Püha Vaimu tuvi
Püha Vaimu tuvi istub taral,
silmis arukas ja ustav pilk.
Tahad minna oma rammu varal
või talt abi palud iga silmapilk?
Nagu näed, ta pole üldse kaugel.
Ootab, et sa sirutaksid käe,
puudutaksid sulekuube valget,
unustaksid omaenda väe.
Püha Vaimu tuvi pilk on puhas.
Nõnda puhtaks me vist eal ei saa.
Tuvi fööniksina tõuseb tuhast
ja su möödaläinud elu uueks saab.
Eesti Sõprade kohtumine
Eesti Metodisti Kirikul on palju sõpru Ameerika Ühendriikides. Suur hulk neist on koondunud Eesti Sõprade nimelisse gruppi. Igal kevadel on toimunud Eesti Sõprade grupi koosolekud, kus on osalenud ka EMK esindajad. Pandeemia tõttu on füüsilised kohtumised asendunud virtuaalsetega. Nii ka sel aastal. Eesti Sõprade kohtumine toimus 6. ja 7. mail Zoomi keskkonnas.
Loe edasiMetodisti vaimulike osaduspäevad
Püüa kinni Vaimu tuul
Püha Vaimu annid teenimiseks
Kolmainujumal on heldelt jaganud meile palju head. Uut elu Kristuses on nimetatud Vaimu anniks; Vaimu vili on meis kasvav Jumala iseloomu peegeldus; vaimuannid jällegi Jumala antud võimed teenimiseks. Kõigest Püha Vaimu antust on põhjust rääkida, antud artiklis käsitlen vaimuande.
Loe edasiSellest, mis tekitab meis öö, võivad jääda tähed
Semjonovid
Rahupreemia Olav Pärnametsale
13. märtsil andis Metodisti Maailmanõukogu peasekretär piiskop Ivan M. Abrahams Olav Pärnametsale üle nõukogu kõrgeima autasu – rahupreemia, mille saajate hulgas on varasemalt olnud Ameerika Ühendriikide president Jimmy Carter, Makedoonia president Boris Trajkovsky, Egiptuse president Anvar Sadat, Lõuna-Aafrika Vabariigi inimõiguslane ja president Nelson Mandela ja mitmed teised. Rahupreemia antakse inimesele, kes on oma tegutsemisega näidanud üles vaprust, loovust ja järjepidevust.
Loe edasiIn Memoriam – Rudolf Siirak
Rudolf Siirak (7.11.1927–15.12.2021) sündis ja veetis noorpõlve Kullamaal. Õppis puidutöötlemist, töötas Haapsalus ja oli vennastekoguduse jutlustaja.
1957. aastal liitus ta Haapsalu metodisti kogudusega. Rudolf õnnistati diakoniks ja ordineeriti vanemaks. 1971. aastal määras superintendent emeeritus Valdo Ojassoo Rudolfi kogudust pastorina teenima. Ametisse õnnistas superintendent Aleksander Kuum.
Loe edasiIn Memoriam – Heino Seppel
Heino Seppel (29.09.1948–6.03.2022) sündis Reeküla koguduse pastori Johannes Seppeli perre, kus oli kokku 10 last. Oma nooruspõlve veetis Heino Saaremaal ning seejärel asus elama Tallinnasse, kust leidis endale abikaasa Malle. Olles küll kristlikus peres kasvanud laps, elas Heino mingi perioodi oma elust siiski maailma radadel. Kirikusse jõudis ta uuesti oma laste kaudu, kes hakkasid aktiivselt kirikus käima ja kutsusid sinna ka oma vanemaid.
Loe edasiKarjaseametist
Apostel Pauluse kirjas efeslastele (4:11) on üks tähelepanu vääriv kirjatekst, kus öeldakse, et Jeesus on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi valmistada abistamistööle Kristuse ihu ülesehitamiseks … Nimetatud pühakirjatekstis on palju avastamisväärset, mida uurima asudes võiks küsida: mida?, miks?, kes?, millal?, kui kauaks? jne. Meie võtame siit täna vaid ühe osa. Jeesus koguduse peana (Ef 5:23) paneb ise oma kogudusele karjased ehk pastorid, kes on kutsutud Jumala karja hoidma, kaitsma ja juhendama.
Loe edasiTeoloogilise Seminari akrediteerimine
Mis on sõdade sõnumid?
Gümnaasiumi päevil kirjutasin kirjandi teemal „Mis on sõdade sõnumid?”. Ukraina sõja tõttu on kirjandi pealkiri mu mälestuste kaevust pinnale kerkinud ja leian end taas sellele mõtlemas. Toona noore ja kogenematu, sõjaga üksnes ajalootunnis kokku puutunud tütarlapse arvamus erineb paljuski mu tänasest mõttelennust. Kuid on jäänud tõdemus, et sõda kannab erinevaid sõnumeid: sõnumeid agressorile ja kodumaa kaitsjatele, kannatavatele, leinavatele ja põgenevatele tsiviilisikutele, maailma rahvastele ja riigijuhtidele, mittekristlastele ja kristlastele – igaühele meist. Millest sõda pajatab Sulle, hea lugeja, on tõenäoliselt mõneski osas erinev sellest, millest see mulle räägib. Tahaksin Sinuga jagada kolme mõttekäiku, mis on Ukraina sõja valguses minu südamesõelale jäänud.
Loe edasiLühiülevaade EMK koguduste ja Gideoni laagri tööst põgenikega
Praegu (maikuus) tegeletakse ukraina sõjapõgenikega 9 EMK koguduses ja Gideoni laagris. Oleme sõja algusest alates majutanud kokku üle 137 põgeniku: peredes, ühiselamus, hostelites, korterites ja Gideoni laagris, tasudes koguduste ja kiriku poolt nende majutuskulud. Sõja algusest saadik oleme üheskoos abistanud rohkem kui 225 põgenikku: varustades neid toidu, ravimite, hügieenitarvete, riiete-jalatsite, mööbli, kodutehnika, muusikainstrumentide, jalgrataste, nõude, sülearvutite, telefonide, tahvlite, vajalike dokumentide vormistamise, eluaseme leidmise ja muuga.
Eelpool mainitule lisaks on kogudused korraldanud põgenikele laste-, noorte-, naiste- ja muid ühisüritusi ning mitmekeelseid jumalateenistusi. EMK korraldas Tallinnas EMK koguduste vahelises koostöös ülestõusmispühade jumalateenistuse ukrainlastele. Mitmed meie vaimulikud ja ilmikliikmed on põgenike majutuskohtades üle Eesti teenimas hingehoidjate ja abilistena. Järgnevalt annan lühiülevaate EMK koguduste ja Gideoni laagri tööst põgenikega.
Loe edasi