Issanda päeva mõiste sünnilugu
Paljud jälgisid telerit 9. novembril 1989, elades kaasa suure eesriide lagunemisele – Berliini müüri maha kiskumisele. Üks Ühendriikides elav pastor meenutab, et samal ajal kui tugevat betoonbarjääri lammutati, kuulis ta rahvast taustal laulmas. Ta tundis ära selle laulu viisi – „See on see päev, see on see päev, mille Issand teind…“
Loe edasiInimese Poeg on hingamispäeva isand
Moosese seadus ütleb hingamispäeva kohta: „Ja sina räägi Iisraeli lastega ning ütle: Te peate kindlasti pidama mu hingamispäevi, sest see on tähiseks minu ja teie vahel, teadmiseks põlvest põlve, et mina olen Issand, kes teid pühitseb.“ (2Ms 31:12, 13)
Loe edasiMõtteid ajast. Tõnu Kuusemaa
Praegu elame sellises murettekitavas ajas. Võiks öelda, et prohvetlikud lõpuajad hakkavad kätte jõudma. Osaliselt on need juba käes. See puudutab ka Ühinenud Metodisti Kirikut. Ühe näitena võiks tuua – kümme aastat tagasi ma veel ei uskunud, et need arengud, mis meie kirikus täna on, võiksid üldse aset leida. Lõpuaja protsessid, millele on Piiblis viidatud, ei toimu väga kiiresti – mõne kuu või mõne aastaga – need võivad võtta aega aastaid, aastakümneid ja põlvkondi.
Loe edasiMõtteid ajast. Külli Kuusemaa
Enamasti tajume aja kiiret kulgemist ja imestame: „Kuhu see küll kadus?“ Aga tore on see, et aeg-ajalt tekivad ka hetked, kus aeg peatub. Hetk, kui aeg peatub, on rahuaeg, sisemine puhkus. Sageli on need hetked kusagil looduse keskel. Mul on oma lemmikpaik, kus kogen aja peatumist – minu lapsepõlve koht vanaema juures mere ääres. Teinekord on see rahuaeg aga hoopis teiste inimeste keskel. Sõbrad naeravad mind, et mina puhkan, kui ma teiste inimestega vestlen. Lihtsalt istume koos näiteks kaks tundi ja jutustame. Minu jaoks on see aeg inimestega, kellega mul on usalduslik sõprussuhe, puhkuseks ja annab uut energiat. On inimesi, keda seltskond väsitab, aga mina vastupidi, tunnen, et väikese seltskonnaga koos olemine toidab mind.
Loe edasiMõtteid ajast. Jana Laaneser
Taas nägin ma päikese all, et jooks ei olene kärmeist ega sõda sangareist; samuti ei olene leib tarkadest, rikkus mõistlikest ega menu osavaist, vaid aeg ja saatus tabab neid kõiki. Koguja 9:11
Öeldakse, et aeg on elu ja elu on aeg. Jumal on andnud meile nii ühe kui teise, kuid raisates aega, raiskame ka oma elu. Pigem on nii, et aeg ja elu ei oota kellegi järel, vaid kipub hoopis kiirelt käest libisema. Me peame õppima oma aega maksimaalselt kasutama ja kogu oma ülejäänud elust tõelise elu tegema. Me ei saa aega säilitada ega tagavaraks koguda, seetõttu on targem jätta ka oma elu raiskamata.
Loe edasiMõtteid ajast. Joosep Kunder
Praeguseks vanuseks olen aja ja selle kasutamise kohta õppinud seda, et mingi uue, pikemaajalise asjaga alustades ei pruugi ma enam sama tulemust saada, mis nooremad inimesed.
See on pöördumatu muutus ja sellega tuleb leppida. Positiivse poole pealt võiks öelda seda, et erinevad katsumused on kasvatanud iseloomu ja enesekindlust.
Loe edasiPeeter Piirisild 95
14. septembril täitub Narva metodisti koguduse emeriitpastoril Peeter Piirisillal 95 eluaastat. Marjana Luist palus Peetril jutustada, milline oli tema lapsepõlv ja noorusaeg, kuidas ta sai kristlaseks, kuidas Jumal teda pastoriks kutsus ja milline oli tema teenimisaeg Narva koguduse pastorina.
Loe edasiAastakonverents
17.-19. juunil toimus Tallinnas Eesti Metodisti Kiriku aastakonverents, millest võtsid osa EMK vaimulikud, koguduste esindajad ja tööharude juhid. Aastakonverentsil arutati mitmeid kirikuga seotud küsimusi, kuulati superintendendi ja erinevate tööharude aruandeid ning tähistati kahe emerituuri jääva vaimuliku – Hans Lahi ja Sergei Sutškovi – kauaaegset teenimist kirikus.
Loe edasiSuvekonverents
„Ainus asi, mis oli suvekonverentsi puhul halvasti, oli see, et see sai liiga ruttu läbi!“ Selline tagasiside kõlas mitme osaleja suust. Suvekonverentsil osalejaid oli kokku 198, nendele lisaks külalisjutlustajad, laagrikeskuse personal ja Gideonis elavad ukrainlased. Osalejatest noorim oli 7-kuune, vanim 90-aastane. Suvekonverentsil oli osalejaid seitsmeteistkümnest EMK kogudusest. Lisaks metodistidele oli osalejate hulgas luterlasi, nelipühilasi, baptiste, vabakoguduste liikmeid ja katoliiklasi. Reisipiirangute tõttu kaks suvekonverentsi vahele jätnud Inglismaa grupp oli sel korral taas kohal ja panustas palveteenistuses. Konverentsi osalejate hulgas oli veel ka brasiillasi ja kaks Saksamaa misjoniorganisatsiooni esindajat, kes varustavad igal suvel suvekonverentsi telkide ja mööbliga.
Loe edasiMinu kristlik teekond
Dr Steven Ybarrola on Asbury Teoloogilise Seminari õppejõud, kes on käinud EMK Teoloogilises Seminaris õpetamas alates 2010. aastast, kokku 6 korda. Tema valdkonnaks on kultuuriantropoloogia, mille tundmine on tänapäeva maailmas kristlikus misjonitöös hädavajalik. Tal on Eestiga eriline isiklik side – tema vanaema oli eestlanna.
Loe edasiMa tahan selle aia eest hoolitseda
Ameerika Ühendriikides Nashville’i osariigis asuv Calvary metodisti kogudus on olnud pikaaegne partner Tähetorni lastekeskusele. Kogudus panustab Tähetorni töösse palvete, finantside, suhete, vabatahtliku töö ja suvelaagrite korraldamisega. Calvary koguduse poolt on seda koostööd vedamas Genna Mansperger, kes on alates 2004. aastast igal suvel (välja arvatud kaks koroona-aastat) kokku pannud grupi koguduse liikmetest, korraldanud rahakogumiskampaaniaid ja tulnud Eestisse laagrit läbi viima.
Marjana Luist käis juuni lõpus Tähetorni lastelaagris, kus GENNA MANSPERGER, ANDY MORRIS ja PHILLIP KAUFMAN olid koos teiste ameeriklaste ja Tähetorni töötajatega laagrit korraldamas, ning uuris neilt, mis põhjusel nad seda kõike järjepidevalt teevad.
Loe edasiNoortetöö EMK Suvekonverentsil Aa rannas
04.–07. augustil toimus EMK suvekonverents Aa rannas, kus noortel oli võimalus osa võtta noorteprogrammist. Jagame teiega killukest noortetööst läbi osaleja silmade.
Loe edasiMetonoorte teismeliste laager 18.–22. juuli
Sel suvel laagerdasid meie kiriku noored Paide lähedal Vodja koolis. Programm oli ette valmistatud ja läbimõeldult organiseeritud just vanusele 11-14 eluaastat. Noortelaagris „Võimalik missioon“ osales 41 osalejat, kellest 15 olid meeskonnaliikmed.
Loe edasiToimetajalt
Ajakirja kolleegium valis selle numbri fookusesse teema, mis on ühest küljest seletamatu ja teisalt kõikehõlmav – Püha Vaim.
Tema Jumalik vägi on meile kinkinud kõik, mis on vajalik eluks ja vagaduseks, Tema tundmise kaudu. Meile on kingitud kõige kallimad ja suuremad tõotused, et te nende kaudu võiksite põgeneda kaduvusest, mis valitseb maailmas himude tõttu, ja saada jumaliku loomuse osaliseks.
2Pt 1:3-4
John Wesley võrdles Püha Vaimu toimimist loomuliku hingamisprotsessiga. Armuvahenditest osa saades loome oma mõtetes ja südames Püha Vaimu tööks sobiva keskkonna, selleks et Jumala Vaim saaks puhuda meie sisse oma eluandvat ja pühitsevat hingeõhku. Kristlastena hingame seda Jumala poole tagasi armastuse, kiituse ja palvega. Vaimu hingusest ehk Püha Vaimu tuulest muutuste kontekstis kirjutab oma artiklis ka piiskop Christian Alsted.
Wesley sõnul ei ole Püha Vaim mitte üksnes täiuslikult püha iseeneses, vaid ka kõige pühaduse vahetu põhjus meis. Temalt saame väe Jumalat uskuda, armastada ja teenida, Püha Vaim puhastab ja pühitseb meid, parandab meie tahet ja juhatab meid meie tegudes. Tema valgustab meie arusaamu, kinnitab meie lapseõigust, uundab meie olemust ja ühendab meid Kristusega. Tundest olla Jumalaga üks saad lugeda Sirly Lahi artiklist (lk .?).
Jumala Vaimuga ühishingamise kaudu kasvab meie pühitsus, Jumala tunnetus ja taastub pattulangemisel kaotatud jumalanäolisus. Püha Vaimu vägi võimaldab meil kasvada Kristuse sarnasuses, kuni saavutame täieliku pääste pattudest ja täiusliku armastuse. Püha Vaimu tööd meie pühitsusprotsessis ja teenimises kirjeldab superintendent Robert Tšerenkov oma artiklis (lk .?).
Soovin, et Püha Vaimu töö toimiks meie kõigi sees sama loomulikult kui hingamine, tuues esile sarnast muutust ja väge, mida kirjeldavad pastorid nendega tehtud intervjuudes (lk .?).
