Koomiks
Koomiks järjejutt
Kasvulava 29.-30.aprill Tallinnas
29.-30. aprillil toimus Tallinnas metonoorte kevadine Kasvulava, mille eesmärgiks oli noorte kasvatamine ja arendamine nii vaimulikult kui ka individuaalselt.
Loe edasiRistsõna
Lahendajate vahel läheb loosi ? (tehke kolleegiumiga ise valik) Ristsõna vastuse koos oma andmetega saatke palun e-postiga: koduteel@metodistikirik.ee või aadressil: Narva mnt 51, Tallinn 10120, ajakirja Koduteel toimetus.
Autor: Toomas Pajusoo
Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal – Ps 119:105
Kord pesi minu ema XXL suuruse kampsuni nii väikeseks, et nüüd mahub see selga umbes 2-aastasele lapsele. Ta ei pööranud tähelepanu pesumasina tootja poolt koostatud instruktsioonile ning kampsun sai rikutud.
Loe edasi„Ja jüngrid said täis rõõmu ja Püha Vaimu.“ Ap 13:52
Mis on meie ühiskonnas hetkel kõige levinum sõna? Lugedes ja vaadates uudiseid, võib jõuda ainult ühele järeldusele, et see sõna on KRIIS. Meil on tervishoiukriis ja energiakriis, Euroopas on julgeolekukriis. Räägitakse ka juhtimiskriisist ja noorte vaimse tervise kriisist ja neid erinevaid kriisi variante on veel. Kui mitte ühiskonna tasandil, siis isiklikus elus. Kuidas keset erinevaid kriise, raskusi ja väljakutseid mitte tunda hirmu, mitte langeda masendusse ega kaotada hingerahu?
Loe edasiKevade algus
Taevas on kumamas valgus,
varsti kerkimas päikese pea.
Jälle on kevade algus,
seda tunda on südamel hea.
Sellelgi kevadel valgus
võidab pimeda, küllap sa näed.
Aga Kolgatal oli see algus,
kus kaotasid kurjuse väed.
Ülestõusnud Jeesus võib saata
uut väge, mis suudab ja võib
selle kevade säravaks muuta,
et puhkeks taas lootuse õis.
Foto: AngelaL_17 @ Pixabay
Pühadusest, pühadest asjadest, kohtadest ja pühitsemistest
Mis seostub meil esimese hooga sõnaga püha? Küllap midagi harrast – nagu näiteks jõululaul „Püha öö“; midagi pidulikku, erilist.Piibli algkeeltes (heebrea qadoš, kreeka hieros, ladina sacer)on see mõiste palju asisem, tähistades eelkõige mingiks otstarbeks ‚eraldatut‘.
Prantsuse sotsioloog Emile Durkheim (1858-1917) on öelnud: „Religioon on pühade, see tähendab, eraldatud ja keeldudega ümbritsetud asjadega seonduvate tõekspidamiste ja praktikate ühtne süsteem, mis ühendab selle järgijad ühtsesse moraalsesse kogukonda, mida nimetatakse Kirikuks.“ (The Elementary Forms of Religious Life)
Loe edasiPühakirja usaldusväärsus
Piibel on Jumala Sõna. Kui usume selle väite tõesusesse, järeldub sellest loogiliselt, et Piibel on usaldusväärne. Seetõttu on iga kiriku usutunnistuses kinnitus, et Piibel on meie usu alus. Väide, et Piibel on Jumala Sõna, põhineb sellel, mida Piibel enda kohta kõneleb. Vanas Testamendis kordub fraas „nõnda ütleb Issand“ eri variatsioonides 3800 korda. Uues Testamendis, Pauluse 2. kirjas Timoteosele 3:16, on öeldud: „kogu Pühakiri on Jumala sisendatud,“ mida võiks sõna-sõnalt tõlkida: „kogu Pühakiri on Jumala-hingatud.“ 1. Korintlaste 2:13 ja 2. Peetruse 1:21 on vaid kaks paljudest kirjakohtadest, millest ilmneb, et Piibellikke kirjutisi peeti Jumala Sõnadeks.
Loe edasiJohn Wesley ja Piibel
Ühe raamatu inimene
Metodismi rajaja John Wesley jaoks oli jumaliku ilmutuse keskmes Piibel. Sageli on tsiteeritud tema kuulsat lauset jutluste kogumiku (ilmus 1746) esimese väljaande eessõnas, mis kõlab järgmiselt: „Andke mulle Jumala raamat, ükskõik mis hinnaga! See kuulub mulle. Selles on teadmised, millest mulle piisab. Olgu ma homo unius libri.“ John Wesley nimetab end „ühe raamatu inimeseks“ – homo unius libri. Sedavõrd kategoorilisele väitele vaatamata oli ta omas ajas väga suure lugemuse ja laia silmaringiga inimene. Arvatavasti luges ta elu jooksul läbi üle tuhande raamatu, mis käsitlesid laia teemade ringi: kirikulugu, meditsiini, poliitikat, poeesiat ja palju muud.
Loe edasiPüha Kiri – Pühakiri – Piibel
Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal
(PS 119:105)
Tänapäeval avame oma Piibli ja loeme tiitellehelt – „Piibel“. Varasematel sajanditel on tiitellehel seisnud „Biibli Ramat“, „Jummala Sanna“, „Püha Kiri“, „Piibli Raamat“, „Jumala Püha Sõna“, „Suur Piibel“ jne, kuid sisu on alati olnud sama. Piibel on Pühakiri – Jumala Sõna.
Loe edasiÜMK ja EMK tulevik
Viimaste aastate jooksul on Ühinenud Metodisti Kirikus (ÜMK) räägitud võimalikust lõhenemisest, mille põhjuseks on erinevad seisukohad inimseksuaalsuse küsimuses ja – nagu T. Lilleoja oma artiklis esile toob – on erimeelsuse juur peidus küsimuses, kas primaarseks autoriteediks peetakse Pühakirja õpetust või sellega vastuolus olevaid kaasaegse ühiskonna seisukohti.
Loe edasiKannibalidki teevad misjonit
30. jaanuaril toimus Zoom’is ajakirja Koduteel VEEBINAR „Kes tahab saada mi_jonäriks?“.
Mõtteid misjoni teemal jagasid Lea Kübar, Andrus Kask, Ele Paju, Stanislav Ossipov. EMK Teoloogilise Seminari praktilise teoloogia ja missioloogia õppejõud Hindrek Taavet Taimla sidus kuuldud mõtted tervikuks ning endale üllatuseks sattus ta veebinaril „miljonimängu“ osalejaks. Kahjuks jäi sümboolne miljon võitmata, kuna isegi misjonimeelse Taaveti jaoks tundus liiga võimatu, et 100 aastat tagasi panid Albaania misjoni jaoks korjanduse kokku just Aafrika kannibalid, mitte Aafrika invaliidid, nõiad ega orjad.
Loe edasiPuuetega laste tugikodu Päikesekiir – 10
Tugikodu rajaja Artur Põld: „Umbes 15 aastat, tagasi teenides lapsi Giideoni laagris Aa rannas, kuulsin iseeneses küsimust: „Kus on erivajadustega lapsed, kes on meie ühiskonna osa?“. Laagrit külastab igal suvel 1000-1500 inimest, aga erivajadustega lapsi siin ei kohanud. Uurisin valla sotsiaalosakonna juhatajalt Sirli Tammistelt infot ja tuli välja, et erivajadustega lastega peresid oli sel hetkel piirkonnas 140. Hakkasime nende perede eest palvetama. Tasapisi tekkisid ka teod. Jumal saatis sõpru, tegijaid. Tugikodu esimene juhataja oli Ursula Randlaine. Vallavalitsus pakkus meile tasuta rentimiseks endist lasteaia hoonet, mis oli räämas. Tänaseks on siin majas ruumi erivajadustega lastele, tugispetsialistidele (logopeedid, psühholoogid), Pereraadio Jõhvi stuudiole ja ka Jõhvi metodisti kogudusele.“
Loe edasiLootuse seemned
Ülemaailmset naiste palvepäeva tähistatakse igal aastal märtsikuu esimesel reedel. Traditsioon sai alguse 19. sajandi lõpul ja selle juured on ühiste eestpalvete tegemises ülemaailmse misjoni eest. Eestimaal on palvepäeva oikumeenilise jumalateenistusega tähistatud alates aastast 1994, mil liturgia tekst ilmus ka ajalehes „Eesti Kirik“.
Loe edasi