksin arendada meie raamatukogu. Kooli peamine eesmärk on õppimine ja me peaksime looma selleks tänapäevased tingimused.

Sõnad

Kergelt sõnu ära pilla,

see võib hävitada silla,

mida mööda leidis tee

teineteise mõistmine.

 

Sõnad ülevad ja suured –

tihti puuduvad neil juured.

Neis on uhket sädelust,

aga vähe armastust.

 

Milline on sõnaseeme,

mida külvad oma teele?

Õige sõna ütle nüüd,

et see poleks järelhüüd…

 

Soome-ugri misjon on tagasi

Viimasel paaril aastal on meie soome-ugri misjonitöö väga vaikne olnud. Põhjuseks nii Venemaa seadusemuudatused kui ka muudatused meie oma meeskonnas. Aga tänu Jumalale, uksed on jälle avanemas!

20 inimest meie hõimurahvastest – handid, neenetsid, komid ja saamid tulevad Tallinna metodisti kirikusse 15.-18. aprillini, et õppida piibli ja misjonit. Ülestõusmispühadeks reisivad nad Saaremaale, et olla nädal ka Kuressaares. Hoia silmad lahti – kui näed inimesi värvilistes rahvariietes, siis kasuta võimalust, et nendega tutvuda!
Suvi pakub ka eestlastele võimalusi – külastada meie hõimurahvaid misjonirühmade koosseisus, koostöös Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonnaga.

Kui Jumal kutsub sind näiteks Komimaale, võta kontakt EEA misjonitoimkonna juht Kaire Lotamõisaga (kairetoom@hotmail.com) või EMK misjonijuhi Anneli Tombakuga (anneli.tombak@gmail.com).

Foto: Viimase soome-ugri piiblikooli lõpetamine 2015. Foto: Mark Nelson

Leida lugu

Kohtasin juhuslikult ühel päeval Tartus Toomel oma endist kursusekaaslast, kellelt sain teada, et mu hea sõbratar ja õpingukaaslane Leida on raskesti haige. Ennegi nõrkade kopsudega, oli ta oma surma piiril heitlevale internaadi-toakaaslasele andnud viissada kuupsentimeetrit verd tema elu päästmiseks. Pärast seda Leida enda tervis äkiliselt halvenes, ta lamavat Tartu Invaliidide Sanatooriumis väga raskes seisundis.

Läksime koos abikaasa Gustaviga teda külastama. Kui rääkisime talle Jumala armust, selgitas ta, et tunneb sügavat häbi Jumala ees ega suuda seetõttu Tema poole pöörduda. „Kui mul oli tervis ja tulevik, elu täis lootusi, (ta oli tõusev täht spordis kõrgushüppe alal ning õppis paralleelselt arstiteadust ja kehakultuuri – A. Henno), ei vajanud ma Jumalat, aga nüüd, kui minuga on kõik otsas, peaksin Temalt armu paluma – ei, mul on häbi seda teha!“

Püüdsime teda küll veenda, et Jumal andestab ja armastab teda just sellisena nagu ta on, aga ta jäi kõhklevaks. Nõustus siiski sellega, et viime tema eest palvesoovi kogudusse.

Hiljem külastasin teda veel paaril korral. Ükskord oli ta ainsana palatis. Väljas oli puhkev kevad, laual vaasis hiirekõrvus kaseoksad. Leida pööras silmad akna poole ja õhkas jõuetu häälega: „Kevad… kevad!“ Siis hüüdis kogu oma jõudu kokku võttes: „Ma ei taha surra!“ Seda oli ülimalt traagiline kõrvalt näha.

Loe edasi

Noortetöö EMKs

Kas noored on meie kiriku tulevik? EI – noored ei ole ainult meie tulevik, nad on siin ja praegu! Oleme kiriklikel üritustel ikka kohanud ja näinud ka mõnd noort, kes meie südame põksuma ja silma särama paneb. Teame ka kogudusi, kus tänu Jumalale noortetöö pühendunud juhtide ning julgustava pastori abil uut põlvkonda kasvatab. Toimuvad regulaarsed, järjest populaarsust juurde saavad EMK noortelaagrid kevadel ja sügisel ning piiblilugemise laager suvel. Selle töö taga on hetkel vaid kaks tõeliselt pühendunud ning innukat entusiasti – Grete Lepa ja Karl Martin Ventsel.

Meenub kirikuvalitsuse koosolek, kus heitsime pilgu noortetoimkonnale ja noortetööle üldisemalt. Robert Tšerenkov kirikujuhina jagas meiega oma visiooni ja nägemust jätkusuutlikust kirikust, kus noored peaksid olema kasvav põlvkond tugevaid metodiste, kes põlevad Kristusele ning jagavad Sõna tões ja väes. Seejärel peale lühikest aruannet noortetoimkonnas toimuva kohta esitati meile küsimus: „Kelle süda valutab meie kiriku noorte pärast?!“ Sealt see algaski! Meie: mina, Urmas Sassian, Marjana Luist (õpingute tõttu sel aastal kahjuks eemal) ja Robert olime valmis investeerima enam oma palveid, aega, andeid ja oskusi meie kiriku noortetöö arendamisse. Loe edasi

Ülemaailmne palvepäev

1. märtsil 2019 peeti üle terve maailma oikumeeniliste jumalateenistustega Ülemaailmset palvepäeva (World Day of Prayer, www.worlddayofprayer.net), ja seda ühesuguse liturgia alusel.

Sellel reedesel päeval pöörduti Jumala poole Sloveenia naiste loodud palvetekstidega teemal „Tulge – kõik on valmis“. Tallinna palvepäeva oikumeeniline jumalateenistus toimus Viimsi Vabakoguduses. See oli esimene kord, kui see armas kogudus avas meile oma uksed. Lisaks südamlikule vastuvõtule saime osa ka kaunist päikeseloojangust sillerdava mere kohal. Saime palju uut teada Kesk-Euroopa lõunaosas, Aadria mere kirderannikul asuva Sloveenia imekaunist loodusest oma roheliste metsade, kõrgmägede ja müstiliste karstikoobastega. Sloveenia, mis kuulub väikseimate ja noorimate riikide sekka Euroopas, saavutas oma iseseisvuse 1991. a.

Erinevate kirikute naiste poolt loetud palvetekstid tõid esile mured ning rõõmud selle maa ja rahva pärast. Muusikaga teenis 50-liikmeline Tallinna oikumeeniline naiskoor, klaverisaatjaks Urve Pihlak.

Vaimulikku sõnumit jagas Viimsi Vabakoguduse pastor Kristjan Kalamägi, aluseks pühakirja tekst Luuka 14:15-24: Majaisanda suur pidusöök, kuhu oli palju kutsutuid: „Tulge, sest kõik on juba valmis!“ Kuuldud vabandused, äraütlemised olid nii inimlikud ja lõpuks sõnum sulasele: Mine välja teedele ja aedade äärde ja keelita rahvast sisse astuma, et minu koda saaks täis! Laud on kaetud – tulge kõik! Jumalakoja uks on avatud.

Pärast kuuldud jumalasõna toimus väga aktiivne arutelu oma naabriga, kahe küsimuse põhjal:

Kas oskad ette kujutada, mida võis tunda kutsuja, kui kõik kutsutud väitsid, et neil on pakilisemaid või tähtsamaid asju teha kui pidusöögist osavõtt?

Kas oled kunagi ise küllakutse tagasi lükanud? Kuidas sa ennast tundsid?

Allakirjutajal oli eesõigus mikrofoniga küsitleda inimesi ja nende arvamusi.

Enamik inimlikke emotsioone ja reageeringuid tuli esile, samas teise küsimuse puhul kerkisid üles sellised sõnad nagu, süütunne, mälestus kogu eluks, kahetsus selle üle, mida muuta ei saa…

Jumalateenistuse lõppedes sai kaasa elatud naiste paljudele tänupalvetele, mida ilmestas kaunis viiulimuusika.

„Jumal, Sina oled see, kes meid kutsub. Sina tood meid ühise laua äärde ja juhatad meid teele, mis viib elu ja lootuse suunas. Me igaüks oleme Sinu silmis olulised.“

Pärast jumalateenistust oli ühine osadus koguduse kohvikus.

Maailma palvepäeva traditsioon on üsna pikk, alguse on see saanud 1870. aastal USAs.

Märtsikuu esimesel reedel peetava Maailma palvepäeva (varasemalt tuntud kui naiste palvepäev) muudab eriliseks see, et 24 tunni jooksul peetakse ühesuguste palvetekstide alusel jumalateenistusi ligi 170 riigis ja piirkonnas.

Eestis on palvepäeva tähistatud alates 1995. aastast. Eestikeelsete palvetekstide tõlkijaks oli Meeli Tankler. Maailma palvepäeva oikumeeniline jumalateenistus toimus ka Pärnus.

Palvetekstide lugejad, vasakult kolmas Pille Mägila (EMK).
Palvetekstide lugejad, vasakult kolmas Pille Mägila (EMK).

Superintendendi veerg

Kallid lugejad!

Oleme taas jõudnud ilusasse jõuluaega. Kaunilt ehitud kuused, maitsvad piparkoogid, küünlasära, kingitused, jõululaulud ja koosviibimised pere ja lähedastega – see kõik teeb jõulud väga eriliseks ajaks. Ning nagu eestlastel ikka kombeks on, minnakse jõululaupäeval ka kirikusse. Kui mitte päriselt Jumalat kummardama, siis vähemalt viivuks mõtisklema oma elu üle. Kas mul endal rahulikuks mõtiskluseks jõuluajal aega jääb, ei ole ma kindel. Seega teen oma mõtlemise varakult ja jagan teiega mõtteid, mis mul õhtuvaikuses jõuludega seoses tekkisid.

Loe edasi

Kohtumine ingliga

Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret, neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja. Tema juurde tulles ütles Gabriel: „Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!” Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada. Ja ingel ütles talle: „Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.” Aga Maarja küsis inglilt: „Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?” Ja ingel vastas talle: „Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks. Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks, sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.” Aga Maarja ütles: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!” Ja ingel läks ära tema juurest.
Lk 1:26–38

Loetud kirjakoht räägib meile Maarja kohtumisest ingliga. Ingli sõnum oli Maarja jaoks midagi erakordset: ta oli leidnud armu Jumala juures; Maarja oli Jumala poolt ära valitud, et tuua ilmale Kõigekõrgema Poeg, kellele pannakse nimeks Jeesus.

Kui Jumalal on maa peal midagi erilist teoksil, siis elab sellele sündmusele kaasa kogu taevas. Piiblis on toodud palju erinevaid näiteid kohtumistest inglitega. Jõuluööl, kui karjased olid Petlemma väljal valvamas oma karja, ilmus ingel, kes kuulutas neile suurt rõõmu Päästja Issanda Kristuse sünnist. (Lk 2:14)

Luuka evangeeliumi esimese pea-tüki alguses räägitakse ka preester Sakariase, Ristija Johannese isa kohtumisest ingliga. Kuna Sakarias ei uskunud koheselt ingli sõnu, jäi ta keeletuks kuni ajani, mil ta naine Eliisabet tõi ilmale poja ja talle pandi nimeks Johannes.

Maarja kohtumine ingliga oli hoopis teistsugune. Ta oli alandlik ja võttis vastu kõik ingli sõnad. Maarjast sai Jumala poolt valitud naine, kes sai emaks Jumala ainusündinud Pojale.

Kohtumised inglitega võivad aset leida mitmel viisil. On mitmeid tunnistusi, kuidas taevalikud olendid on kaitsnud inimest õnnetuste eest. Pühakiri ütleb inglite kohta, et nad on teenijad vaimud, läkitatud abistama neid, kes ükskord pärivad pääste. Kõigile neile ingli külastustele on iseloomulik üllatusmoment. Kõiki asjaosalisi tabas see ootamatult. Üllatused tulevad tavaliselt ikka siis, kui seda kõige vähem oskad ette aimata. Antud juhtumitel oli tegemist Jumala saadikutega.

Kuna elame reaalses maailmas, kus on tegemist ka kurjuse jõududega, siis Piibel hoiatab meid nende inglite eest, kelle eesmärgiks on viia inimesi Jumalast kaugemale. Need ei ole taevased inglid, vaid langenud Luciferi inglid, kes heideti kord Jumala poolt taevast alla. Apostel Paulus hoiatab oma teises kirjas korintlastele, et „saatan ise moondab ennast valguse ingliks“ (2Kr 11:14). Need deemonid koondavad oma vägesid kindla eesmärgiga – eksitada, kui võimalik, ka Jumala valituid.

Kuidas võib inimene vahet teha, kas tal on tegemist taevaingli või valguseingliks maskeerunud deemoniga? Piibli printsiipe mõistes on vahetegemine võimalik. Kohtumine taevaingliga austab alati Jumalat. Niinimetatud valguseingli puhul ei lange aga aupaistus Jumalale. Nii lihtne see ongi. Keegi jumalasulane on öelnud: kas me peaksime uskuma inglite olemasolusse? Jah! Kas me peaksime kummardama neid? Ei! Tuletagem meelde, et inglid on Jumala looming ja nad teenivad Jumalat mitmel viisil, mis on kasuks sulle ja mulle. Seepärast ei peaks me tegema inglitest oma tähelepanu keskpunkti, vaid keskenduda tuleb Kristusele. Kummardagem alati Loojat, mitte loomingut.

Aga pöördume tagasi Luuka evangeeliumi ja ingli üllatava külastuse juurde, mis sai osaks Maarjale, juudi tütarlapsele Naatsareti linnast. Peatume hetkeks ingel Gabriel kolmekordse sõnumi juures.

Ingli esimene sõnum Maarjale oli: „Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!“ (s 28). Püüa ennast panna Maarja rolli. Mida tema lihtsa Naatsareti tütarlapsena võis küll mõelda, saades inglilt sellise üleva sõnumi? Salm 29 ütleb, et: ta oli vapustatud ja imestas – ta ei olnud ingli külaskäiku millegagi ära teeninud. Korraga tundis ta, et on sattunud Jumala enese tähelepanu keskmesse – sai ingli kaudu Jumalalt tunnistuse, et ta on armu leidnud Tema palge ees ja võib seepärast rõõmustada. Kui ingel märkas Maarja kohmetust, julgustas ta teda (s 30).

Kas võib midagi ülevamat olla teadmisest, et Jumal on sinuga? Mis tunne võiks sul olla, kui Issanda ingel pöörduks täna konkreetselt kellegi poole meie seast sõnadega: „Ära karda, sest sa oled leidnud armu Jumala juures!“

Nendel jõuludel, kus paljudes Eestimaa kodudes on kurbust ja valu kaotatud töökoha või madala sissetuleku pärast, on nii vajalikud julgustuse sõnad. Kõik üksildased, rõhutud ja murelikud inimesed vajavad täna julgustust ja rõõmu, mida üksnes Jumal võib neile kinkida.

Jõulud on üllatuste aeg. Ka täna on Jumal meie keskel oma Püha Vaimu läbi ja ütleb igale Kristusesse uskujale: „Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!“ Kui Jumal pöördub kellegi poole isiklikult, siis tuleb see talle alati kasuks ja õnnistuseks. Seepärast ära karda, kui Jumal räägib. Ta soovib sulle head! Jumalal on iga inimesega oma plaan, nagu Tal oli individuaalne plaan ka Maarjaga. Nii nagu inimesed on erinevad, nii on ka Jumala teed ja mõtted iga inimese suhtes erinevad.

Ingli teine sõnum Maarjale oli: „Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu“ (s 3133). See oli spetsiifiline sõnum, mis määratles Maarja erilise osa Jumala plaanis. Ta oli Jumala poolt väljavalitu, kes pidi ilmale tooma Jumala ainusündinud Poja, Jeesuse.

Kindlasti oli Maarja tol hetkel tõsiselt vapustatud, sest ta ei mõistnud veel, mis teda ees ootab. Ta oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega ja pealegi oli ta neitsi. Mis saab siis, kui ta leitakse rase olevat väljaspool abielu? Juudi käsuseaduse kohaselt oleks ta kuulutatud abielurikkujaks ja kividega surnuks visatud. Mis saab tema peigmehest Joosepist? Kas ta hülgab tema? Tol hetkel võis tema peas keerelda korraga nii palju küsimusi.

Ja mida tähendab see nimi – Jeesus? Jeesus on kreeka vorm heebreakeelsest nimest Joosua, mis tähendab tõlkes ’Issand päästab’. On märkimisväärne, et Issanda ingel ilmus unes ka Joosepile, valmistades pinda tema südames. Sellest võime lugeda Matteuse evangeeliumi esimesest peatükist.

Imelises nimes Jeesus peitub võrratu sõnum mitte ainult Maarjale ja Joosepile, vaid kõigile inimestele üle kogu maailma. See ongi jõulusõnumi peamine sisu: Jumal saatis meile oma ainusündinud Poja, et päästa meid pattudest. Maarja oli vaid tööriistaks Jumala käes, et kinkida maailmale Päästja ja Lunastaja. Meie osa tänapäeval on uskuda Jeesusesse, et kogeda pattude andestust ja lepitust Jumalaga, mille tulemusena saame Jumala lasteks.

Ingli kolmas sõnum Maarjale oli vastus tema küsimusele: „Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?“ (s 34). Ingli vastus oli: „Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks“ (s 35).

Küsimus Jumala tahte teostumise suhtes on väga inimlik. Kui Maarjalegi ei olnud jumalik neitsist sünd mõistetav, mis siis veel rääkida tänapäeva inimestest, kes eitavad kõike üleloomulikku, kõike, mis on seotud Jumalaga ja Ta püha sõnaga. Maarja oli aga inimene, kes vaatamata oma piiratusele uskus alandlikult ingli sõnumisse. Ta uskus, et Jumala käes ei ole ükski asi võimatu. Meiegi võiksime õppida Maarja suhtumisest Jumala tahtesse, mis on vastuolus sageli inimlike arusaamadega: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!“ (s 38). See vastus oli Jumalale meelepärane. Ingel oli oma missiooni täitnud.

Tänapäeva inimesed, kui nad pole varem kuulnud armastavast Jumalast, kes on tulnud päästma meid pattudest, on ausad, kui nad küsivad Maarja kombel: „Kuidas see võib juhtuda?“ Isegi teoloogilist kirjandust lugenud inimene võib sattuda väga suurde hingekitsikusse, kui tal puudub isiklik vaimuliku uuestisünni kogemus. Milles peitub siis lahendus? Ainult Jumala sõnasse uskumises. Toimi nii nagu Maarja. Ta uskus Jumalasse: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!“ Jumala imed sünnivad alati usu läbi.

Mitte sugugi väiksem ime ei sündinud Maarja sugulase Eliisabetiga, kes sai raugapõlves Ristija Johannese emaks. Ingel teatas sellest ka Maarjale. Kindlasti oli Maarja julgustatud ja kinnitatud teadmisest, et Jumal oli sekkunud nii võimsalt tema ja ta lähedaste ellu.

Nendel jõulupühadel soovib Jumal oma armastuse läbi tulla meiegi ellu suuremal määral. Ta sooviks saada paljudele nii lähedaseks ja kalliks, et inimesed on valmis Teda vastu võtma. Veel täna tõuseb rõõm Jumala inglite ees kasvõi ühe patuse pärast, kes meelt parandab, kuigi seda pole võimalik alati silmaga näha, kuid võib vaimus kogeda.

Paljud inimesed on võinud oma Issandaga isiklikult kohtuda just jõulude ajal. Meie kiriku kauaaegne superintendent Aleksander Kuum, kes on praegu igavikus, on rääkinud sellest, kuidas ta jõulude viimasel pühal võttis vastu oma Päästja Jeesuse Kristuse. Ta oli siis 22aastane ja elas Pärnus, kus ta isa Karl oli kohaliku metodisti koguduse õpetaja. Vanemate soovil oli ta õpetanud noortele selgeks mõned jõululaulud, mida hiljem noorte kristlikul koosolekul lauldi. Millise vaimustusega noored tunnistasid ja laulsid! Mitmed uued noored tulid eestpalvele. Tänupalved ei tahtnud lõppeda. Kui kõik olid viimaks lahkunud, jäi Aleksander üksi koosolekusaali. Tal oli tunne, nagu oleks ta rongist maha jäänud. Kõik oleksid justkui suurele rõõmupeole ära sõitnud ja teda maha jätnud. Aleksander surus kuuma otsaesise vastu aknaklaasi ja vaatas välja. Sadas vaikselt lund. Kõik oli valge. Tema südames oli aga maru, sest ta süda oli must ja tahtmatult võitles ta pisaratega.

Isa kutsus teda magama. Nende voodid olid vastamisi. Isa pidi midagi märkama, sest korraga ta ütles: „Poeg, Jumal kutsub sind täna! Anna oma süda Temale!“ Aleksandri suu oli aga lukus. Isa seletab talle Pühakirja, räägib, nagu teaks ta kõiki poja hingekahtlusi ja küsib jälle: „Poeg, kas sa ei tahaks paluda?“ Jah, ta tahaks, aga suu vaikib. Vastata ei saa. Nüüd segab ema Agathe vahele ja ütleb: „Rääkige hommikul!“ Aleksander aga mõtleb: „Oh, kui sa teaksid, mis praegu kaalul on, ei sa siis nii räägiks! Peaks mu isa veel kord küsima, siis ma vastaksin kohe.“

Ja isa küsiski veel. Nüüd Aleksander vastab, lausa kisendab: „Jah, palume!“ Kui nad siis kolmekesi pimedasse tuppa põlvedele laskusid – isa, ema ja poeg, lausus Aleksander need otsustavad sõnad: „Jumal, kui Sa oled, ilmuta ennast ka mulle. Ja kui Sa minule mu patud andestad ja mu südamele rahu kingid, siis tänasest öötunnist ma tõotan oma elu Sinule.“ See oli 27. detsembril 1921, kell 5 öösel. Hommikul oli imeline rahu Aleksandri südames. Kristus oli võitnud ja kõik kahtlused kadunud. Tänu Jumalale, see jõuluöö sai tema elus otsustavaks pöördepunktiks.

Evangelist Johannes on öelnud: „Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse“ (Jh 1:12). Need Jeesuse sõnad on maksvad veel täna igaühele, kes Temasse usuvad. See on jõulusõnumi tuum Jeesus on tulnud meile Päästjaks. Lase siis tulla oma südamesse Jumala heal sõnumil, mis võib muuta kõik uueks. Ole täna valmis Maarja kombel Jumala sõna uskuma ja sa võid kogeda Jumala tõelist jõuluimet.

Aamen.

Lühike mõtisklus sellest, kui aeg täis sai

„Ta (Maarja, toim.) tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.” (Lk 2:7). Seda evangeeliumi lõiku tsiteeritakse ikka ja jälle jõulude ajal. Meile on kindlasti kõige tähtsamaks fakt, et maailma sündis Päästja, Jeesus Kristus – tõeline Jumal ja samas ka tõeline inimene. Jah, Päästja on sündinud. Apostel Paulus sekundeerib evangelistile, kirjutades sellest sündmusest lakooniliselt oma kirjas galaatlastele: „Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja…” (Gl 4:4) – nii see oli.

Loe edasi

28. oktoobril tähistas Tartu kogudus oma 95. Aastapäeva

Pidulikul päeval teenis sõna ja sakramendiga kogudust vastne superintendent Robert Tšerenkov. Muusikaga teenis koguduse ansambel Tanel Tamme juhatusel. Eestpalves meenutati eriliselt kogudust teeninud vaimulikke ja töötegijaid. Jumalateenistusele järgnes kiriku kohvikus armastussöömaaeg, millelt ei puudunud ka pidulik tort.
Tartu koguduse rajas 1923. aasta sügisel tulihingeline evangelist-pastor Johannes Karlson.

Asutajaliikmeid oli kolm: pastor Johannes ise, tema abikaasa Alide-Marie ja viimase ämm Juulie-Helene Aruväli. Äsjarajatud kogudus alustas kooskäimisi Postimehe trükikoja II korrusel Tartu südalinnas.

Eakate osadus Tallinnas

Esimesel advendil kutsus Tallinna kogudus oma 75+ liikmed jõuluootuse-lõunale.

Rikkaliku toidulaua katmise, ruumi kaunistamise ja kingituste valmistamise eest hoolitses noor õde Kristiina Trumm koos tublide abilistega. Laulu ja omavalmistatud-kaunistatud piparkookidega tulid eakaid tervitama ka pühapäevakooli lapsed. Rõõmu koosolemi-sest ja ühisest laulmisest tundsid eriti need, kes enam tihti kirikusse ei pääse. Päevakohase sõnumi ütles emeriitpastor Olav Pärnamets. Kaasa anti kõigile ka niknäki-pakike. Südameid täitis tänulikkus ning sooviti kindlasti osaduste jätkumist. Eelmisel korral olime koos 30. septembril.

Rakvere kogudus sai uue pastori

25. novembril tähistas Rakvere kogudus 98. aastapäeva. Väga armas kogudus, mida pastor Hans Lahi on juhtinud viimased 9 aastat. Õnnitlema tulid ka teiste naaberkoguduste vaimulikud.

Samal päeval palusime õnnistust ka pastor Taavi Hollmanile, kes võttis koguduse karjaseameti üle. Hans, kes siiani on olnud pastoriks kahele kogudusele, jätkab EMK Sakussaare koguduse teenimist.

Mine asukohta Üles