Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Autor

Maire Simm

Maire Simm on avaldanud 6 artiklit.

EMK Tallinna kogudus

Metsad on kuldsed ja säravad

Metsad on kuldsed ja säravad,

taevas haneparvede keed.

tuul avab sügisel väravad,

hüüan linnuparvedel kaasa – head teed!

 

Sügis, sügis – hingematvalt ilus

ja lehekulda täis on terve õu.

näe, kress veel põleb vana ploomi vilus

ning pudenenud vilju täis ta põu.

 

Ja usin külvaja, kel kaasas palved

sai Isa õnnistuse – vihma, päikese.

nii täidet’ uudseviljast jälle salved,

ning tänu tuua võib nii suur kui väikene.

Sõnad

Kergelt sõnu ära pilla,

see võib hävitada silla,

mida mööda leidis tee

teineteise mõistmine.

 

Sõnad ülevad ja suured –

tihti puuduvad neil juured.

Neis on uhket sädelust,

aga vähe armastust.

 

Milline on sõnaseeme,

mida külvad oma teele?

Õige sõna ütle nüüd,

et see poleks järelhüüd…

 

Luuletus

“Ära karda,” ütles ingel,

ütles seda Maarjale.

“Oled armu leidnud sina,

õnnistuseks teistele.”

“Ära karda,” ütleb täna

Jõulusõnum sinule.

Elujulgust, rahu tooma

tuli Jõululapsuke.

 

Ärge kartke, kuigi pime –

ikka sünnib Jõuluime,

igal aastal uuesti.

Jätab oma sooja sära,

mis ei kustu hingest ära,

valgustab me eluteed.

Mäestusi Sitsi Petlemma kirikust

Tallinnas oli kunagi metodistide kirik, mida paljud enam ei mäleta. Enne sõda kutsuti seda kas Secki palvelaks (asutaja nime järgi), Tallinna II metodisti kirikuks, Sitsi Petlemma palvelaks või rahva suus lihtsaks Sitsi kirikuks.

See oli väike valge silikaattellistest maja, mis asus trammitee ääres, Sitsi peatusest natuke linnasüdame poole. Ukse kohal oli suur rist, ruum oli heledates värvides ja puupinkidega, otsaseinal oli kuldsete tähtedega kiri JEESUS.

Sitsi kiriku rajamise eestvedaja oli Adolgoth Seck, kes oli energilise vaimulikuna tuntud kogu Kopli poolsaarel. Metodisti kogudus rajati 1927. aastal. Alguses koguneti Sitsi vabriku kinosaalis. Ehitusloost annab ülevaate Kristlik Kaitsja nr 5/1937. Annetajate hulgas oli isegi Rootsi kuningas Gustav II.

Hoone nurgakivi asetati 1934. aastal ja aadressiks sai Kopli 92A. Projekti autorid olid Eugen Sacharias ja Eugen Haberman. Kirikuhoone õnnistati sisse 27. jaanuaril 1935 piiskop Wade’i poolt (Kristlik Kaitsja nr 3/1935).

Loe edasi

Mõte sai teoks ehk üheskoos – Eesti Rahva Muuseumi uudistamas

Eesti Rahva Muuseum (ERM) tähistas 1. oktoobril 2017 esimese aasta möödumist uues hoones. Juba suvel avaldasid mitmed sõbrad arvamust, et tuleks ikka minna seda uut muuseumi vaatama.

Mõte saigi teoks 23. septembril, selle sügise esimesel laupäeval, mil grupp Tallinna koguduse inimesi asus bussiga teele Tartu poole. Reisisaatja tutvustas meile Tallinn-Tartu maantee äärde jäävaid mitmesuguseid vaatamisväärsusi, sügisene loodus oli kaunis ja päike säras suviselt.

Uue ERM-i hoone kujundasid välismaised arhitektid Dorell, Ghatmeh ja Tane, kes polnud elu sees Tartus käinud, kuid kes märkasid võimalust, mida pakkus Raadi endine lennuväli. Nad leidsid, et selle tontlikult mõjuv lennurada on artefakt, mis väärib säilitamist ja ümber mõtestamist.

Nii valmis hoone, mille kogupind on 34347 m2 (Võrdluseks KUMU pindala on 20926 m2). Peab ütlema, et väliselt on hoone väga minimalistlik, seest aga avar ja huvitav. Uue muuseumihoone näituseala oma enam kui 6000 m2 on ülekaalukalt Eesti suurim.

Tutvumist näitusega alustasime Jakob Hurda saalist väga toreda giidi juhatusel.Tutvusime püsinäitustega „Uurali kaja“ ja „Kohtumised“. Eesti kultuuriloo püsinäitus „Kohtumised“ moodustab lõviosa väljapanekust ja see hõlmab ajateljel tänapäevast jääaja lõpuni kulgevat „Ajarada“ ning 11 teemanäitust. Väljapanekust ei puudunud ka Eesti kirikulugu puudutav osa. Põikasime kiiruga läbi ka soome-ugri püsinäituselt „Uurali kaja“, kus naiste ja meeste maailma näidatakse läbi koduste tegemiste, elatusalade ja maailmapildi.

Vahetuvate näituste saalis jõudsime vaadata suurt rahvarõivanäitust.

Enne näituste külastamist einestasime muuseumi restoranis „Pööripäev“, kus meile pakuti maitsvat lillkapsa-püreesuppi ja kohvi koogiga. Astusime läbi ka muuseumi poest, kus müüdi Eesti käsitööd, mitmesuguseid meeneid ja postkaarte.

Sisukas päev kaldus juba õhtusse, kui alustasime tagasiteed Tallinnasse. Olime kõik Jumalale tänulikud selle toreda elamuse eest.

Aastad

Aastad viivad, aastad toovad,
meie elukangast koovad.
Viivad kõrvalt mõne kalli,
toovad juustesse meil halli.

Aastad kustutavad ära
mitme asja võltsi sära.
Aastad toovad mõistmist sest,
kus on tuum ja kus on kest.

Aastad viivad tervist, rammu,
lühendavad meie sammu.
Aastad toovad märkamist,
varavalges ärkamist.

Aastad toonud palvejulgust,
südamesse rahu, valgust.
Seda aastad küll ei vii,
see mu usk ja kindlus siin.

Mine asukohta Üles