Eesti sõprade kohtumine
10.–11. mail toimus Atlanta lähistel Mariettas, Georgia osariigis USAs Eesti Sõprade iga-aastane kohtumine. Osalejaid oli 40 ringis, esindatud olid paljud meie kauaaegsed sõpruskogudused nagu Asbury ÜMK Tulsast, First Broad Street ÜMK Kingsportis, Calvary ÜMK Nashvilles, kohalik kogudus Mt. Bethel ja teised. Kohal oli ka World Methodist Evangelismi direktor Kimberly Reisman, kes edastas Eesti kauaaegse sõbra dr. Eddie Foxi tervituse, kes tervislikel põhjustel ei saanud osaleda. Eestit esindasid superintendent Robert Tšerenkov, Giideoni laagri direktor pastor Artur Põld, pastor Sergei Sutškov abikaasaga, pastor Kristina Lepik, Kaarel Lilleoja ning teoloogilise seminari esindajad dr Külli Tõniste ja Taavet Taimla.
Eesti delegatsioon andis ülevaate metodisti kirikus toimuvast tööst, jagades nii rõõme seminarist, laagritööst ja kiriku sotsiaaltöö valdkonnast kui ka muresid seoses kogudusehoonete ja laagri remondiga ning koguduste kasvuga. Oli meeldiv tunda sõprade tuge, palveid ja kuulda julgustavaid sõnu. Kohtumisel pandi kokku ka korjandus Giideoni laagri poiste korpuse remondiks. Kohtumise lõpus tänasime südamest Jim ja Rachel Davist, kes mitmete aastate vältel juhtisid Eesti Sõprade organisatsiooni ja nüüd andsid teatepulga üle Carl ja Page Henryle Mt. Betheli kogudusest Mariettas.
dr. Jody Rayga.
Saatana sepitsused
John Wesley jutlustekogu põhjal (jutlus 42)
Kuna oleme Jumala rahvas, peaks meil kõigil sellist pealkirja lugedes tekkima õigustatud küsimus: „Mis peaks meil, kristlastel, olema asja saatana sepitsustega?“
Ometi, elades siin maailmas, näeme, kui väga on hingevaenlasest mõjutatud elu meie ümber, veelgi enam – meie sees.
„Ah, mis sa loed ja ülistad saatana tegusid!“ kuulen tihti oma naist ütlevat, kui olen talle ette lugenud järjekordse uudise pealkirja. Negatiivne müüb! Samas on see elu meie ümber ja sedakaudu ka meie mõtetes. Meie ümber on väga palju head, aga ka kurjust. See viimane on saatana sepitsuste vili. John Wesley oma 42. jutluses keskendub aga ühele spetsiifilisele valdkonnale nendest. See valdkond on tihedalt seotud meie, usuinimestega, et meid maha kiskuda. Nimelt on saatan võtnud eesmärgiks kasutada Pühakirja, et selle algset mõtet moonutades panna Jumala sõna enese vastu rääkima.
On teada mõnekümne aasta tagune lugu, kus tänaseks tuntud ja lugupeetud muusik ei saanud/jõudnud käia ettenähtud fagotitundides. Kui saabus kevad ja üle-eestiline instrumentalistide konkurss, ilmus noor muusik välja ja esitas oma vanuse kohta väga raske loo erakordse sära ja vilumusega. Eksamikomisjon oli vaimustuses – see esitus on puhas 5, ei – 5+! Nõnda arvaksime ehk meiegi. Ometi seisis heale hindele vastu tema oma õpetaja, kelle sõnum oli:
„Ärge laske ennast segadusse viia – selle suurepärase pillimängu ja esitusega ta lihtsalt varjas oma halba pillimänguoskust!“
Kuidas saab hea pillimänguga varjata halba pillimänguoskust?! See põnev juhtumine naerutab paljusid muusikud, aga ka mittemuusikuid veel tänapäevalgi.
Nii ilmselged piiblitõed, millel rajaneb meie usk, päästmine, rõõm, pühadus, aga ka paljud Jumala tõotused, on saatana peamised sihtmärgid, mille mõistmist ta meie puhul valikuliselt kas „täpsustab“ või „avardab“.
Tulles Jumala juurde, oleme vaimustunud ja tänulikud Tema armu eest, rõõmsad ja vaimustunud selle määratult suure kingituse, pühaduse eest, mis meile on osaks saanud. Saatanale ei jää see märkamata ja õige pea on ta kohal:
„Häh – pühadus või asi! Näe, vaata Peetrust või Paulust! Või siis lähemalt (järgneb loetelu pühadest pastoritest, aga ka tublidest vagadest meie ümber, keda teame pühad olevat) – sul pole lootustki!“
Meie südames on Jumala sõna, mis kinnitab, et keda Tema puhastab, on puhas ja õige. Ometi on tuju rikutud. Sest NEED INIMESED ON PÜHAMAD!
Sel hetkel on saatan suutnud tabada juba mitut kärbest ühe hoobiga, sest tal on õnnestunud röövida meie rõõm, mis on meie tugevus (sest: rõõm Issandast on meie ramm! Ne 8:10)
Jah, see rõõm peaks ju olema Vaimu vili. Seda meenutab nüüd saatan meile usinasti: (Gl 5:22 Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus…)
Niisiis pole tarvilikku pühadust, rõõmust ja varsti ka rahust rääkimata. Aga ega hingevaenlane siinkohal jäta. Nüüd asub ta meie kõige olulisema – usu juure kallale:
„Kas sa ikka oled päästetud? Kuivõrd sinusugustel on mingit lootust päästmisele?“ Kõige selle taustal tõstatab ta vaikselt küsimuse kogu meie usu(-elu) mõttekuses. Milleks vaeva näha, kui isegi Pühakiri (vt eelnevat) sedastab üheselt, kui kaugel me oleme nõutavatest standarditest.
Siinkohal peab John Wesley oluliseks meenutada, et kui jätta kõrvale erandid, koosneb uskliku inimese elu etappidest, milledest olulisemad on:
- uuestisünd
- pühitsusprotsess
- taevas
Kõik ei juhtu ühekorraga ja sellepärast püüab saatan röövida meie motivatsiooni pühitsusprotsessis. Ta ei ütle, et me pole päästetud, vaid oma küsimusega „KAS SA IKKA TÕESTI…?“ püüab ta meid, tihtilugu kahjuks tulemuslikult, paisata lootusetuse ja kahtluste savisse, millest me ei jaksa ning, veidi hiljem juba pettunult, ei taha pöörduda Jumala poole.
„Pühadus, aga mitte minu jaoks!“ oleme sunnitud kõik eelneva lühidalt kokku võtma. See on üksnes nendele ja nendele pühadele meie koguduses ja väljaspool, kellele Jumal on selle kinkinud.
Minul pole lootust!
Selles viimases tõdemuses on koos lootusetus, käegalöömine, aga rohkem või vähem varjatud nurin Jumala aadressil. Me matame oma talendi.
Nurina kohta ütleb John Wesley, et see viib meid Jumalast eemale, koguni nii palju eemale tagasi, et kaugemale isegi punktist, kust alustasime Jumala poole liikumist.
Kui enne Jumala juurde tulemist polnud meil midagi, siis nurina järel pole sedagi…
Paratamatult seisame siinkohal küsimuse ees – mis juhtus? Miks läks nii?
Meenutagem siinkohal, et saatan oma sepitsustega on väga piibellik. Ta peegeldab Pühakirja, tehes seda siiski kõverpeegliga.
Jumala sõna on vaimumõõk ja me võime vaid oletada, kuidas oleks kujunenud inimkonna ajalugu, kui Eeva oleks paradiisiaias saatanaga vestlusse laskumise asemel Vaimu mõõka kasutanud.
Me teame, et Jeesus kasutas seda väga tulemuslikult ja pärast kolmandat korda saatan lahkus. Seega on väga oluline, et loeksime igapäevaselt Pühakirja, ja soovitavalt õpiksime seda ka pähe, et see lahingus meil käepärast oleks.
Teine oluline tala meie usuelus ja selle kasvamises on igahetkeline osadus Temaga. Mitmeid sajandeid tagasi elanud munk, vend Lawrence oli mees, kes sedastas, et meie palve ja osadus ei jää palvekambrisse, vaid peab olema meiega kaasas igas tegevuses. Lawrence kasutas ka iga vaba hetke, et mõelda Jumalast, meie Loojast, ning nautida Tema ligiolu.
Ma ei tea, millised on teie lemmikteemad ja -mõtted, mis teid vaimustavad ja/või millega te oma vabu hetki täidate. Omast kogemusest võin öelda, et otsides sellistel hetkedel Jumalat, olen tundnud Tema ülevoolavat armastust ja ligiolu, mis ületab kaugelt mu igatsuse.
Me elame siin maailmas saatana sepitsuste keskel. Temale pole püha miski (sh Pühakiri).
Olgu siis meil teadmisi Jumala sõnast, et saaksime vajalikul hetkel talle vastu astuda. Samuti olgu meil oskus ja harjumus puhata Jumala ligiolus. Selles ligiolus kaovad kahtlused, nurin ja uskmatus. Asemele astuvad rõõm ja rahu.
Läkitus Eestimaa kogudustele
Armsad vennad ja õed!
Maikuu esimesel pühapäeval tähistame koos Ühinenud Piibliseltside, Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute ja kõigi kristlastega piiblipüha. Täna ja alanud nädalal palvetatakse üle kogu maailma piiblitöö pärast. 9. mail tähistame Ühinenud Piibliseltside palvepäeva. Ülemaailmsesse piibliseltside peresse kuulub ligi 150 seltsi. Piibel on tõlgitud 692 keelde, mida räägib kokku 5,6 miljardit inimest. Piibliseltsid levitasid möödunud aastal üle 400 miljoni Piibli või piibliosa. Esmatõlkeid tehti 44 erinevasse keelde, mida kõneleb 77 miljonit inimest. Siiski on veel 246 miljonit inimest, kel puudub Pühakiri emakeeles.
Käesoleval aastal tähistame Eestis emakeelse Piibli 280. aastapäeva. Täna saame lugeda Piiblit nii trükitud raamatuna, internetis kui ka audioversioonina. Kõik võimalused on olemas. Hõimurahvaste Aeg on üle 10 aasta tegutsenud selle nimel, et meie sugulasrahvad võiksid Pühakirja lugeda oma emakeeles.
Eesti Piibliselts on koostöös Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutega alustanud ettevalmistusi uue piiblitõlke väljaandmiseks. Kutsume üles kõiki Eestimaa kogudusi toetama uue piiblitõlke tööd. Kui näiteks iga kogudus Eestimaal annetaks 100 €, siis saaks kokku 50 000 €. See on 1/3 piiblitõlke iga-aastasest eelarvest. Igaüks andku vastavalt oma võimalustele. Piibel kaasaegses eesti keeles on väärikas eesmärk emakeelse Piibli 300. aastapäevaks aastal 2039.
Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu jalgteel. Psalm 119:105
Palvetagem.
Püha Jumal, tuleme tänuga Su ette. Me ülistame psalmide ja kiituslauludega Su nime ja meenutame Su päästetööd. Täname Sind Pühakirja eest. Sinu Sõna toob selguse, julgustuse ja lootuse ning jääb alati meile juhiks – jalale lambiks ja valguseks me teerajal. Me täname Sind piibliseltside töö eest kogu maailmas. Sinu õnnistusel on Pühakiri täna kättesaadavam kui kunagi varem. Palume koos kõigi maailma kristlastega, et igaüks saaks lugeda Piiblit oma keeles. Toome Sinu ette palves need, kes piiblitöösse oma panuse annavad: tõlkijad, kirjastajad, levitajad, rahastuse korraldajad ja kõik teised.
Me palume nende eest, kes oma usu tõttu on pidanud ohverdama oma elu või keda nende usu pärast taga kiusatakse. Toome palves Su ette need, kes töötavad maades, kus kristlane olla on ohtlik. Aita meid, et me ei oleks vait, vaid valmis seisma nende eest, keda taga kiusatakse Sinu riigi ja õiguse pärast.
Täida meid ülestõusmise lootusega ja tee meist Jeesuse armastuse tunnistajad. Seda palume Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.
Piiskop Tiit Salumäe
Eesti Piibliseltsi esimees
Jaan Bärenson
Eesti Piibliseltsi peasekretär
Aldersgate’i uuendusliikumise Püha Vaimu seminar Jõhvi koguduses
26.–28. aprillini 2019 toimus EMK Jõhvi koguduses Aldersgate’i uuendusliikumise seminar „Elu vaimus“.
Jõhvis tegutsevad ühe katuse all nii eesti- kui ka venekeelne kogudus. Seetõttu toimus Eestis esmakordselt kakskeelne seminar ja ka meeskonnaliikmete hulgas oli mõlemat keelt emakeelena kõnelevaid inimesi. Jõhvis teenisid kaasa inimesed Võru, Viitka, Jõhvi, Aseri ja Narva kogudustest. Jumal julgustas seminari käigus osalejaid väga astuma välja Tema andide kasutamises ja teenimises. Ühel naisterahval oli tunnistus, et ta on kodugrupis julgenud jagada nägemusi, mida Jumal on talle andnud, aga mitte avalikumalt ja koguduses. Seminari käigus Püha Vaim puudutas teda nii tugevalt, et kui palvetasime pastor Arturi ja tema abikaasa Valentina eest ja Jumal andis talle nägemuse, siis jagas ta seda ka julgelt kokkutulnutega.
Aldersgate’i Eesti uuendusliikumine korraldab nii palve- kui ka Püha Vaimu teemalisi seminare. Kui sa soovid, et seminar võiks toimuda ka teie koguduses, siis tuleb ühendust võtta meeskonna juhi Thea Kantiga.
Uus küttesüsteem
EMK Tallinna koguduse uus kirikuhoone on olnud kasutuses juba umbes 20 aastat.
Ajal, mil hoonet projekteeriti, oli elektri hind suhteliselt madal ning sellest ja muudest asjaoludest lähtuvalt rajati kogu maja küte tollal elektrile. Teadupärast on elektri hind aastate jooksul aga oluliselt tõusnud. Koguduse juhatuse sooviks oli leida võimalus kokkuhoiuks, et olemasolevaid rahalisi ressursse suunata pigem koguduse sisulisse töösse. Nii hakkasime 2015. aastal otsima odavamaid alternatiive kirikuhoone kütmiseks.
Sõelale jäi lõpuks õhk-vesi soojuspumpade jõul töötav keskküttesüsteem. Tellisime projekti ja kalkulatsioonid, kuid ehitamiseks esialgu raha ei piisanud. Projekt jäi mõneks ajaks ootele. 2018. aastal tekkis aga uus lootus tänu heldetele toetajatele. Lõime ehitajaga käed ja nii algas eelmise aasta sügisel uue küttesüsteemi rajamine. 2019. aasta 25. jaanuaril lülitasimegi sisse uue küttesüsteemi. Oleme Jumalale ja kõikidele toetajatele väga tänulikud.
Koguduse juhatus
Koguduse inimesed on väga rõõmsad, et Joel Aulis selle algatas ja töö sai lõpule viidud Urmas Sassiani juhtimise ja abiga! Ruumid on nüüd soojad, kirikus on tänu sellele hoopis kodusem olla. Usume, et kogu vaev ja ettevõtmine tasub end ära ja saavutame olulist kokkuhoidu küttekulude arvelt.
Koguduse liikmete nimel
Inna Välja
Barabase laul
Ma olin süüdi
ja surma mõistetud,
mind ootas karistus
surres ristipuul.
Kui oli kadunud
ka viimne lootuskiir,
sain hämmastava sõnumi:
Et keegi Naatsareti mees
saab minu ristiaseme
ja kuigi süütu on, ta kannab minu süü
ja mina vaba olen nüüd!
Kes on see Naatsareti mees,
kes läheb surma röövli eest?
Ta talub hoope, mida mina olin väärt
ja nõrkeb piinades.
Kui suur on armastus, kui suur on arm,
mis mulle teenimatult nüüd osaks saab!
On Jumal saatnud Jeesuse,
kes andis elu minu eest
ja oma verega ta maksis minu süü
ja mina olen vaba nüüd.
Evelin Kõrvits (Tallinna kogudus)
on loonud nii teksti kui ka muusika.
Laulu esiettekanne toimus ansambel Sela
esituses 28. apr 2019 Tallinna koguduse
jumalateenistusel.
Soome-ugri külalised õppisid misjonit Tallinnas ja Saaremaal
Pea kahe nädala jooksul aprillikuus õppisid Tallinnas ja Kuressaares 19 inimest hõimurahvaste hulgast. Handi, komi, neenetsi, saami ja sölkupi kristlased tulid, et tutvuda eesti kristlastega ja omandada teadmisi efektiivsemaks kristliku töö tegemiseks oma rahvaste hulgas.
Tallinnas oli nende vastuvõtjaks EMK Teoloogiline Seminar ning selle aja sees oli neil võimalik õppida, kuidas evangeeliumi sõnumit edasi anda kultuuriliselt vastuvõetavas vormis ning Ago Lilleoru julgustusel oli neil võimalik mõelda, kuidas oma ümbruskonda rajada uusi kogudusi. Nii seminari tudengitel kui ka nelipühi kiriku piiblikooli Next Step tudengitel oli suurepärane võimalus koos nendega õppida.
Ülestusmispühad ja sellele järgneva aja veetsid külalised Saaremaal, kus õpe jätkus ning kus neil oli võimalus osa võtta pühade tähistamisest Kuressaares ja Reeküla metodisti koguduses.
Jätkakem palvetamist Jumala töö pärast hõimurahvaste hulgas ning et Jumal avaks Eesti kristlastele rohkem võimalusi selles töös kaasa aidata!
Artikli avapilt: Gerard Willemsen Rootsi Oikumeenilisest Kirikust õpetab nii soome-ugri külalisi Venemaalt kui ka EMKTS-i ja nelipühi kiriku Next Step Piiblikooli tudengeid. Foto: Mark Nelson
Kunst teeb misjonit
Aprilli lõpus avati Tallinna metodisti kirikus üks tavalisest erinev näitus, mille pealkiri on „Kunst teeb misjonit“. Näituse loomisel tegid koostööd Eesti Evangeelse Alliansi kaks toimkonda – kunstide toimkond ARTEST+ ja misjonitoimkond ning selle koostöö tulemus on nüüd kõikidele huvilistele näha.
Näituse eesmärk on toetada eesti misjonäre, kes teenivad väga erinevates kohtades üle maaailma – nii meie lähiriikides – Lätis, Soomes ja Venemaal kui ka kaugel eksootilistes maades – näiteks Birmas, Etioopias ja mujal. Näituse avamisel tutvustasid mitmed misjonärid oma tööd ning ka riike ja sealseid probleeme, mida nad lahendada püüavad. Selgus, et mured on riigiti väga erinevad. Näiteks suunduvad Helena ja Joona Toivonen kolmeks aastaks Birmasse ja soovivad seal toetada noori emasid. Selleks, et rasedad naised valiksid oma laste sünnnitamise kohaks meditsiini-keskuse ja neile oleks tagatud igakülgne abi ning toetus, valmistatakse emadele kingituseks pakke. Pakid on väga lihtsad ja nende valmimisele saab ka iga eesti naine kaasa aidata, kui koob või heegeldab pisikese mütsikese vastsündinud beebile. Selline müts ja seebitükk on kohalike naiste jaoks oluline põhjus valida kodussünnitamise asemel kohalik sünnitusmaja.
Kõik misjonäride lood on liigutavad ja on imetlusväärne, et on inimesi, kes jätavad maha kogu oma turvalisuse, kodused harjumused ja ka sõbrad-tuttavad ning rändavad kaugele maale, et aidata sealseid inimesi ning levitada jumalasõna. Tallinna metodisti kirikus on näitusel üleval ka misjonäride ja nende tegevuse lühitutvustused ning iga huviline võib sealt välja valida misjonäri, keda tema isiklikult toetada sooviks.
Näitus „Kunst teeb misjonit“ ongi eriline seetõttu, et kunstnikud üle kogu Eesti on liitunud selleks, et toetada misjonitööd parimaga, mis neil on – oma loominguga. Näitusel on väljas ligi 50 kunstiteost 27-lt kunstnikult. On toredaid maastikke, väikeseid lillepilte, suurejoonelist graafikat ning imeilusaid maale nii professionaalsetelt kui ka hobi-kunstnikelt. Näitus on suurejooneline ja uhke ning iga huviline võib sealt leida midagi enda jaoks. Kõik kunstiteosed on müügiks ja nende müügist saadud rahadega toetatakse misjonäre.
Kõikidel kiriku ja näituse külastajatel on võimalus teha omalt poolt väike heategu – ostes kunsti, toetada misjonäre. Tööde hinnad on väga sõbralikud – algavad juba 20 eurost ning sobivad kaunistama kodu või ilmestama kontorit. Kui endale sobivat pilti ei leia, võib teha veel ühe heateo ja osta kingituse sõbrale või kogudusele või näiteks mõnele laste- või eakate kodule. Võib ka tulla ja lihtsalt nautida näitust ja pilte. Paljude kunstnike jaoks on see näitus esimene misjoniprojekt ning enamike jaoks väga eriline ja oluline ühisnäitus. Ka lihtsalt näitust külastades ning kunstiteoseid imetledes toob iga vaataja tänu Jumala loomingule, kes nii külluslikult on jaganud paljudele meist annet luua ja armastada kunsti.
Näitus on avatud suve lõpuni, misjonäre saate aga toetada aastaringselt. Rohkem infot misjonäride ja nende toetamise kohta piltide ostu kaudu jagab Kaire Lotamõis. Kunstiteoste ja kunstnike kohta võite küsida infot Külli Hansenilt. Kontaktid on leitavad Eesti Evangeelse Alliansi kodulehelt.
Toredaid kunstielamusi!
Piibel ja homoseksuaalsus
Viimastel aastatel on lääne ühiskond muutunud aina avatumaks LGBT-elustiilile*, mis tekitab paljudes arusaamatust. Need, kes ei tea ülaltoodud lühendi tähendust, saavad selgust Google’i otsingust, kuid kristlaste jaoks on veelgi olulisem teada, mida Pühakiri antud teema kohta ütleb. Me usume, et Piibel on Jumalast inspireeritud ja annab meile selguse tõe ja vale kohta (2Tm 3:16). Me usume ka seda, et Jumal armastab meid ja pakub meile parimat (Jh 10:10). Seega on kristlastele ülimalt oluline, mida Jumal, nagu me seda Tema sõnast mõistame, arvab homoseksuaalsusest ja muust soolise identiteediga seonduvast.
Me ei tohi unustada, et tegeleme inimeste, mitte pelgalt eetiliste või õpetuslike küsimustega. Kõik inimesed on loodud Jumala näo järgi (1Ms 1:27-28) ja neil on tohutult suur väärtus. Jeesus tuli päästma kõiki inimesi (Jh 3:16), mis tähendab seda, et mida iganes inimene teeb või mõtleb oma identiteedist, Jumala igatsus on teda päästa ja pühitseda, mis võimaldab inimesel näha Jumalat (Hb 12:14).
Metodistidena rõhutame evangelismi ja pühitsuse tähtsust. Me kõik osaleme samas protsessis, mille eesmärgiks on jätta maha patt ja langenud loomus (Rm 7), et muutuda Jumala Poja sarnaseks (Rm 8:29). Homoseksuaalsusest rääkides ei tohi unustada, et tegemist on inimestega, keda Jeesus armastas sedavõrd, et suri nende eest ristil. Jumal kutsub nii meid kui neid sügavamasse osadusse endaga. Seega peaksime antud teemaga suhestuma armastava evangelisti ja hingekarjase suhtumisega.
Homoseksuaalsust käsitlevad kirjakohad
Homoseksuaalset eluviisi kirjeldatakse Piiblis vähem kui kümme korda. Tänapäevases tähenduses homoseksuaalset orientatsiooni ei mainita ei Vanas ega Uues Testamendis. Seega Piibel keskendub teole, mitte tunnetele või kalduvustele. Viimased kerkivad muidugi hiljem esiplaanile.
Moosese seadus: 3. Moosese raamat 18:22 ja 20:13
Tuleb tunnistada, et tänapäeva Lääne ühiskonna arvamus erineb sellest, mida me antud kirjakohtadest loeme. Siin väidetakse selgelt, et homoseksuaalne akt on jäledus Jumala silmis: „Ära maga meesterahva juures, nagu magatakse naise juures: see on jäledus!“ (3Ms 18:22). Selline tegu on võrdväärne intsestiga (3Ms 18:6-18), abielurikkumisega (3Ms 18:20) ja seksuaalsuhtega loomaga (3Ms 18:23).
Arusaadavalt ei õpeta Kirik, et peaksime järgima kogu Moosese seadust. Suure osa sellest moodustavad näiteks ohvritalituste kirjeldused (3Ms 1-7), toitumisreeglid, näiteks sealiha söömise keeld (3Ms 11), ja mitmesugused muud korraldused, mille täitmist Kirik ei eelda. Miks peaksime arvama, et homoseksuaalsuse kohta käiv Moosese seadus on tänapäeval täitmiseks?
Vastamiseks peaksime alustama sellest, et Kirik on alati teinud vahet Moosese seaduses leiduvate moraalsete ja vaimulike üldiste printsiipide (keeld teenida ebajumalaid, varastada, rikkuda abielu jne) ning ühiskondlike või riituslike reeglite vahel, mis toimisid kui Kristuse suunas juhatavad „teeviidad“. Need õpetasid pühaduse väärtust ja vajadust Jumala järele.
Jeesuse kui Messia ja apostlite õpetuse kohaselt lakkasid rituaalsed reeglid olemast absoluutsed ja nende täitmist ei nõuta enam Kristuse järgijatelt. Kui Moosese seadus keelas sealiha söömise, siis Jeesus kuulutas igasuguse toidu puhtaks (Mk 7:18-19; Ap 10:9-16; Rm 14). Ohvritalitused ja pühade pidamine on vaid illustratsioonid, mis muutusid ebavajalikuks Kristusega kohtumise ja tema järgimise ees (Hb 9:6-10, 10:1-4).
Seaduse vaimulik ja moraalne aspekt kehtib aga endiselt, sest see on seotud Jumala pühaduse reaalsusega. Jeesus ja apostlid kinnitavad Moosese seaduse selle aspekti olulisust ka Uue Seaduse kontekstis. Jeesus laiendab moraaliseadust. Kui Moosese seadus mõistab hukka tapmise, siis Jeesus õpetab, et ka ligimese vihkamine on patt (Mt 5:21-22). Moosese seadus keelab abielurikkumise, kuid Jeesus väidab, et ka mõttes himustamine on sellega võrdväärne patt (Mt 5:27-28). Huvitav näide on suhtumine intsesti, mis oli Moosese seaduses surmanuhtlusega keelatud (3Ms 20:11). Jeesus säilitas moraaliseaduse ja kui Paulus seisab sama nähtusega silmitsi, siis heidetakse süüdlane kogudusest välja (1Kr 5:1–5). Seega pole moraalsed nõuded Jumala silmis muutunud. Intsest on endiselt vale ja patt on endiselt patt. Muutunud on vaid tänases ühiskonnas kehtivad tsiviilseadused ja normid.
Kuidas näeb homoseksuaalset eluviisi Moosese seadus? See on selgelt moraalne küsimus, mida (koos teiste keelatud seksuaalsete aktidega) taunivad 3Ms 18 ja 20. Kristlased saavad siit teha kolm järeldust: Esiteks, moraaliseadus pole muutunud. Teiseks, sarnaselt abielurikkumisega (Mt 5) kanname vastutust oma hoiakute, sõnade ja tegude eest. Kolmandaks, Kirik ei reageeri homoseksuaalsuse patule samal viisil, nagu seda tehti Moosese seaduse järgi. Nüüd järgime Pauluse eeskuju ja arvestame reaalsusega, pidades endiselt tähtsaks Jumala pühi standardeid.
Pauluse suhtumine homoseksuaalsesse eluviisi: 1. korintlastele 6:9-10 ja 1. Timoteosele 1:10
Nendes kahes kirjakohas esitab Paulus nimekirja käitumisest, mis käib terve õpetuse vastu (1Tm 1:10) ja neist, kes ei päri Jumala riiki (1Kr 6:10). Eestikeelse Piibli 1997. aasta väljaandest loeme: „Ärge eksige: ei kõlvatud ega ebajumalateenijad, ei abielurikkujad ega lõbupoisid ega meestepilastajad… päri Jumala riiki!“ (1Kr 6:9-10)
Rasvaselt esitatud sõnad viitavad prostitutsioonile ja neile, kes kuritarvitavad seksuaalselt mehi. 1968. aasta piiblitõlkes kasutatakse väljendit salajased ropud (viitab kaudselt ebamoraalsusele) ja poisipilastajad. See viitab laste seksuaalsele ärakasutamisele, mis on kõigi poolt taunitud kui pedofiilia. Mõlemad tõlked võiksid olla selgemad. Esimene sõna, mille tõlge on lõbupoisid (1997) või salajased ropud (1968) on tavaline kreekakeelne sõna, mille tähendus on „pehme“. Seda kasutati slängis meeste kohta, kes olid naiseliku olekuga. Vahel kasutati seda ka noorte poiste kohta, keda sunniti prostitutsioonile (lõbupoisid, 1997), kuid lisaks sellele kasutati seda teatud kontekstis ka meeste kohta, kes olid naiselikud ja aktiivsed homoseksuaalid. Tõlge salajased ropud kaugeneb tähendusest, sest tegemist polnud millegi salajasega ja see ei seostu ka otseselt lapsprostitutsiooniga. Tegemist oli sõnaga, mis viitas üldiselt homoseksuaalile või mehele, kes oli oma olemuselt naiselik.
Teine sõna, mis on tõlgitud kui meestepilastajad (1997) ja poisipilastajad (1968), on kreekakeelne sõna, mis tähendab sõna-sõnalt „mees, kes magab mehega“. Siin puudub tegelikult viide laste (või meeste) kuritarvitamisele ehk pilastamisele. Tegemist on neutraalse terminiga, mis tähistab aktiivse homoseksuaalse eluviisiga meest. Sama sõna esineb ka 1. kirjas Timo- teosele 1:10, kus see on tõlgitud kui poisipilastajad (nii 1997. kui ka 1968. aasta väljaandes). Täpsem tõlge oleks siin „praktiseerivad homoseksuaalid“. Tõlkeerinevustele vaatamata on Pauluse seisukoht selge. Ta jätkab Moosese seaduses väljenduvat hoiakut homoseksuaalsuse osas ja nimetab seda vastuvõetamatuks patuks.
Miks mõistab Paulus homoseksuaalse eluviisi hukka? (Roomlastele 1:20-27)
Moosese seadus (3. Moosese raamat) ja Pauluse kirjad (1. korintlastele ja 1. Timoteosele) kinnitavad, et tegemist on käitumisega, mida Jumal heaks ei kiida, kuid siin puudub teoloogiline põhjendus. Kõige parema selgituse leiame Pauluse kirjast roomlastele. Esimestes peatükkides kirjeldatakse inimkonna patusust ja suunatakse tähelepanu Jeesusele. Paulus esitab suure pildi, rääkides Jumala eesmärgist loomisloos (Rm 1:20), järgnevast pattulangemisest ja meie praegusest olukorrast. Sellega seoses mainib Paulus naiste ja meeste homoseksuaalset eluviisi kui tõendit mässu kohta Jumala vastu (Rm 1:26-27). Ta nimetab seda loomuvastaseks käitumiseks (Rm 1:26-27), sest see polnud Jumala esialgses loomisplaanis, vaid on pattulangemise tulemus. Tänapäeva Lääne arusaam kirjeldab homoseksuaalsust kui normaalset orientatsiooni – mida Paulus ei kinnita. Oluline on mõista, miks Paulus seda näidet kasutab. Kreeka-rooma maailmas, kus Paulus teenis paganate apostlina, oli homoseksuaalsus tavaline nähtus. Eriti esines seda Rooma kõrgklassi keskel (oluline on näha paralleele tänase Euroopaga). Paulus ei kirjutanud uskmatutele, vaid Rooma kristlastele. Ta pööras tähelepanu ühiskonnas toimuvale nii, nagu Jumal seda nägi. Tegemist oli erinevusega Jumala tahte ja ühiskondlike standardite vahel. Kiri väljendab igatsust näha usklike kasvamist Jeesuses, välja patusest eluviisist (Rm 7) ja enam Jumala Poja sarnaseks (Rm 8:29). Pauluse eesmärk polnud ühiskonda hukka mõista ja patu tagajärgedesse jätta, vaid osutada päästmisele, mille on toonud Jeesus. Ta kirjutab evangelistile omase armastava südamega, kes ei taha, et patused jääks hukkamõistmise alla: „sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses“ (Rm 3:23-24).
Mida ütleb Piibel homoseksuaalsuse kohta?
Alati, kui homoseksuaalset akti nimetatakse, tunnistatakse see selgelt pattulangemise tulemuseks, mille tagajärgedes me endiselt elame. Kuna homoseksuaalsuse praktiseerimine pole vastuvõetav, siis tuleb näha ka vastavas orientatsioonis pattulangemise mõju. Piibli seisukohast vaadatuna tuleb samal viisil suhtuda üha uute sooliste identiteetide lisandumisse. Kogu loodu ägab patukoorma tõttu (Rm 8:20-22). Me pole need, kes olema peaksime ja vajame lunastust. See käib meie kõigi kohta.
Mida Piibel ei ütle homoseksuaalsuse kohta?
Piibel ei väida kusagil, et patt homoseksuaalses suhtes on hullem kui patt heteroseksuaalses suhtes. Piiblis on homoseksuaalsust vähem kui kümnel korral hukka mõistetud, kuid heteroseksuaalset pattu on hukka mõistetud sadu kordi. Sama kirjakoht, mis nimetab homoseksuaalsust, mõistab hukka ka varguse, ahnuse, joomarluse ja valetamise (1Kr 6:9–10; 1Tm 1:9–10). Kirikuna peaksime olema ausad ja järjepidevad hukka mõistma nii tavalisi kui vähem tavalisi patte. Pole õige mõista hukka teisi, jätmata tähelepanuta isiklikud patud (Mt 7:3-5)!
Oluline on märkida, et Jeesus ei nimetanud kunagi homoseksuaalsuse pattu, kuna see polnud tollases juudi ühiskonnas aktuaalne. Samuti ei nimetanud ta ebajumalateenistust, sest tollases juudi ühiskonnas keegi seda nagunii ei õigustanud. Jeesus ei rääkinud mingite kaugete rahvaste probleemidest, et kuulajad ei langeks eneseõigustuse küüsi. Ta rääkis otse kuulajaskonnale ja nõudis neilt oma probleemidega tegelemist. Jeesus peaks ka siin olema meile eeskujuks. Ta seisis õigluse ja pühaduse eest, andis armu abielurikkujast naisele (Jh 8) ning käskis tal edaspidi patustamine lõpetada (Jh 8:11). Jeesus ilmutas tõelist armastust ja kaastunnet, mis kõlas ühtlasi prohvetliku üleskutsena pattu tähele panna ja sellest hoiduda. Ta tsiteeris 3. Moosese raamatut: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!“ (3Ms 19:18), kuid ei soovinud tühistada korraldust: „Noomi julgesti oma ligimest, et sina ei peaks tema pärast pattu kandma!“ (3Ms 19:17)
Kes on ligimene, keda peaksime noomima? Moosese seadus pidas silmas iisraellasi, kes moodustasid usukogukonna. See on oluline erinevus, Moosese seadus kehtis omade kohta, mitte väljaspool seisjatele. Paulus kirjutab seoses seksuaalsete pattudega: „Kas on minu asi kohut mõista nende üle, kes on väljas [kirikust]? Eks te mõista kohut nende üle, kes on sees? Nende üle, kes on väljas, mõistab kohut Jumal.“ (1Kr 5:12-13.) Kristlastena peame olema ustavad Jumala sõnale ja elama vastavalt oma usule. Me ei saa oodata, et need, kes ei ela osaduses Jumalaga, peaksid kinni Jumala standarditest. Nemad peaksid kõigepealt kohtuma elava Jumalaga, muu tuleb hiljem.
Piibel õpetab, et me kõik oleme teel pattulangemisest pühitsuse poole. Piibli keskne sõnum pole hukkamõistmine, vaid lunastus. Paulus väljendab seda pärast abielurikkujate, homoseksuaalide, riisujate ja ahnete hukkamõistmist, kes ei päri Jumala riiki. Ta jätkab: „Ja sellised olid mõned teiegi seast. Kuid teie olete puhtaks pestud, te olete pühitsetud, te olete õigeks tehtud Issanda Jeesuse Kristuse nimes ja meie Jumala Vaimus.“ (1Kr 6:11.)
Piibli sõnum on eelkõige sõnum päästmisest ja lunastusest. Keegi võib võidelda homoseksuaalsete impulssidega või heteroseksuaalset laadi kiusatustega või hoopis ahnuse ja kadedusega, kuid Piibel julgustab võtma kõik mõtted vangi Kristuse sõnakuulmisse (2Kr 10:5). Vaid nii leiame tõelise vabaduse, mille annab osadus püha Jumalaga.
Metonoorte kevadlaager 2019 “Armastus”
Seekord kogunesid noored Nuutsaku puhkekeskuses 25.–28. aprillil, et jälle võtta välja Piibel ning uurida, mida see räägib armastusest.
See armastus on midagi, milleta me kristlased lihtsalt ei saa eksisteerida ja on väga julgustav teada, et Jumal armastas meid juba enne, kui me temast midagi teadsime või tahtsime teada. Me tahame, et noored mitte ainult ei saaks aru, et selline armastus eksisteerib, vaid et see on ka kogetav ja nähtav meie endi sees.
Seesama armastus oli nähtav ka laagriplatsil, kus noored mängisid koos palli, või maastikumängus, kus julgustati üksteist rõõmsasti andma endast parim. Võib-olla isegi kõige rohkem meeldis mulle aeg, kus noored üksteisele seletasid piiblitundides või jutlustes räägitut. Nendesse laagritesse ei tule noored lihtsalt selleks, et sõpradega kokku saada ja lõbusalt aega veeta, nad saavad sealt tuge ja julgustavat keskkonda, mis on veel olulisem kui kõik teadmised, mis nad sealt võiksid omandada.
Ma olen nüüd juba aastaid korraldanud noortelaagreid ja vaadanud kõrvalt osalejate kasvu nii vaimulikus kui ka hingelises mõttes. See ühtsus ja toetamine üksteise suhtes paneb mind tundma rõõmu selle üle, et noortel on üks koht, kus nad tunnevad, et nad on vastu võetud ja armastatud. Veel rohkem näen nendes seda üüratult suurt janu Jumala järgi, kus nad tahavad aina rohkem ja rohkem Temast teada ning sügavamalt tundma õppida.
Kirikute öö Pärnu Agape koguduses
Esimest korda puutusime „Kirikute öö“ projektiga kokku aastaid tagasi, kui juhuslikult just selle ajal Tartusse sattusime ning mulje oli positiivne.
Nüüd juba päris mitu aastat on ka Pärnu Agape kirik osalenud „Kirikute öö“ projektis koos teiste kogudustega. Asja mõte on siis selles, et ühel õhtul, mis sel aastal oli reede, 24. mai, hoitakse paljude kirikute uksed päris kaua lahti ja antakse inimestele võimalus uudistama tulla.
Kuna sel aastal olid mitmed meie vabatahtlikud seotud muude kohustustega, siis otsustasime tegutseda vastavalt oma võimalustele – hoida kiriku uksed lahti, pakkuda teed ja kohvi ning olla olemas huviliste jaoks. Lisaks olid traditsiooniline lastenurk ja noorte „filmikas“.
Rõõmu tegi see, et tulijaid oli päris mitmeid! Pastor tutvustas neile maja, vestles ja palvetas soovijatega. Koguduseliikmed olid kohvikupoolel valmis pannud kohvi ja suupisted ning kostitasid tulijaid. Noorte filmikast võttis osa ca 10 noort. Huvi pakkus ka raamatulett, kus vahendame vaimulikku kirjandust.
Juba praegu on teada ka 2020. aasta „Kirikute öö“ toimumise aeg – see on reede, 5. juuni õhtu. Loodame, et selleks ajaks on veel rohkem metodisti kogudusi üle Eestimaa otsustanud selle toreda projektiga ühineda.
Mõtteid Tallinna koguduse lastetööst
Pühapäevakooli õppeaasta on olnud mitmekülgne ja uute teadmiste rohke. Usun, et oleme kõik usus kasvanud. Lastetöös on olnud mitmeid tegevusi ja ettevõtmisi terve aasta jooksul.
Mai alguses käisime lahedal loodusmatkal Lahemaal. Matka juhtis loodusala suur asjatundja Martin Suuroja, tema arukal juhtimisel külastasime kevadisel päikesepaistelisel päeval Lahemaal erinevaid jugasid ja joastikke, matkasime ja pidasime piknikku Nõmmeveskil kauni jõe kaldal. Ja muidugi saime uusi teadmisi ja kogemusi põnevatest muutustest looduses kevadel.
Maikuu kolmas pühapäev oli pühapäevakoolis eriline, samas vahva ja mänguline – lõppes pühapäevakooli õppeaasta. Lapsed said kiidukirjad (tubli osalemise eest pühapäevakoolis), olime osaduses, mängisime, maiustasime. Nüüd on pühapäevakoolis suvepuhkus. Lapsed on aga alati meie kogudusse oodatud!
Ja neile mõeldes on juunikuus ees ootamas kaks vahvat üritust. Juuni alguses – tore perepäev Tallinna koguduses sisukate tegevustega, jaanipäeva eel perelaager Läänemaal, kus samuti plaanis erinevad põnevad tegevused.
Lastetöö koordinaatorina soovin edasi anda tänusõnad peredele – teie lapsed on väga armsad! Ja tänusõnad pühapäevakooli õpetajatele ja lastetöös kaasaaitajatele/toetajatele! Ning kindlasti ka tänusõnad koguduse inimestele heatahtliku suhtumise ja erineva toetuse, sh palvete eest lastetöös.
Lapsed ei ole ainuüksi meie homne päev, vaid tegelikult tänane päev!
Tänusõnad
Mitte ükski kiriku tööharu ei toimi iseenesest, lihtsalt ainult Jumala armust või imeväel. Jumal teeb oma tööd siin maa peal ikka läbi inimeste, ning on suur eesõigus olla Jumala kaastööliseks, olla Tema hääleks ja Tema käteks siin maailmas. Jumala arm ja vägi saab ilmsiks läbi tavaliste inimeste, kes on valmis teenima oma ligimest ja kirikut. Selles protsessis kogeb inimene ise õnnistust ja rõõmu ning sellest õnnistusest saavad osa ka paljud teised.
Selles numbris tahame tänada ühte erilist inimest, kelle tegevuse kaudu on paljude aastate vältel kogenud õnnistust kõik ajakirja Koduteel lugejad. Taimi Pärna on pikka aega olnud ajakirja küljendaja ning kes pärast armastatud toimetaja Kärt Jänes-Kappi lahkumist igavikukoju võttis lisaks enda kanda ka toimetaja rolli. Taimi on teinud seda tööd suure pühendumisega ja alati rõõmsameelse vaimsusega. Paraku on see nüüd üle pika aja esimene ajakirja number, mis ilmub ilma Taimi osaluseta, kuna muud kohustused ei võimalda tal enam toimetaja rolli jätkata.
Seepärast tahan superintendendina väljendada kõigi Koduteel lugejate, ajakirja kolleegiumi, EMK kirikuvalitsuse ja terve metodisti kiriku nimel suurt tänu Taimi Pärnale pühendatud töö ja suure panuse eest ajakirja väljaandmisel ning soovin Jumala õnnistust kõigis uutes töödes ja tegemistes!
Koguduste tugevdamise aasta
Kui keegi küsiks mu käest, millisena ma tahaksin näha metodisti kirikut tulevikus, siis ma vastaksin, et tahaks näha meie kirikut tugevama, suurema ja nooremana.
Mu palve Jumala poole on, et iga metodisti kogudus oleks vaimulikult tugev, üksmeelse ja armastava õhkkonnaga, tugeva pastori ja meeskonnaga aktiivne kogudus. Ma palun Jumalat, et metodisti kirik oleks suurenev, see tähendab kasvav kirik – et olemasolevad kogudused jõuaks evangeeliumi sõnumiga efektiivsemalt kogukonnani ja inimesed tuleks Jumala tundmisele, ning et me rajaksime ka uusi kogudusi Eestimaal. Samuti mu palve ja südame soov on ka see, et kõigis kogudustes oleks aktiivne laste, teismeliste ja noorte töö, mille kaudu oleks tagatud põlvkondade järjepidevus kogudustes ja meie kiriku järelkasv.
Tuhkapäev ja paastuaeg
Tuhkapäev on vastlapäeva-järgne kolmapäev, millega algab Suur Paast. See on liikuv püha – 46. päev enne Kristuse ülestõusmise püha, sel aastal 6. märts.
Tuhkapäevaga algav paastuaeg kulmineerub kannatusnädala ja Suure Reedega.
Paastu- ehk kannatusajal elab ristikogudus kaasa Kristuse vabatahtlikule ja mõtestatud kannatusele, mis oli vajalik, et lunastada (vabaks osta) inimkond patuorjusest.
Jeesus ütles oma õpilastele: „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast“ (Lk 18:31).
Paastuaja liturgiline värv on violett. Mitmetes kirikutes saavad soovijad tuhkapäeval kahetsuse märgiks oma laubale ristimärgi erilise õli sisse segatud, tuhast valmistatud võidega (see tuhk omakorda saadakse eelmise palmipuudepüha okste põletamisel).
Pühapäevi ei loeta paastupäevadena, 46-päevane ajavahemik sisaldabki 40 paastupäeva ja 6 pühapäeva.
Tagasivaade ÜMK erakorralisele peakonverentsile
Tagasivaade ÜMK erakorralisele peakonverentsile 23.-26. veebruarini (St. Louis, Missouri, USA)
Kümneid aastaid on ÜMK peakonverentse varjutanud väitlused, demonstratsioonid ja kirikukorra muutmise katsed võtta välja kirikukorrast punkt, mis ütleb, et homoseksuaalne praktika ei ole vastavuses Pühakirjaga. Aja jooksul on suuremaks muutunud nende protsent, kes ülalmainitut nõuavad. Nii on ÜMK väga selgelt ja sügavalt lõhestunud kahte leeri – homoseksuaalse praktika pooldajate ja vastaste leeri.
2016. aastal Portlandis (Oregon, USA) toimunud peakonverentsil paluti piiskoppidel midagi ette võtta, et kirikut sellisest lõhestatusest välja juhatada. Moodustati töögrupp, kes pidi välja pakkuma lahendused tuleviku jaoks. Ligi kaheaastase töö tulemusena esitati kolm ettepanekut kiriku tuleviku osas. Piiskoppide enamus toetas Ühe Kiriku plaani, lisaks oli veel Ühendatud Konverentside plaan ja Traditsiooniline plaan. Edasise suuna osas kutsutigi kokku ÜMK Erakorraline Peakonverents St. Louisis 23.-26. veebruaril 2019.
Ühinenud Metodisti Kirik kasvamas
Kuigi Ühinenud Metodisti Kirikus (UMC) on suuri väljakutseid, jätkab kirik oma vaikset ülemaailmset kasvamist. Viimase kümne aasta jooksul on kiriku üldine liikmete arv kasvanud umbes 12%. Oma usku tunnistavate Ühinenud Metodisti Kiriku liikmete arv oli 2018. aastal 12 614 618 (State of the Church kokkuvõtte põhjal). Kümne aasta jooksul on juurdekasv üle miljoni uue liikme. Arv pärineb aastast 2016, kuna kõigi kirikute näitajad kogutakse kokku alati teatud hilinemisega.
Kuigi näitaja on väga positiivne, sisaldab see ka teatud väljakutseid. Väljakutsed on Euroopa ja eriti Ameerika Ühendriikide koguduste ees. USA metodisti kirikud moodustavad põhiliselt meie kiriku kaalukaima osa, kuid võrreldes ülejäänud maailmaga on liikmeskond vähenenud. Viimase kümne aasta jooksul on Ameerika Ühendriikides liikmete arv vähenenud peaaegu ühe miljoni võrra – kaheksalt miljonilt ligi seitsme miljonini.
Miinuspoolel on ka Ühinenud Metodisti Kiriku Euroopa osa, mis iga kümne aastaga on kaotanud umbes 15 000 liiget. Ühendriikidega võrreldes tundub arv väike, kuid samas pole Euroopa kirik olnudki mitte väga suur. Kümne aasta jooksul on kahanemine üle 20%.
Seevastu märkimisväärne kasv on toimunud Aafrikas ja Aasias. Seal toimunud kasv mitte üksnes ei vasta läänepoolsete riikide kahanemisele, vaid ületab selle. Neist kahest piirkonnast on ülisuurelt kasvanud Aafrika kirik. Kümne viimase aasta jooksul on liikmete arv suurenenud 2,4 miljoni võrra. Aastal 2016 oli Aafrika metodisti kirikus 5 402 338 liiget. Kui kasv jätkub samas tempos, ületavad Aafrika metodistid Ühendriikide metodistide arvu juba vähem kui 10 aastaga, võib-olla ka kiiremini, kui USA kirikute liikmeskonna kahanemine jätkub senises tempos.
See, mis huvitab meid, soomlasi, on loomulikult meie piiskopkonna areng. Meie piirkonnas on kaks piiskoppi – Christian Alsted on Põhjamaade ja Baltikumi piiskop ning Eduard Khegay Euraasia piiskop.
Meie, Põhjamaade ja Baltikumi keskkonverents on kaotanud protsentuaalselt kõige enam liikmeid, s.o 37%. Seda arvu võib osaliselt seletada sellega, et 10-aastase jälgimisaja sisse jääb Rootsi metodisti kiriku aastakonverentsi lahkumine ja liitumine uue, Rootsi Oikumeenilise kirikuga. Igal juhul on meie keskkonverentsi piirkonnas liikmete arv langenud 15 000 liikmelt vähem kui 10 000 liikmeni.
Soome metodisti kirik on olnud selles protsessis erandiks, kuna selle liikmete arv on viimase 15 aasta jooksul pidevalt kasvanud. 670 liikmega kirikust 2000. aastate algusest on saanud 800 liikmega kirik. Seega on Soome metodisti kiriku liikmeid umbes 10% kogu meie keskkonverentsi piirkonna liikmetest.
Kuna kasv kirikus on aastate jooksu siirdunud üha rohkem Ühendriikidest väljapoole, on samas kasvanud vajadus muuta kiriku seisukohad globaalsemaks. Ajalooliselt on Ühinenud Metodisti Kiriku kord olnud väga ameerikakeskne. Suur osa meie kiriku kõrgema otsustava organi, peakonverentsi, päevakavast on puudutanud põhiliselt metodisti kirikut USAs.
Survele on õnneks reageeritud ja juba mitmeid aastaid on tehtud ettevalmistusi uue kirikukorra osas, mis oleks nimelt võimalikult rahvusvaheline. Selle ettevalmistustöö tulemusi tahetakse käsitleda ka 2020. aasta peakonverentsil.
Küsimus puudutab ka teisi tasandeid. Juba nüüd on otsustatud, et edaspidi viiakse peakonverents läbi väljaspool Ameerika Ühendriike. Lisaks sellele on 2020. aasta peakonverentsi kavas algatus, mis viiks ainult USA metodisti kirikut puudutavad küsimused arutamiseks nende omal konverentsile.
Ühinenud Metodisti Kiriku ülemaailmne areng järgib seega üldisi trende. Suurem osa kristlikest kogukondadest, eriti vanematest, väheneb lääneriikides ja kasvab samal ajal võimsalt Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas. Metodisti kirikul on siiski võimalus muuta oma suunda.
Veli Loponen, Soome metodisti kirik
Tõlkinud: Heidi Pajusoo
Redigeerinud: Andres Kapp, Tarmo Lilleoja
Alliansspalvenädal
13.-20. jaanuarini toimus Eesti Evangeelse Alliansi palvenädal, sel korral oli peateemaks „Ühtsus mitmekesisuses“. Rõõm on tõdeda, et palveteenistused laienevad üha enamatesse Eesti linnadesse ja asulatesse – sel aastal toimusid need Tallinnas, Jõhvi piirkonnas, Tartus, Haapsalus, Kuressaares, Võrus, Antslas ja Hiiumaal.