Jumala märguandeid on hea tähele panna
See lugu juhtus 11 aastat tagasi. Veetsin mõned toredad päevad oma vanemate juures ja olin just lahkumas. Istusin autosse ja olin väljumas koduhoovist, kui sain südamesse vajutada pidurit. Pidurdasin.
Loe edasiVaimuviljad
Ühenda vaimuviljad nedne selgitiusega
Loe edasiKasvulava 29.-30.aprill Tallinnas
29.-30. aprillil toimus Tallinnas metonoorte kevadine Kasvulava, mille eesmärgiks oli noorte kasvatamine ja arendamine nii vaimulikult kui ka individuaalselt.
Loe edasiTunnustus Naatanile vabatahtliku töö eest
11. märtsil toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias tunnustuskonkursi „Suured teod 2021“ pidulik auhinnatseremoonia. Meie oma metonoort Naatan Hollmani pärjati Tallinna „Aasta noore vabatahtliku“ tiitliga, kuhu teda oli nomineeritud vabatahtlikuna tegutsemise eest.
Loe edasiRistsõna
Lahendajate vahel läheb loosi ? (tehke kolleegiumiga ise valik) Ristsõna vastuse koos oma andmetega saatke palun e-postiga: koduteel@metodistikirik.ee või aadressil: Narva mnt 51, Tallinn 10120, ajakirja Koduteel toimetus.
Autor: Toomas Pajusoo
Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal – Ps 119:105
Kord pesi minu ema XXL suuruse kampsuni nii väikeseks, et nüüd mahub see selga umbes 2-aastasele lapsele. Ta ei pööranud tähelepanu pesumasina tootja poolt koostatud instruktsioonile ning kampsun sai rikutud.
Loe edasiKevade algus
Taevas on kumamas valgus,
varsti kerkimas päikese pea.
Jälle on kevade algus,
seda tunda on südamel hea.
Sellelgi kevadel valgus
võidab pimeda, küllap sa näed.
Aga Kolgatal oli see algus,
kus kaotasid kurjuse väed.
Ülestõusnud Jeesus võib saata
uut väge, mis suudab ja võib
selle kevade säravaks muuta,
et puhkeks taas lootuse õis.
Foto: AngelaL_17 @ Pixabay
Keti üks lüli
Mäletan hästi, kui sain Jumalalt kutse misjonitööks. Olin kuulnud, kuidas Nõukogude Liidus kristlasi vaenati ja et Piibel oli keelatud raamat, mida ei saanud raamatupoodidest osta. Nii otsustasime 1970. aastate keskel sõpradega viia Läti usklikele Jumala Sõna salakaubana. Vanemad kartsid meie pärast väga, ema arvas, et kui peaksime vahele jääma, saadetakse meid Siberisse. Seepärast peitsime piiblid enne reisi minu kodutrepi alla.
Loe edasiPühadusest, pühadest asjadest, kohtadest ja pühitsemistest
Mis seostub meil esimese hooga sõnaga püha? Küllap midagi harrast – nagu näiteks jõululaul „Püha öö“; midagi pidulikku, erilist.Piibli algkeeltes (heebrea qadoš, kreeka hieros, ladina sacer)on see mõiste palju asisem, tähistades eelkõige mingiks otstarbeks ‚eraldatut‘.
Prantsuse sotsioloog Emile Durkheim (1858-1917) on öelnud: „Religioon on pühade, see tähendab, eraldatud ja keeldudega ümbritsetud asjadega seonduvate tõekspidamiste ja praktikate ühtne süsteem, mis ühendab selle järgijad ühtsesse moraalsesse kogukonda, mida nimetatakse Kirikuks.“ (The Elementary Forms of Religious Life)
Loe edasiPühakirja usaldusväärsus
Piibel on Jumala Sõna. Kui usume selle väite tõesusesse, järeldub sellest loogiliselt, et Piibel on usaldusväärne. Seetõttu on iga kiriku usutunnistuses kinnitus, et Piibel on meie usu alus. Väide, et Piibel on Jumala Sõna, põhineb sellel, mida Piibel enda kohta kõneleb. Vanas Testamendis kordub fraas „nõnda ütleb Issand“ eri variatsioonides 3800 korda. Uues Testamendis, Pauluse 2. kirjas Timoteosele 3:16, on öeldud: „kogu Pühakiri on Jumala sisendatud,“ mida võiks sõna-sõnalt tõlkida: „kogu Pühakiri on Jumala-hingatud.“ 1. Korintlaste 2:13 ja 2. Peetruse 1:21 on vaid kaks paljudest kirjakohtadest, millest ilmneb, et Piibellikke kirjutisi peeti Jumala Sõnadeks.
Loe edasiPüha Kiri – Pühakiri – Piibel
Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal
(PS 119:105)
Tänapäeval avame oma Piibli ja loeme tiitellehelt – „Piibel“. Varasematel sajanditel on tiitellehel seisnud „Biibli Ramat“, „Jummala Sanna“, „Püha Kiri“, „Piibli Raamat“, „Jumala Püha Sõna“, „Suur Piibel“ jne, kuid sisu on alati olnud sama. Piibel on Pühakiri – Jumala Sõna.
Loe edasi25 aastat Euroopa kirikuosaduses
Leuenbergi Konkordia[1] (Euroopa reformatoorsete kirikute konkordia) võeti vastu 16. märtsil 1973 Baseli lähedal Leuenbergis luterlike ja reformeeritud kirikute poolt. Tänaseks on leppega liitunud enam kui 100 kirikut Euroopas, sealhulgas metodistid. Osaduskond kannab aastast 2003 nime Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE) ja sellesse kuuluvad kirikud on üksteisega kantsli- ja armulauaosaduses. Üheskoos ollakse võimelised pidama jumalateenistust; seega on tegemist eelkõige praktilise, jumalateenistusliku osadusega. Lepe väljendab veendumust, et kirikuteosadus rajaneb Jeesuse Kristuse enda kohaolul ja toimimisel. Tema on kiriku alus ja kriteerium.
Loe edasiÜMK ja EMK tulevik
Viimaste aastate jooksul on Ühinenud Metodisti Kirikus (ÜMK) räägitud võimalikust lõhenemisest, mille põhjuseks on erinevad seisukohad inimseksuaalsuse küsimuses ja – nagu T. Lilleoja oma artiklis esile toob – on erimeelsuse juur peidus küsimuses, kas primaarseks autoriteediks peetakse Pühakirja õpetust või sellega vastuolus olevaid kaasaegse ühiskonna seisukohti.
Loe edasiKannibalidki teevad misjonit
30. jaanuaril toimus Zoom’is ajakirja Koduteel VEEBINAR „Kes tahab saada mi_jonäriks?“.
Mõtteid misjoni teemal jagasid Lea Kübar, Andrus Kask, Ele Paju, Stanislav Ossipov. EMK Teoloogilise Seminari praktilise teoloogia ja missioloogia õppejõud Hindrek Taavet Taimla sidus kuuldud mõtted tervikuks ning endale üllatuseks sattus ta veebinaril „miljonimängu“ osalejaks. Kahjuks jäi sümboolne miljon võitmata, kuna isegi misjonimeelse Taaveti jaoks tundus liiga võimatu, et 100 aastat tagasi panid Albaania misjoni jaoks korjanduse kokku just Aafrika kannibalid, mitte Aafrika invaliidid, nõiad ega orjad.
Loe edasi